Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 1000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

24.09.2008.a esitas OÜA Harju Maakohtule hagi T M vastu 996,74 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad kostja ja AS-i Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) vahel 10.05.2001.a sõlmitud liitumislepingust, mille alusel kohustus AS Tele 2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning 19.10.2005.a AS-i Tele 2 Eesti ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, millega AS Tele 2 Eesti loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 996,74 krooni, millest põhivõlgnevus on 498,87 krooni ja viivis 497,87 krooni ning menetluskulud 1 950 krooni, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 200 krooni, hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivust 250 krooni ja õigusabikuludest 1 500 krooni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid töökohta ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale 20.12.2008.a isiklikult kätte. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 04.02.2009.a saabus kohtusse hageja esindaja poolt taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1, palub hageja antud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist. Samuti palub hageja TsMS § 1741 lg-st 3 tulenevalt määrata kindlaks menetluskulud vastavalt esitatud nimekirjale. Hageja menetluskulude nimekiri: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 krooni; 2) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni; 3) lepingulisele esindajale tasutud esindustasu 1 500 krooni (koos käibemaksuga).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

2-08-61648 Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 200 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 250 krooni ja õigusabikuludest 1 500 krooni (koos käibemaksuga). Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE100682917, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 1 500 krooni maha arvestada käibemaks 228,81 krooni. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 498,87 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 10 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 5000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud.

Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 1 271,19 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.