Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
17. veebruar 2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-59907
Tsiviilasi
LAS hagi G P vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2250 krooni Hageja LAS (RK xxx, asukoht xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg või
Kostja G P (IK xxx, elukoht xxx) Lihtmenetlus
menetluse liik
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (4)
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Raha24 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 2000 krooni. Kostja kohustus tagastama laenusumma ja lepingutasu 550 krooni hiljemalt 24.06.2007. Kostja tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 9.2 kohustub kostja tasuma leppetrahvi 1000 krooni. OÜ Raha24 loovutas 26.03.2008 nõude LAS-le. 07.05.2008 on kostja tasunud hagejale 300 krooni, mille hageja on arvestanud võla põhiosa katteks. Hageja palub välja mõista põhinõude 2250 krooni, viivise 2249 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni. Kostja oma vastuses 05.01.2009 hagi ei tunnista ning avaldab, et SMS laenu on võtnud teised isikud ning et kostja on juhtumiga seoses pöördunud politseisse.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõik kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et OÜ Raha24 sai 25.05.2007 sidevahendi abil tehtud laenutaotluse summale 2000 krooni ning kandis samal päeval summa 2000 krooni kostja arvele Sampo pangas. 07.05.2008 on kostja tasunud hagejale 300 krooni, mille hageja on arvestanud võla põhiosa katteks. Muid makseid hagejale laekunud ei ole, mistõttu pöördus hageja 18.09.2008 kohtusse paludes välja mõista põhinõude 2250 krooni, viivise 2249 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni. Pooled vaidlevad küsimuses, kas kostja on esitanud hagejale tahteavalduse laenulepingu sõlmimiseks. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 on hageja kohustatud tõendama laenulepingu sõlmimist. Hageja on laenulepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud konto väljavõtte OÜ Raha24 andmebaasist. Nimetatud tõendist nähtub, et OÜ Raha24 andmebaasis on konto kostja nimele ning et andmebaasi andmetel on vastav isik tellimuse esitamisel autenditud. Samas ei nähtu andmebaasi väljavõttest mil viisil on seal tegutsev isik autenditud ega seda, kas autentimine on toimunud nõuetekohaselt ja usaldusväärsel viisil. Samuti ei nähtu esitatud tõendist, kas kostjal on olemas seos IP aadressiga, millelt on laenutellimus väidetavalt esitatud. Lisatud laenulepingu p 13.1 sätestab, et leping jõustub lepingu aktsepteerimisega laenuandja internetikodulehel ning aktsepteerimise kinnitamisega (sõlmimisega), kasutades selleks lepingu laenusaaja pangalinki (laenusaaja identifitseerimine laenusaaja panga identifitseerimissüsteemi kaudu) või ID-kaardi identifitseerimissüsteemi vastavalt interneti kodulehel ilmuvatele juhistele. Sellest ei piisa aga kohtu arvates, et järeldada, et hageja kasutatav identifitseerimislahendus on usaldusväärne ja et kostja on ühte neist viisidest identifitseerimiseks kasutanud. Nii pangalingi kui ka ID-kaardi abil autentimise kohta on võimalik esitada autentimist kajastavaid tõendeid, kuid hageja ei ole seda teinud. Hageja oli teadlik, et kostja oma vastuses ei tunnista laenulepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse tegemist, seega oli hageja ka teadlik vajadusest nimetatud asjaolu kohta tõendeid esitada. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse tegemist kostja poolt. Kuivõrd kohus on seisukohal, et laenulepingu sõlmimine ei ole leidnud tuvastamist, siis tuleb kaaluda, kas hagejal on nõue kostja vastu lepinguvälisel alusel vastavalt VÕS § 1028 lg 1. Vastavalt VÕS § 1028 lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja kontole kandnud 2000 krooni, kuid kostja on tagastanud vaid 300 krooni 07.05.2008. Seega on kostjal tagastamata 1700 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohus märgib, et raha saamise seisukohast ei ole asjassepuutuv kostja väide nagu oleks kõrvalised isikud saanud oma valdusse kostja kontoga seotud andmed vms vahendid. Sõltumata sellise väite 2 (4)
tõesusest on raha kostja kontole laekumisega raha kostjale üle antud. Küsimus, kas kostja pank on võimaldanud kostja raha kõrvalistel isikutel käsutada, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Hageja palub kostjal välja mõista viivise. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08 leidnud, et kuigi alusetu rikastumise sätetes ei nähta ette viivise maksmise kohustust, ei tähenda see, et alusetu rikastumise korral ei tuleks kohaldada VÕS § 113. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist. Hageja on nõudnud kostjalt kohustuse täitmist 25.05.2007 arvega hiljemalt 24.06.2007, seega on hagejal õigus viivist nõuda alates 25.06.2007. Alates 27. detsembrist 2003 sätestab VÕS § 113 lg 1 teine lause, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Võlaõigusseaduse § 94 lg 1 alates
01.01.2007 01.07.2007 01.01.2008 01.07.2008 01.01.2009
7+3,50 7+4 7+4 7+4 7+2,5
Viivise suuruseks tuleb seega: periood 25.06.2007-01.07.2007 1.07.2007-07.05.2008 07.05.2008-01.01.2009 01.01.2009-17.02.2009 Viivis kokku
päevi summa
310 2000 239 1700
määr 10,5
9,5
viivis 3,45 186,85 122,45 21,24 333,99
Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt välja mõistmisele põhivõlg 1700 krooni ja viivis 333,99 krooni, kokku 2033,99 krooni.
3 (4)
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.