Võlaõigus › Võõrandamislepingud

27.11.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub EOÜ (edaspidi hageja) K K(edaspidi kostja) välja mõista põhivõlgnevus summas 41 356,50 krooni, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 4 742,21 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhinõudelt 0,15% päevas. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja C OÜ vahel 11.07.2008 sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr 4072. Hageja ja kostja vahel on 21.07.2008 sõlmitud käendusleping, mille p 1.1 kohaselt kohustus kostja hageja ees vastutama 11.07.2008 hageja ja C OÜ vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingu nr 4072 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastutab hageja ees käenduslepingu p-s 1.1 nimetatud kohustuse täitmise eest solidaarselt C OÜ-ga, kuid mitte suuremas ulatuses kui 80 000 krooni, mis on käendaja vastutuse maksimumsummaks. Käenduslepingu p 2.1 sätestab, et kui C OÜ ei täida hageja ees oma kohustusi tähtaegselt või nõuetekohaselt, võib hageja nõuda täitmist omal äranägemisel kas C OÜ-lt või kostjalt või mõlemalt ühiselt. C OÜ ja kostja on võlgnevust tunnistanud ega ole esitanud mingeid vastuväiteid ega pretensioone kauba kvaliteedi osas. C OÜ ega kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. Hageja esitas oma nõude käendaja vastu. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid on vastu võetud kostjale edasiandmiseks, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. 10.02.009 esitas hageja kohtule taotluse lahendada käesolev tsiviilasi tagaseljaotsusega kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 2 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 41 356,50 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised summas 4 742,21 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 46 098,71 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised 0,15% päevas põhinõudelt (41 356,50 krooni).

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabi kulu suuruses 9 440,00 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Õigusbüroo Attend arve nr 2008470167. Kohus on seisukohal, et nimetatud esindaja tasu suurus on ebamõistlikult suur. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 4 000,00 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 2 500,00 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 6 500,00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.