Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-75467
Tsiviilasi
Jorge Pakkanen’i pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: Jorge Pakkanen, isikukood 38606204916, elukoht xxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxx uue nimega xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx Ajutine pankrotihaldur Tiina Mitt
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
lõpetada Jorge Pakkaneni suhtes algatatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalus. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vabastada Tiina Mitt ajutise halduri kohustustest määruse jõustumisel. Määrata Tiina Mitile ajutise halduri ülesannete täitmise tasuks ja kulutuste katteks 6700 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Välja mõista riigi arvelt Tiina Mitile (Õigusbüroo Armit OÜ arve 10022098808004 AS SEB Pank) kasuks ajutise halduri tasu 6700 (kuus tuhat seitsesada) krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33 %. Määruse ärakiri saata võlgnikule ja Tiina Mitile. Kohtute Raamatupidamiskeskusele saata määrus selle jõustumisel. Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus võlgnikul või võlausaldajal Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Pankrotiavalduse järgi on võlgnik maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avalduse esitamise ajaks on võlgnikul tasumata 341578 krooni pankadele ja äriühingutele. Palub pankrotimenetluse algatamist. Kohus algatas pankrotimenetluse ning nimetas ajutise pankrotihalduri võlgniku majandusliku olukorra kindlakstegemiseks ning kohtule hinnangu andmiseks. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku seisund vastab maksejõuetusele. Ühisvara on võlgnikul xxxxx krooni eest. Võlgnikul on veel töötasu töökohalt. Muud vara haldur ei suutnud leida, mille abil saaks võlgu maksta. Register- ega kinnisvara ei ole. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud, milledele ei ole nõutud tagatisi laenuandjate poolt. Igapäevaliste kulutuste tegemisel ei ole võlgnik arvestanud, et nende katteks puudub rahaline sissetulek. Võimalikke tagasivõitmisi pole teada. Võlausaldajad on AS BIG Pank - xxxxx krooni, Krediidikassa AS -xxxxxx krooni, SMSlaen xxxxx krooni, Raha24 – xxxxxx krooni, Credit24 - xxxxxx krooni, AS Swedbank - xxxxx krooni, AS SEB Pank – xxxxx krooni ja Sampo Pank - xxxxxx krooni, kokku xxxxxx krooni, mis on kindlakstehtud peale 14.11.2008, s.o pankrotimenetluse algatamist. Võlgniku majandusseisu järgi tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu. Kõiki võlausaldajaid on informeeritud ja palutud teatada, kas saab raha menetluse jätkamiseks. Osa neist ei ole lubanud raha selleks. Ülejäänud peaks samuti vastama lähemal ajal. Võlgade suurus saab kohtulahendiga fikseeritud. Selle järgi saadavad võlausaldajad edasi tegutseda. Haldur on täiendava uuringu järel seisukohal, et pankrotimenetluse saab lõppeda vaid raugemisega, sest puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur ei tuvastanud kuriteo tunnustega tegu. Juhatuse liige jääb esitatud pankrotiavalduse juurde. Hetkel töötab, kuid on olnud sundpuhkusel ja tulemas on veel üks sundpuhkus. Toodangu vähenemise tõttu on töötasu vähenenud. Töötasu süsteemi ei ole muudetud. Raha võlgade katteks ei ole. Samuti ei ole vara. Muudetud on elukohta, milleks oli üürikorter. Elukoha kulud on vähenenud võrreldes eelmise elukohaga. Abikaasa töö FIEna kestab edasi üks kord nädalas. Tema suudab vähehaaval oma võetud laene tasuda. Võimatu on välja saada sellest laenude ringist. Võib olla on raugemine mingigi väljapääs. Kohtu põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud pankrotiasja kirjalikud tõendid ning ära kuulanud kohtuistungil võlgniku seletuse ning ajutise pankrotihalduri hinnangu koos täiendavalt kogutud andmetega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud. Avaldus tuleb rahuldada, sest võlgnik tunnistab maksejõuetust, samuti võlausaldaja nõude rahuldamise võimatust. Pankrotimenetluse algatamise seisuga, s.o 14.11.2008, on kindlaks tehtud, et nõudeid on võlausaldajatel: ASil BIG Pank xxxxxx krooni, Krediidikassa ASil xxxxx krooni, SMSlaen’ul xxxxx krooni, Raha24-l xxxx krooni, Credit24-l xxxxx krooni, ASil Swedbank xxxx krooni, ASil SEB Pank xxxxxxx krooni ja Sampo Pank’il xxxxx krooni, kokku xxxxxx krooni. Vara ega rahalisi vahendeid, millest märgitud võlga tasuda, ei ole. Töötasust ei jätku kõikide nõuete rahuldamiseks. Seega maksejõuetus ei ole enam lühiajaline ega ajutine. Maksejõuetus on muutunud alaliseks. Kuid analüüsides ja hinnates ajutise halduri kogutud andmeid ja hinnangut leiab kohus, et ei ole alust pankroti kuulutada, vaid lõpetada pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 järgi
raugemisega. Kohtu selline otsustus tuleb sellest, et pankrotiasjas ei esine tagasivõitmise ja – nõudmise võimalusi. Võlgnik ei ole ka ise võlausaldaja, kellelt oleks saada vara pankrotimenetluse käigus. Kohtu käsutuses on võlausaldajate teated, et ükski võlausaldaja ei nõustunud maksma pankrotimenetluse kulude katteks raha tagatisena. Seega ei ole pankrotimenetluses juurde saada raha ega vara. Menetluse jätkamine ei too vara juurde, mis annaks võimaluse jätkata alustatud menetlust kohtus ja kataks menetluskulud. Kohus ei pea vajalikuks lihtsalt igaks juhuks jätkata menetlust ja sellega rakendada haldur mitmeteks kuudeks või aastaks tööle teadmata ühtegi kahtlust, kust juurde saada vara menetluskulude katteks peale võlausaldaja raha. Kuriteo tunnustega tegu ei ole kohus tuvastanud. Eeltoodud asjaoludest lähtudes on põhjendatud pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Põhjendatud on ajutise halduri tasustamine 6 töötunni osas. Samuti on põhjendatud büroo ja transpordi kulude hüvitamise taotlus. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada tasu, mille määrab kohus. Justiitsministri 18.12.2003.a määruse nr 71 § 2 lg 8 kohaselt võib tasu välja mõista riigivahenditest mitte rohkem kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on taotlenud tasuks 6700 krooni koos kuludega. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja ta on maksejõuetu. Põhjendatud on ajutise haldurile tasu maksmine riigi arvelt. Kohtu hinnangul on võimalik halduritasuks ja kulude katteks maksta 6700 krooni. Kohus juhindus PankrS §-st 29 lg 1, 3, 5 ning TsMS §-dest 463, 464, 465, 661 lg 2.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.