17.veebruar 2009 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
E AShagi AS D vastu 20 177,27 krooni ja viivise väljamõistmiseks Hageja: E AS(registrikood XXX; asukoht XXX), volitatud esindaja L Pau
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: AS D (registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige V R (elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja A Kirsme Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
27.jaanuaril 2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja L. Pau ja kostja esindaja A. Kirsme
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AS D (registrikood XXX) E AS(registrikood XXX) kasuks 10 628,10 krooni (kümme tuhat kuussada kakskümmend kaheksa krooni ja 10 senti, sh põhivõlg 10 088,60 kr ja sissenõutavaks muutunud viivised 540,50 kr).
3.Välja mõista AS D viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.02.2009 kuni põhinõude (10 088,60 kr) täitmiseni E AS kasuks.
4.Menetluskulud jätta võrdsetes osades menetlusosaliste kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
15.08.2007 toimus Tallinnas, Pärnu mnt-l asuva Ehitusmarketi lao territooriumil kahjujuhtum, kus kostja töötaja M M tagurdas tõstukiga otsa K V juhitud sõidukile Chrysler Grand Voyager, reg nr XXX. Sõiduautol sai kahjustada vasakpoolne tagauks. Sõiduki suhtes oli kahjujuhtumi toimumise hetkel sõlmitud E kindlustuse AS-is sõidukikindlustusleping . Nimetatud lepingu
alusel hüvitas hageja kannatanule tekitatud kahju summas 20 177,27 krooni, so sõiduki taastusremont vastavalt AS S arvele, kindlustusvõtja kanda jäi lepingujärgne omavastutus 3 000 krooni. Kahjujuhtumi põhjustas kostja töötaja, tõstukit juhtinud M. M , kes oma selgituste kohaselt tagurdas tõstukiga, kuid ei märganud autot, mis oli tõstuki taha sõitnud. Sõiduauto juhi K. V antud selgituste kohaselt sõitis ta lao territooriumile, et ostetud kaupa kätte saada, ta jäi lao juurde ootama ning äkki tagurdas üks laadimismasin tema sõidukile sisse. AÕS § 33 alusel vastutab tõstukijuhi põhjustatud kahju eest kostja AS D . Kuna tõstuk ei ole kindlustamisele kuuluv sõiduk, ei ole tõstukiga kahju tekitamine liikluskahju liikluskindlustuse seaduse mõttes ning kahju kannatanul on võimalus kahjuhüvitist nõuda üldistel alustel. Õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Õnnetuses osalenud sõidukijuhtide seletuste kohaselt põhjustas kahju tõstukijuht, kes ei olnud tagurdamisel piisavalt hoolikas. Kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja pretensioonile kostja vaidles vastu väites, et kahju põhjustajat ei ole võimalik tuvastada. Hageja hinnangul ei ole juhtunu asjaoludes kahtlust. Hageja korduvale pretensioonile kostja ei vastanud, mistõttu hageja pöördus võla sissenõudmiseks kohtu poole. Hageja taotleb hagi rahuldada, kostjalt välja mõista 20 177,27 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
23.09.2008 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kahju hüvitamise eelduseks on kahju tekitaja süü. Hagiavaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et tõstukijuht oleks tagurdanud otsa seisvale sõidukile. Tõstukijuht ei ole enda süüd tunnistanud. Kosjale teadaolevalt ei ole aga antud liiklusõnnetuses ka muud moodi püütud süüdlast tuvastada. Kostja leiab, et sõidukijuht ei olnud piisavalt hoolas, kui ei märganud laoplatsil töötavat tõstukit ja sõitis tõstuki töötrajektoori. Kuna kahjujuhtumis ei ole kumbki osaline ennast süüdi tunnistanud, samuti ei ole süüdlast tuvastanud politsei, siis ei saa kostja olla vastutav tekkinud kahju eest. Samale seisukohale on kostja asunud ka oma 28.01.2007 kirjas hagejale.
KOHTUISTUNG
27.01.2009 kohtuistungil pooled jäid oma kirjalike seisukohtade juurde. Hageja leidis, et tõstukijuhi süüd ei välista asjaolu, et ta ise ennast süüdi ei tunnista ning et politsei ei ole tema süüd kindlaks teinud. Kostja leidis, et tõstukijuhi süü ei ole tõendatud ning seetõttu kostja ei vastuta kahju tekkimise eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja taotleb kostjalt välja mõista kahjuhüvitis, mille hageja kindlustusandjana kahju kannatanud kindlustusvõtjale tasus. Vaidlust ei ole selle üle, et 15.08.2007 toimus kahjujuhtum, milles osalesid kostja töötaja juhitud tõstuk ja kindlustusvõtja juhitud sõiduauto Chrysler Grand Voyager. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et sõidukile tekkis tõstukiga kokkupõrke tagajärjel kahju 20 177,27 krooni ning hageja on selle summa kannatanule hüvitanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas õnnetuse põhjustas kostja töötaja ning kas kostja seetõttu on kohustatud hagejale kahju hüvitama.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju
tekitanud isik (kahju tekitanu) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1054 lg 1 järgi juhul, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja hageja ees juhul, kui tõstukit juhtinud kostja töötaja on kahju tekitamises süüdi. Õigusvastaselt kahju tekitanu süüd eeldatakse ning süü puudumist peab tõendama kostja.
3.Kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et tõstukijuhi 100 % süü kahju tekkimises ei ole leidnud tõendamist, tegemist on segasüüga ning kahju tekkimise eest vastutavad mõlemad õnnetuses osalenud isikud võrdselt. Õnnetuse asjaolud on fikseeritud tõstukijuhi M. M i omakäelises seletusekirjas (tl 6), milles sisaldub ka joonis sõidukite paiknemise kohta õnnetuse ajal. Mingeid muid tõendeid ega dokumente sündmuskohal ei koostatud, politseid ei kutsutud. Hageja käsitab M. M i koostatud joonist ja selgitust kui tõstukijuhi süü omaksvõttu. Seletuskirjas tõstukijuht üksnes kirjeldab sündmuse käiku oma seisukohalt, kuid selgesõnaliselt oma süüd ei tunnista. Tõstukijuhi seletus, et ta tagurdamisel ei märganud autot, mis äkki oli tema taha ilmunud, ei saa kohtu hinnangul käsitada süü omaksvõtuna.
4.Kohus kuulas õnnetuses osalenud K. V ja M. M i üle tunnistajatena. Tunnistajate ütlustest järeldub, et kumbki juhtidest ei olnud vajalikul määral hoolas ja tähelepanelik. Tunnistaja M seletas, et enne õnnetuse toimumist tõstis ta tõstukiga telliskivi alust. Tõstukil oli käru taga ning manööverdamiseks oli hoonete V vähe ruumi. M lõpetas töö ja hakkas tagurdama, püüdes vältida tõstuki taga oleva prügikasti riivamist. Äkki oli tõstuki taha ilmunud auto ja tõstuk tagurdas sellele juhipoolse tagumise ukse pihta. Tunnistaja M sõnul fikseeris ta esmase olukorra paberil, kuid õnnetuse toimumises oli süüdi sõiduauto juht, kes pidi töötavat tõstukit nägema. Kohapeal mingit vaidlust ei olnud selle üle, kes õnnetuses süüdi oli. Tunnistaja V kinnitab, et sõitis laoplatsile ja oli just seisma jäänud, kui tõstuk talle sisse tagurdas. Laoplatsile sõites tunnistaja V tõstukit ei olevat märganud. Tunnistaja V seletusest nähtuvalt oli laoplatsil palju kõrgeid kaubahunnikuid, sõitmiseks oli kitsas rada ning tunnistajal tekkis mõte, et sõidukiga laoplatsilt välja manööverdamisega võib raskusi tekkida. Tunnistaja V kinnitab, et kaubahunnikud võisid segada tema vaatevälja, tunnistaja ei ole kindel, kas tõstuk tegutses kaubavirnade taga või oli nii kaugel, et tunnistaja seda ei märganud. K. V sõnul sündmuskohal ei tekkinud mingit küsimust, kes süüdi on, sest tõstukijuht kirjutas K. V nõudel seletuskirja ja tunnistas, et on süüdi.
5.Tunnistaja M i ütlustest nähtuvalt oli tema tähelepanu tagurdamisel hõivatud sellega, et vältida käruga tõstuki taga paremal asunud prügikastile otsa sõitmist ning ta ei pannud tähele, mis tõstuki taga vasemal pool toimub. Samuti ei võtnud K. V, sõites sõiduautoga võõrale ehitusmaterjalide laoplatsile, kus liiatigi oli sõidukiga manööverdamiseks vähe ruumi, arvesse, et laoplatsil võivad töötada masinad, samuti tulnuks K. V arvestada kaubavirnade tõttu piiratud nähtavust. Asjas ei ole andmeid selle kohta, kas õnnetuse toimumise koht oli tähistatud teena, õuealana vms. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas õnnetuse põhjustajat oleks võimalik väärteokorras vastutusele võtta liiklusseaduse (LS) järgi, on juht sõidukit juhtides igal pool kohustatud täitma LS § 2 lg-s 1 sätestatud kohustust olla ettevaatlik ja hoolikas ning vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kohus leiab, et tunnistajad on seda nõuet rikkunud. VÕS § 104 lg 2 kohaselt süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Õnnetuse asjaoludest ja tunnistajate seletustest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tegemist süüga hooletuse vormis, so käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega.
6.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas tõstuk tagurdas otsa liikuvale või peatunud sõidukile. Tunnistaja V väidetel oli tema sõiduk 3-4- sekundit enne kokkupõrget peatunud, seega on õige tunnistaja M i väide, et sõiduk ilmus tõstuki taha ootamatult. Tunnistaja M i sõnul tagurdas ta otsa liikuvale sõidukile. Vaidlust ei ole selle üle, et mõlemad sõidukid liikusid territooriumil väikesel kiirusel. Kohus nõustub kostja väitega, et kokkupõrke toimumise korral pidurdavad mõlemad juhid automaatselt ning seetõttu ei tõenda üksnes kahjustuse jälje pikkus sõidukikerel, et tunnistaja V sõiduk kokkupõrke hetkel seisis. M. M i jooniselt nähtub, et K. V sõiduk asetseb hoonete alal ühe hoone suhtes nurgeti. Kohus leiab, et sellises kohas auto peatamist (kui eeldada hageja ja tunnistaja V väite õigsust, et sõiduk kokkupõrke ajal seisis) ei saa lugeda mõistlikuks. Tunnistaja V ise kinnitas, et sõitmiseks oli laoplatsil kitsas rada. Ka tunnistaja M seletas, et parkimine selles kohas oleks olnud ebaloogiline, sest sõiduk oleks tee kinni parkinud ja laoplatsil ei oleks saanud tööd teha. Võttes arvesse tunnistaja M i seletust, et ta jõudis enne kokkupõrget tagurdada ca 2 meetrit ning tunnistaja V ütlusi, et ta tõstukit ei näinud, kuid oli kokkupõrke hetkeks just peatunud, loeb kohus tõendatuks, et K. V sõiduk peatumisega ootamatult blokeeris tõstuki manööverdamistee. Tunnistaja V peatas sõiduki kauba pealelaadimiseks, seega ettekavatsetult. Ettekavatsetult sõidukit peatades pidi K. V eelnevalt veenduma, et peatumine on ohutu ega takista teisi võimalikke liiklejaid. Paarimeetriseks tagurdamiseks kulub mõni sekund, seega võis ja pidi K. V tõstukit enne peatumist nägema. Tõstukijuht võis manöövri alustamisel nõuetekohaselt veenduda, et tagurdamistee on vaba, kuid sõiduki ootamatu ilmumise tõttu ei oleks kokkupõrge tõenäoliselt olnud 100 % välditav ka juhul, kui tõstukijuhi tähelepanu ei olnuks suunatud prügikastile. Eeltoodu alusel kohus leiab, et õnnetuses osalenud juhid olid võrdselt hooletud ja süüdi kahju tekkimises.
7.Juhtide võrdse süü korral kostja vastutab kahju hüvitamise eest 50 % ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 088,60 krooni.
8.Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § -s 113 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb viiviste väljamõistmist alates 16.08.2008.a. Hagi on esitatud 19.08.2008.a. 15.07.2008 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 redaktsiooni kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb protsendina põhivõlast välja mõista ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviseid. Kuna kohus viivisenõude ebatäpsusele kohtumenetluses tähelepanu ei osutanud ning hagiavalduses on olemas vajalikud andmed, peab kohus võimalikuks kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesumma välja arvestada. Tulenevalt VÕS § 113 lg –st 1 ja § -st 94 on viivisemääraks Euroopa Keskpanga refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 7 %.. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadete alusel oli perioodil 16.08.2008 – 31.12.2008 viivisemääraks 11 % aasta (0,030 % päevas), alates 01.12.2009 on viivisemääraks 9,5 % (0,026 % päevas). Seega viivisearvestus perioodil 16.08.2008 – 17.02.2009 on järgmine: 137 x 0,030 % x 10 088,60 = 414,60 krooni 48 x 0,026 % x 10 088,60 = 125,90 krooni. Kokku on kohtuotsuse 17.02.2009 tegemise ajaks põhinõude 10 088,60 krooni tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivised summas 540,50 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti kohus mõistab kostjalt alates 18.02.2009 kuni põhinõude täitmiseni välja viivised protsendina.
9.Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi pooles ulatuses, jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste kanda võrdsetes osades.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.