2-08-79509/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-08-79509 jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaebuse). Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited Hageja ja kostja sõlmisid 03.02.2006.a tarbijakrediidilepingu nr 0600103/35at. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 140 000 krooni krediiti. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi nr KV 1.5. Algselt kokku lepitud üldtingimusi on krediidiandja hiljem ühepoolselt muutnud üldtingimuste punktis 8.3. sätestatud korras. Uute krediidilepingute üldtingimuste kehtestamise kohta on avaldatud teade 13. märtsil 2006 ajalehes Postimees. Antud lepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks on 14.10.2004 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille alusel on kostjale kuuluvale korteromandile seatud hageja kasuks hüpoteek. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirja. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Tarbijakrediidilepingu nr 0600103/35at tagatiseks olev korteromand hävis täielikult tulekahjus. AS If Eesti Kindlustus tasus hagejale ehk soodustatud isikule 99 000 krooni. Lisaks on lepingu katteks tasutud üks makse summas 15 399.10 krooni, millest 700 krooni arvestati võla sissenõudmise kulude katteks, 0.02 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks ning 113 699.08 krooni krediidisumma katteks, millest tulenevalt on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisumma tagastatud. Lisaks on kostja aga lepingu alusel kohustatud maksma hagejale intressi 18,59% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja on hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks tasunud 0.02 krooni, palub hageja üldtingimuste p-de 2.1 ja 6.4 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 9 386.10 krooni. Üldtingimuste p 7.4 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel üldtingimuste p-de 7.4 ja 6.4 kostja leppetrahvi võlgnevus 22 739.82 kr (113 699.08 kr x 20%). Lepingu ülesütlemisel 11.04.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 266.30 krooni. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 137 138.90 kr (krediidisumma koos leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kuludega). Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumisega viivitamiselt, määraga 18,59% võlgnetavalt summalt aastas, millest tulenevalt moodustab kostja viivisevõlgnevus hageja ees 19.11.2008.a seisuga 9 239.95 krooni. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuivõrd hageja on hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist taotlenud, kostja on hagimaterjalid väljastusteate alusel isiklikult kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kostja ei ole täitnud oma 03.02.2006.a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600103/35at 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-08-79509 tulenevat rahalist kohustust, millest tulenevalt hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda lepinguga kokkulepitud intressi ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Ühtki hagiavalduses toodud faktilist asjaolu, sh kõrvalnõuete suurust, ei ole kostja vaidlustanud. Küll aga ei pea kohus võimalikuks rahuldada hageja nõuet leppetrahvi osas, lähtudes VÕS § 415 lg 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb sellisel juhul ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis nr 32-1-120-08. Hagis sisalduva nõude faktilise põhjenduse kohaselt on aga poolte vahel käesoleval juhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes. Ülaltoodust tulenevalt kostjal seadusjärgset kohustust hagejale leppetrahvi tasuda ei ole, sest VÕS § 421 kohaselt on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingute kohta sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped tühised. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt intress 9386.10 krooni ning viivis 9239.95 krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS. Leppetrahvi osas ei saa kohus haginõuet õiguslikult põhjendatuks pidada. Menetluskulud Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid seda 45,03 % (18 626.05 : 41 365.87 x 100) osas nõutud summast, siis on TsMS § 163 lg 1 sätetele tuginedes õiglane jaotada menetluskulu võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.