2-08-10771
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Määruse tegemise aeg ja koht
18.veebruar 2009.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-08-10771
Tsiviilasi
S T hagi M S ja Ü S vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Menetlusosalised, esindajad
Istungil osalesid Hageja S T ( , hageja lepinguline esindaja Heli Hellamaa Kostjad M S ( ) ja ÜS(
Menetlustoiming
Hageja hagist loobumise, poole riigilõivu tagastamise ja kostjatelt poole riigilõivu väljamõistmise avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
18.veebruar 2009.a.
2 (2)
2-08-10771 Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Pärnu Maakohtu 5.11.2008.a. tagaseljaotsusega rahuldati TsMS § 410 ja 413 lg 1 alusel S T hagi ja kohustati kostjaid M Sit ja Ü Sit tagastama hagejale eluruumi P XXX Kuressaares ja andma selle valdus üle hagejale. Kohus otsustas, et eluruumi valduse üleandmise kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel määrata otsuse täitmise viisiks kostjate välja tõstmine eluruumist P XXX Kuressaares koos neile kuuluva varaga. Kohus otsustas, et vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kuulub käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus jättis hageja menetluskulud summas 5700 krooni kostjate kanda ja mõistis välja kostjatelt M Silt ja Ü Silt solidaarselt hageja S T kasuks hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 5250 krooni ja hageja sõidukulud 450 krooni. Kohus jättis hageja ööbimiskulud summas 350 kr tema enda kanda. Kostjad esitasid maakohtule kaja 25.11.2008.a. /t.l. 53/. 27.01.2009.a. määrusega kohus rahuldas kostjate esitatud kaja ja taastas asjas menetluse. Kohus määras asja kuulamisele kohtuistungile /t.l. 66-67/. 18.02.2009.a. kohtuistungil hageja loobus hagist põhjendusel, et kostjad on hageja nõude peale hagi esitamist rahuldanud ja vaidlusalusest eluruumist väljakolinud oktoobris 2008.a. Hageja palub kohtul hagist loobumine vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada. Hageja palub tagastada talle pool menetluses tasutud 5250 kroonisest riigilõivust so 2625 kr ja ülejäänud pool välja mõista kostjatelt /vt kohtuistungi protokoll t.l. 73/.
Kostjad ei vaidle vastu hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele. Kostjad avaldasid nõusolekut hüvitada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust so 2625 krooni /t.l. 73/. Kostja Ü.S loobus kohtuistungil 09.02.2009.a. esitatud taotlusest /t.l. 71-72/ asjas riigiõigusabi saamiseks /t.l. 73 pöördel/.
TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Kostjad ei vaidle vastu hageja hagist loobumisele. Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Menetluse lõpetamise õiguslike tagajärgi on kohus pooltele selgitanud. Seoses hageja taotlusega kostjatelt riigilõivu väljamõistmiseks ja osaliseks tagastamiseks märgib kohus järgmist. Hageja on esitanud taotluse kostjatelt menetluskulude so hagiavalduselt tasutud 5250 kroonise riigilõivu osaliseks väljamõistmiseks summas 2625 kr. Ülejäänud pool riigilõivust so 2625 kr palub hageja talle tagastada. Kostjad ei vaidle riigilõivu hüvitamisele vastu. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
2 (2)
2-08-10771 TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja hagist loobumise põhjuseks asjaolu, et kostjad on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjad peavad kandma hageja menetluskulud, milleks hagi esitamisel tasutud 5250 kroonisest riigilõivust pool so 2625 120 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse seaduses sätestatud alusel. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. TsMS 150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale tagastada tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 5250 krooni pool so 2625 krooni.
R.Undrest kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.