2-08-86470/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

I Asjaolud ja menetluse käik MOÜ(edaspidi OÜ) seaduslik esindaja juhatuse liige MH esitas 16.12.2008 avalduse M OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Aktsiaseltsi peamine tegevusala oli toitlustamine ja iluteenindus. M OÜ pidas hiina restorani , asukohaga XXX. Aprillis 2006.a lõpetas rendileandja rendilepingu, kuna soovis hooneid lammutada, samas oli M OÜ investeerinud ruumide remonti rahalisi vahendeid. 27.04.2006 leidis äriühing ruumid XXX ja sõlmis üürilepingu TOÜ-ga. Ruumide kohandamiseks toitlustusasutuseks tegi äriühing järjekordselt suuri investeeringuid. Kokkuleppel üürileandjaga pidi üüritud ruumides tehtud parenduste eest tasuma üürileandja võlgnikule hüvitise, mis tasaarvestatakse iga kuu üüriarvest 50 % tasaarveldusega kuni 01.05.2008. Vaatamata asukoha muutusele klientide arv ei suurenenud, n.n Pronksiööl tekitati äriühingule vandaalide poolt varaline kahju, mille tõttu ei saanud restoran tegevust jätkata. Pärast järjekordset ruumide remonti jätkas restoran tegevust, samuti otsustas äriühing hakata pakkuma ka iluteenust ja renoveeris ja korrastas ka selleks ruume. Ilusalong avati novembris 2007.a, detsembris purunes majas olev torustik ja rikkus kogu remondi ja renoveerimistööd. Alustati uut remonti, mis lõppes jaanuaris 2008.a. äriühing leidis iluteenuse pakkujad V OÜst kus oli aasta alguses toimunud tulekahju. Restorani klientuuri vähesuse tõttu ei olnud personalil tööd ja osa neist lahkus. Ilusalongist saadav kasum kattis restorani kahjumi. 2008.a septembris lõppesid V OÜ-s ruumide remonttööd ja võlgniku ilusalongis iluteenust pakkunud isikud lahkusid. Uusi iluteenuse pakkujaid otsis võlgnik tulutult. Võlgnik tegi üürileandjale ettepaneku ruumide üürilepingu lõpetamiseks, kuid üürileandja sellega ei nõustunud. Võlgnik üritas tekkinud võlgasid likvideerida põhivara ja kauba müügist saadud rahadest, kuid käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus võlgniku võlad ületavad võlgniku vara ning kõigi võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Ettevõtte tegevus on lõppenud, kuid püsikulud on jäänud. Käesoleval ajal ei ole M OÜ-s ühtegi töötajat. Äriühingul on kohustusi kokku 721 070.40 krooni, vara on võlgnikul 150 486.44 krooni. võlgnik on 01.12.2008 vabastanud üüritud ruumid, kuid üürileandja keeldub üürilepingut lõpetamast. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik esitanud kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 29.12.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks I Leppsoo. 02.02.2009 on ajutine pankrotihaldur esitanud kohtule aruande. Aruande kohaselt OÜ M on registrisse kantud 24.12.2002, registrikoodiga 10918130, osakapitaliga 40 000 krooni. Osa nimiväärtusega 20 000 krooni kuulub THja teine osa nimiväärtusega 20 000 krooni kuulub MH . Mõlemad osanikud on ka OÜ M juhatuses alates 20.02.2003. Võlgniku poolt ega võlgniku vastu ei ole algatatud ning hetkel käimasolevaid täitemenetlusi. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli toitlustamine, alates 2007.a on pakutud ka ilusalongi teenuseid. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2008.a detsembri alguses. Kehtivad töölepingud ja töötajate

2-08-86470 töötasunõuded puuduvad. Võlgnik on kahel järjestikusel majandusaastal tegutsenud kahjumiga: 2007.a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 20 484 krooni, 2008.a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 532 715 krooni ning osaühingu omakapital oli seisuga 31.12.2008 – 492 205 krooni. Võlgnikul on vara kokku 27 900 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku ca 740 000 krooni. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad võlgniku vara 712 000 krooni võrra. Käesoleval ajal puudub ettevõttel võimalus senist majandustegevust jätkata. Ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku olukord võik tulevikus mingil moel paremaks muutuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik käesoleval ajal maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, samuti leiab ajutine pankrotihaldur, et ei esine võimalusi ettevõtte tervendamiseks või saneerimiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on OÜ M maksejõuetuse peamisteks põhjusteks esialgse üürilepingu ülesütlemisega kaasnenud erakorralised investeeringud restorani ja ilusalongi uutesse üüripindadesse ning kahju, mis tekkis seoses „pronksiööga“, mille tagajärjel oldi sunnitud restoran sulgema remonttöödeks. Samal ajal kui restoran oli suletud tuli aga edasi tasuda ruumide renti ja ka töötajate töötasusid. Restorani ajutise sulgemisega vähenes ka klientuur, mis hiljem tekitas languse käibes. Võlgniku juhatus otsustas kasumi suurendamiseks hakata pakkuma ka ilusalongiteenuseid. Selleks üüriti juurde veel ruume ja tehti nendes ka vajalik remont. Ilusalong avati 2007.a novembris. Sama aasta detsembris aga lõhkes majas veetorustik, mis rikkus taas kogu sisustuse ja remondiga tuli otsast alata. Remonttööd lõpetati 2008. aasta jaanuaris ja salongi leiti teenuse osutajad OÜ-st V , kelle ruumes oli toimunud tulekahju ja sealsed töötajad jäid tööta. Peale OÜ V ruumide remondi lõppu aga otsustasid paljud teenuseosutajad kolida tagasi endistesse ruumidesse. Võlgniku esindaja sõnade kohaselt ei õnnestunud neil leida oma salongi uusi iluteenuse pakkujaid. Samaaegselt vähenes ka restorani käive ja kahe töötajaga oldi sunnitud töölepingud lõpetama. Kasvas maksuvõlgnevus, mida Maksu- ja Tolliamet ei olnud nõus ajatama ja arestis 2008.a oktoobris võlgniku arveldusarve. 2008. aasta detsembrist on võlgniku majandustegevus lõppenud. Võlgniku juhatus on teavitanud ajutist pankrotihaldurit oma nõudest üürileandja JU vastu. Seoses tegevuse lõppemisega soovis võlgniku juhatus lõpetada 10.02.2007 sõlmitud Tatari tn 1 ruumide üürilepingu ja soovis, et üürileandja poolt hüvitataks võlgniku poolt investeeritud remondikulud, mille jääkmaksumus 01.10.2008 seisuga oli 210 262 krooni. Vastavalt kehtivale üürilepingule hüvitas üürileandja kapitaalremondi kulud arvestades igakuisest üürikohustusest maha 50 % ehk 20 025 krooni. Kuna üürileandja ei ole olnud nõus üürilepingut lõpetama on 31.01.2009 seisuga võlgniku üürivõlg kasvanud juba 160 200 kroonini. Samas on teiselt poolt võlgnikul endiselt üleval nõue üürileandja vastu kapitaalremondi kulude eest summas 210 262 krooni. Pankrotiseaduse § 51 lg 3 sätestab, et võlgniku poolt üürniku või rentnikuna sõlmitud kinnisasja või ruumi üüri- või rendilepingu võib pankrotihaldur ühekuulise ülesütlemistähtajaga üles öelda. Seega, eeldades, et kohus võtab seisukoha OÜ M pankroti väljakuulutamise kohta orienteeruvalt 15. veebruaril 2009. aastal ja haldur esitab koheselt omapoolse üürilepingu ülesütlemise teate üürileandjale, lõppeks üürileping mitte varem kui 15. märtsil 2009. aastal. 15.03.2009 seisuga oleks üürivõlgnevus kasvanud 220 275 kroonile ja võlgniku nõue üürileandja vastu oleks endiselt 210 262 krooni. Seega ei näe sajutine pankrotihaldur siinkohal reaalset võimalust nõuda üürileandjalt võlgniku poolt teostatud kapitaalremondi kulude hüvitamist. OÜ M omakapital on langenud alla seaduses sätestatud piiri 2008. aasta alguses ning tulenevalt ÄS § 176 pidid osanikud otsustama kas osakapitali suurendamise tingimusel, et

2-08-86470 netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama viivitamatult pankrotiavalduse. Võlgniku esindaja on esitanud pankrotiavalduse kohtule 2008. aasta novembris. Ajutine haldur ei ole tuvastanud OÜ M majandustegevuses makseid, mis ei oleks seotud majandustegevusega või juhtimisotsuseid, mis oleksid mõjutanud võlgniku maksevõimelisust ja põhjustanud maksejõuetuse tekkimise. Pankrotimenetluse algatamise seisuga ulatuvad võlgniku tasumata arved tarnijate ees 2008.aasta septembrisse. Septembris võõrandas võlgnik oma kohustuste täitmiseks ka põhivara, mistõttu ajutise halduri hinnangul muutus OÜ M maksejõuetuks hiljemalt 2008. aasta sügisel. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise pankrotihalduri arvates käesoleva esialgse informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige juhatuse poolsest väärast rahavoogude prognoosimisest (ebapiisava käibe kujunemine arvestades igakuiseid kõrgeid püsikulusid) ja riskide hindamisest tegutsedes kahel küllaltki erineval tegevusalal paralleelselt. Käesoleval hetkel aga puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine pankrotihaldur leiab, et kuna antud menetluses puuduvad vara tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused ning võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks, on otstarbekam realiseerida võlgniku olemasolev vara peale pankrotimenetluse raugemist likvideerimismenetluses. Ajutine pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku lõpetada OÜ M pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt Pankrotiseaduse § 29 lg 2.

2-08-86470 maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. M OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige MH esitas 16.12.2008 avalduse M OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli toitlustamine, alates 2007.a pakuti ka ilusalongi teenuseid. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2008.a detsembri alguses. Kehtivad töölepingud ja töötajate töötasunõuded puuduvad. Võlgnik on kahel järjestikusel majandusaastal tegutsenud kahjumiga. 2007.a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 20 484 krooni, 2008.a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 532 715 krooni. Võlgniku omakapital ei vastanud seaduses kehtestatud nõuetele juba 2008.a alguses, seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital – 492 205 krooni. Võlgnikul on vara kokku 27 900 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku ca 740 000 krooni. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad võlgniku vara 712 000 krooni võrra. Käesoleval ajal puudub ettevõttel võimalus senist majandustegevust jätkata. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võik tulevikus paremaks muutuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud 2008.a detsembri alguses, töötajatega on töölepingud lõpetatud, võlgniku olemasolevad kohustused ületavad võlgniku vara 712 000 krooni võrra, võlgniku omakapital ei vasta kehtestatud

2-08-86470 nõuetele alates 2008.a algusest ning on seisuga 31.12.2008 – 492 205 krooni, siis puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Asjas kogutud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, ajutise pankrotihalduri aruanne, lepingud, järelepärimiste vastused registritest, krediidiasutustest ja võlgnikult, 2006.a ja 2007.a majandusaasta aruanne, bilanss seisuga 31.12.2008 ja kasumiaruanne ja ostureskonto seisuga 30.11.2008, – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku omakapital ei vasta kehtestatud nõuetele alates 2008.a algusest ning on seisuga 31.12.2008 – 492 205 krooni (tl 125). Seega ei vastanud võlgniku omakapital alates 2008.a algusest ÄS § 301 nõuetele ja võlgniku püsiv maksejõuetus oli nimetatud ajaks välja kujunenud. Vastavalt 2007. a majandusaasta aruandele on võlgniku 2007.a majandusaasta tulemuseks olnud kahjum 20 484 krooni, 2008.a tulemus on – 532 715.17 krooni (tl 125). Seega on võlgniku majandustegevuse tulemuseks olnud kahel järjestikusel aastal kahjum, mistõttu juhatus olema teadlik, arvestades olemasolevaid kohustusi, et ettevõttel ei ole võimalik antud olukorras oma tegemist jätkata ilma täiendavate abinõude tarvitusele võtmiseta ning ettevõtte kahjumist välja toomine on küsitav, samuti, et võlgnik on muutunud maksevõimetuks ning see maksejõuetus ei saanud olla tema majanduslikust olukorrast tulenevalt enam ajutine. Ettevõtte osanikud ei võtnud tarvitusele ÄS § 176 nimetatud abinõusid ettevõtte omakapitali viimiseks seaduses ettenähtud minimaalmäärani. Tulenevalt ÄS 180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2008.a alguses, siis ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 16.12.2008. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Kohus leiab, et eeltoodud tegevusest tulenevalt esineb võlgniku juhatuse liikmete käitumises juhtimisvea tunnused: võlgniku pankrotiavaldust ei ole esitanud õigeaegselt. Kuna võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttel seisuga 01.01.2008 varasid kokku 636 387.96 krooni ja seisuga 31.12.2008 on võlgnikul varasid 244 225 krooni (tl 123), ning võlgniku kohustuste maht on kasvanud seisuga 01.01.2008 summalt 595 877.80 seisuga 31.12.2008 summani 736 430.49 kroonini (tl 125), siis on võlgniku varad aasta algusest alates vähenenud 392 162.48 krooni võrra, samas kui kohustused on suurenenud 140 522.69 krooni võrra. Eeltoodust tuleneb, et õigeaegse pankrotiavalduse esitamise korral oleks tõenäoliselt olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses kui pankrotiavalduse esitamise järgselt, mistõttu kohus leiab, et pankrotiavalduse mittetähtaegse esitamisega on ettevõtte juhatus toime pannud raske juhtimisvea. Puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks maksta raha kohtu deposiiti. Kohus leiab, et kuna M OÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb M OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.