Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2009. a kell 14.00 tsviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-24059
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende
AS-i H hagi TF’i vastu 8 066.43 krooni ja lisanduva viivise nõudes (hagihind 7 980.19 krooni) Hageja: AS H (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja esindaja: volikirja alusel E Vija Kostja: TF (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TF’ilt (IK xxx) võlgnevus summas 7 980 (seitse tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni ja 19 senti AS H kasuks.
3.Välja mõista TF’ilt viivis summas 86 (kaheksakümmend kuus) krooni ja 24 senti AS H kasuks.
4.Välja mõista TF’ilt viivis põhinõudest (s.o. 7 980.19 krooni) alates 16.06.2008. a 0,03% päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni AS H kasuks. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta täies ulatuses TF kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 16.06.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.03.2005. a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi 10 000 krooni ulatuses ühes kalendrikuus.
2.Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 7 980.19 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Sellega rikkus kostja lepingu p 5.3. ja 5.4. Kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt lepingu p 11.3. oli hagejal õigus leping ühepoolselt üles öelda, teatades vastavast soovist teisele poolele vähemalt 40 päeva ette. 01.12.2007. a teavitas hageja kostjat kirjalikult, et tema kaart kaotab kehtivuse 01.01.2008. a ning soovi korral saab kostja taotleda hagejalt uut kaarti. Kui kostja ei soovi enam kaarti kasutada, siis loeb hageja lepingu lõppenuks ning palub kostjal hoolitseda selle eest, et lepingu lõppkuupäeval oleks tema arvelduskontol olemas summa kasutatud limiidi ja intressi ulatuses.
3.Käesoleva hetkeni ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 8 066.43 krooni, millest põhiosa moodustab 7 980.19 krooni ning viivis 133 viivitatud päeva eest kuni 02.06.2008. a 86.24 krooni. Kostja vastus
4.Kohtule 25.08.2008. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud krediitkaardi kasutamise leping, kuid kostja vaidleb vastu sellele, et leping on hageja poolt üles öeldud. Hagiavaldusest ei selgu, kas leping on üles öeldud korraliselt lepingu p 11.3 alusel või erakorraliselt kostjapoolse lepingurikkumise tõttu. Kostja selgitab, et käesoleva vaidluse ajendiks ei ole kostja soovimatus hageja ees oma kohustusi täita, vaid hageja poolt kostja nime ebaseaduslik sisestamine AS Krediidiinfo andmebaasi. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
6.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hüvitama hagejale vaba tagasimaksega krediitkaardiga tehtud tehingute eest 7 980.19 krooni. Kostja vastuväite kohaselt ei ole temal hageja ees võlgnevust, kuna kostjale ei ole tulnud teadet lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja leiab, et vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping lõppes korraliselt lepingu p
11.3.alusel. Lepingu jätkamiseks oleks kostja pidanud tegema 01.12.2007.a. saadetud kirja kohaselt taotluse krediitkaardi kasutamise jätkamiseks. Kostja eelnimetatud taotlust ei teinud. Kuna pangal olid põhjendatud arvamus, et kostja krediidivõime on vähenenud (kostjal puudus püsiv sissetulek krediitkaardiga seotud teenindavale arvelduskontole), siis ei pikendanud hageja automaatselt lepingut kostjaga. Hageja möönab, et lepingu ülesütlemise kuupäevaks on hageja ekslikult märkinud 01.01.2008. Vastavalt lepingu punktile 11.3 ei saanud lepingu korralise ülesütlemise kuupäevaks olla 01.01.2008, kuna leping tuli korraliselt üles öelda vähemalt 40päevast etteteatamise tähtaega järgides. Hageja leiab, et ei ole põhjendatud kostjapoolne trükiveale tuginev arvamus, et 01.12.2007 kiri ei väljendanud hageja tahet leping lõpetada ning leping jäi seetõttu hoolimata hageja soovist kehtima.
7.Kohus nõustub hagejaga. 01.12.2007. a teatises (tl 7) märkis hageja, et vajadusel on kostjal võimalus taotleda uut krediitkaarti. Kostja seda ei teinud. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu p 11.3 kohaselt lepingu pooltel on õigus leping ühepoolselt üles öelda,
teatades vastavast soovist teisele poolele vähemalt 40 päeva ette (tl 6). Hageja soov leping lõpetada pidi kostjale teatisest arusaadav olema, kuna hageja on selgelt märkinud, et kaart kaotab kehtivuse 01.01.2008. a ja pank loeb lepingu lõppemise päevaks 01.01.2008. a. Kuna hagejapoolsest eksimusest lepingu lõpetamise kuupäeva osas kostjale mingeid negatiivseid tagajärgi ei saabunud on kostja põhjendamatult ja vastuolus hea usu põhimõttega asunud seisukohale, et lepingut ei olegi üles öeldud. Hiljemalt 25.02.2008. a teatisest (tl 8) pidi kostjale üheselt selguma, et leping on lõppenud. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli kostja teadlik, et tal on intressi tasumise kohustus. Hageja kostjalt ajavahemiku 31.01.2008 kuni 25.02.2008. a intressi ei nõudnud, seega ei saanud kostja järeldada, et leping kehtib. Seega oli kohtu hinnangul 01.12.2007 teatise puhul tegemist korralise ülesütlemise teatega lepingu p 11.3 mõttes, hiljemalt 25.02.2008 teatisest sai kostja teada, et tal on võlgnevus hageja ees. Hageja on saatnud teatised kostja elukohta, mille kostja on avaldanud kohtule ka käesolevas menetluses. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt oli kostjal võimalus õigeaegselt hageja tahteavaldusest teada saada.
8.Kostja on oma vastuses leidnud, et hageja on ebaseaduslikult sisestanud kostja nime AS Krediidiinfo andmebaasi. AS-i H Kliendiandmete töötlemise põhimõtete punkti nr 7.1.4 kohaselt on hagejal õigus edastada kliendiandmeid andmekogude pidajatele, kellele Hansapanga Grupi Eesti ettevõte on kohustatud edastama infot õigusnormi või lepingu alusel (tl 41). Tulenevalt ASi H üldtingimuste punktist 4.3 on Kliendiandmete töötlemise põhimõtted Üldtingimuste ja seda kaudu iga tehingusuhte lahutamatuks osaks (tl 11). Seega on hageja kohtu hinnangul tegutsenud õiguslikul alusel. Kostja andmed sisestati AS Krediidiinfo andmebaasi 16.03.2008.a. Andmete sisestamine toimus 75 päeva pärast võlgnevuse tekkimist. Kohus on seisukohal, et kostjale antud 20 päevast tähtaega võlgnevuse likvideerimiseks tuleb pidada piisavaks ning kostja käsitlemine võlgnikuna 16.03.2008 seisuga oli põhjendatud. Kohtu hinnangul nähtub juba 25.02.2008. a teatiselt, et kostja maksekäitumine ei olnud laitmatu. Hageja saatis kostjale viivisvõlgnevuse kirju 19.11.2006. a, 18.02.2007. a, 22.04.2007. a, 19.08.2007. a 16.09.2007. a, 16.12.2007 a ja 17.02.2008. a. Kohtu hinnangul viitab see selgelt asjaolule, et hagejal oli põhjendatud kahtlus kostjal piisavate rahaliste vahendite olemasolu suhtes.
9.Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vaba tagasimaksega krediitkaardiga tehtud tehingute eest 7 980.19 krooni. Kohus nõustub hagejaga selles, et VÕS § 407 lg 5 järgi ei pea krediitkaardi vahendusel antavate tarbijakrediitide puhul lepingutes kajastuma krediidi kulukuse määr, kuna nende lepingute puhul ei kohaldata VÕS § 404-406 sätestatut.
10.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu p-le 5.6. oli hagejal õigus arvestada viivist 0,03% päevas nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis määraga 0,03% päevas põhinõudest (7 980.19 krooni) alates hagi esitamisest 16.06.2008.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.