Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-91593

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 30.12.2008 esitas OÜ R Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt võlgniku põhitegevuseks oli muud mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused. Võlgniku majanduslikud raskused said alguse nõudluse vähenemisest, likviidsusprobleemidest ja võlausaldajate nõuetest. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustused ületavad vara suuruse. Võlgnik palub algatada pankrotimenetlus ning kuulutada välja OÜR pankrot. Harju Maakohtu 09.01.2009 määrusega algatas kohus OÜ R pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks K Mõtsnik’u. K Mõtsnik esitas 30.01.2009 kohtule ajutise halduri esialgse aruande. Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 03.02.2009 kohtuistungil. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed OÜ R on asutatud 25.05.1999 OÜ Elamus ärinimega. Põhitegevusaladena olid põhikirjas märgitud marketing, reklaamteenused, puhkemajandus, meelelahutus- ja lõbuüritused. Tegelikult spetsialiseeruti motivatsioonireiside, konverentside ja –ürituste korraldamisele, kusjuures alates 2005. a oli tegevus suunatud peamiselt välismaale (Euroopasse). Palgalisi töötajaid oli keskmiselt 3 ja reeglina teeniti väikest kasumit: 2001. a 85 642 krooni, 2003. a 22 482 krooni, 2004. a 151 887 krooni, 2007. a 35 597 krooni. 13.04.2006 muudeti ärinimi OÜ-ks R . 2008. a klientide huvi võlgniku poolt osutatavate teenuste vastu oluliselt langes, mistõttu tekkisid võlgnevused. Omanikud püüdsid olukorda päästa omaniku kaudu seotud ettevõtjalt OÜ R 05.05.2008 100 000 krooni laenates, kuid kuna ülemaailmne finantskriis süvenes, siis koolitusteenuste vastu huvi järsult langes, teenuste müügi mahtu suurendada ei õnnestunud ja võlgnevused kasvasid. 2008 augustis majandustegevus ning kõigi töötajatega töölepingud lõpetati ja omanikud ei pidanud võimalikuks täiendavaid rahalisi vahendeid võlgniku tegevuse finantseerimiseks kulutada. Võlgniku vara 31.12.2007 seisuga oli võlgnikul vara kokku 314 087 krooni eest, millest põhivara moodustas 37 755 krooni ja käibevara 276 332 krooni. Lühiajalisi kohustusi oli samal ajal 162 374 krooni eest, ehk üle 100 000 krooni vähem, kui nende tasumiseks vajalikku käibevara. Käibevarast enamiku (243 380 krooni) moodustas raha kassas ja kontol. 31.12.2008 seisuga koosnes võlgniku vara ainult käibevahenditest summas 44 050 krooni, millest 41 431 krooni oli raha, 1 000 krooni nõuded ostjate vastu, 1 066 krooni maksude ettemaks ja 554 krooni ettemaks varude eest. Kohustusi oli aga 237 791 krooni ja need koosnesid 112 007 krooni ulatuses maksuvõlgadest, 100 000 krooni suurusest võlast OÜ R ning 24 284 krooni ulatuses võlgadest tarnijatele. 2009. a jaanuarikuu jooksul olukord praktiliselt muutunud ei ole, võlgnevus on mõningal määral kasvanud maksuvõlalt ja laenult arvestatud intresside tõttu. Võlgniku ainus vara on 41 431 krooni raha kassas ja pangakontol. Maksude ettemaksu ei saa varana arvestada, kuna maksuvõlad on oluliselt suuremad. Muud võlgnikule kuuluvat vara haldur ei ole leidnud. Võlgnikul on konto Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, kus on 4 492.48 krooni). Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Võlgniku võlad

2-08-91593

Võlgniku andmeil oli tal 31.12.2008 seisuga võlgnevusi 237 791 krooni eest, kuid kuna viivised ja intressid aina kasvavad, siis hoolimata majandustegevuse puudumisest kasvavad ka võlgnevused. Samuti ei kajasta võlgniku raamatupidamine täitekulusid, millised kohtutäitur K. Põlts’i menetluses olevas täiteasjas moodustavad 12 157 krooni. Seega moodustavad teadaolevad võlgniku võlad vähemalt 250 000 krooni. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur ülemaailmse majanduskriisi äärmiselt negatiivset mõju koolitus- ja puhkuseteenuste vallas, aga ka võlgniku juhtkonna liigoptimistlikku plaani jätkata nendes tingimustes tegevuse laiendamist, mis tõi kaasa täiendavaid kulutusi, kuid ei suurendanud käivet ega tegevuse kasumlikkust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. K Mõtsnik palub määrata ajutise halduri tasu summas 15 600 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu), millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud. K Mõtsnik palub määrata ajutise halduri kulud summas 1 280 krooni. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada OÜR pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt kehtestab ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra justiitsminister. Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt.

2-08-91593 SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on tulumaksu maksjaks füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. TuMS § 4 lg 1 järgi on tulumaksu määr 2009. aastal 21%. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Võlgnikul on vara 41 430 krooni ja võlgu vähemalt 250 000 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohus leiab, et OÜR pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. OÜ R tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. K Mõtsnik on kohtule esitanud OÜ R ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 13 tundi (tunnitasuga 1 200 krooni, s.h päringute koostamine 5 tundi, kohtumised võlgniku esindajaga 1 tund, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine 7 tundi) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 15 600 krooni. Võlgniku esindaja ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 15 600 tuleb võlgnikult välja mõista. Ajutise halduri tasule lisandub summalt 15 600 krooni maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 5148 krooni. Sotsiaalmaksu tasub isik, kelle arvelt on ajutise halduri tasu välja mõistetud. Ajutise halduri tasust kuulub kinnipidamisele tulumaks. Ajutise halduri kulutuste summa on töö aruande kohaselt 1 280 krooni, s.h transpordikulud 385 krooni, sidekulud 295 krooni ja bürookulud 600 krooni. Võlgniku esindaja ei ole kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused on põhjendatud ja võlgnikult tuleb 1 280 krooni välja mõista. OÜ R dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ R juhatuse liikmele K A ’ile (isikukood xxx, xxx).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.