Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused 12.11.2007 esitas Tartu Elamuhalduse AS Harju Maakohtule hagi OÜ C. vastu eluruumi hooldus- ja halduskulude ning kommunaalteenuste võla 3001.07 krooni ja viivise 150.93 krooni väljamõistmiseks. 14.03.2008 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse kostja asendamiseks, kostjalt eluruumi hooldus- ja halduskulude ning kommunaalteenuste võla väljamõistmiseks ja nõude suurendamiseks, milles paluti kostja OÜ C. asendada ja lugeda uueks kostjaks M.T.. Nimetatud hagiavalduses suurendas hageja nõuet kostja vastu 2185.53 krooni võrra (põhivõlg 5186.60 krooni ja viivis 601.60 krooni). Nõue moodustus perioodil 19.06.2006 kuni 24.10.2006 hageja esitatud arvete alusel tasumata jäetud summadest. 10.04.2008 määrusega asendas Harju Maakohtu kohtunik tsiviilasjas nr 2-07-33812 kostja OÜ C. kostja M.T. iga ning andis asja üle Tartu Maakohtule. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 5788.20 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. M.T. ja OÜ C. sõlmisid 19.06.2006 X 6-1B Tartus asuva korteriomandi mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Samal kuupäeval tehtud kinnistamisavalduse alusel kanti 19.07.2006 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna OÜ C. 03.10.2006 sõlmiti müügilepingu lõpetamise kokkulepe, ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitav omandi üleandmise asjaõigusleping ja hüpoteegi seadmise leping, mille alusel M.T. ja OÜ C. lõpetasid nende vahel sõlmitud müügilepingu kehtivuse ning lepingu p 3.1. kohaselt tuli korteriomandi valdus ostueesõigust omavale isikule üle anda 24.10.2006. Kinnistusraamatusse on Heli Luik ja Einar Luik ühisomanikena kantud 16.10.2006. Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostja ei tasunud korteriomandiga seotud makseid perioodil mai kuni oktoober 2006.Nimetatud ajavahemikul vahendas hageja kostja korteriomandiga seoses teenuseid 5186.60 krooni eest. Hageja on arvutanud viivist Elamu X 6 korteriomanike 09.01.2002 üldkoosoleku protokolli punkt 3.2.8 alusel 0,15 % tasumisele kuuluvast summast päevas. Hageja on arvutanud viivist 601.60 krooni ning viivise edasise arvutamise nõuet ei esita. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistab hagi osaliselt, so maikuu, juunikuu ja juulikuu maksed perioodi eest 01.07. kuni 19.07.2006, kokku 2185.55 krooni ulatuses. Kostja ei tunnista hagi võlgnevuse osas, mis on tekkinud ajal, mil kinnistusraamatu järgi oli omanikuks OÜ C, so periood 19.07.-24.10.2006. Kostja ei ole pärast kinnistusraamatus kinnisasja omaniku kohta tehtud kande muutmist kohustatud tasuma makseid temale mittekuuluva korteriomandi eest. Isegi juhul, kui kostjal oleks kohustus tasuda X 6-1B asuva korteriga seonduvaid kulusid aja eest, mil korter temale ei kuulunud, ei oleks see võimalik olnud, sest ta ei ole kätte saanud arveid. Sellel põhjusel vaidleb kostja vastu ka viivise nõudele. Kostja ei saa olla maksmisega viivituses kui ta ei ole kätte saanud arveid. Kui kohus peab siiski viivise nõuet põhjendatuks, palub kostja viivist vähendada, arvestades võlgnevuse tekkimise asjaolusid ning kostja halba majanduslikku seisundit. Kostja palub hageja menetluskulud jätta samuti hageja enda kanda, sest hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks hagi asjaolusid arvestades kostja hinnangul ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Riigikohus on 02.11.2005 otsuses nr 3-2-1-105-05 asunud seisukohale, et kaasomandi osa võõrandamisel jääb võõrandaja ja omandaja omavahelises suhtes võõrandaja vastutama kulutuste

eest, mis tehti tema kaasomanikuks olemise ajal, ja omandaja nende kulutuste eest, mis tehakse pärast tema kaasomanikuks saamist. Kostja tunnistab võlga maikuu, juunikuu ja juulikuu eest osaliselt, kokku 2185.55 krooni ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja vastutab ka ülejäänud võla eest. M. T ja OÜ C. vahel sõlmitud Korteriomandi mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tl 82-89) p 4.1. kohaselt pidi M. T OÜ-le C. üle andma korteri valduse hiljemalt 19.08.2006. Seda ei tehtud, sest ostueesõigust omavad isikud teatasid 08.08.2006 ostueesõiguse teostamise soovist (tl 29). Müügilepingu lõpetamise kokkuleppe, ostueesõiguse teostamise avalduse alusel sõlmitava omandi üleandmise asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu (tl 27-36) p 1.7. kohaselt on müüja – M.T. – kinnitanud 03.10.2006, et lepingu esemele vastav korteriomandi osa on müüja otseses valduses. M. T kannab kulutused seoses korteriomandiga kuni selle valduse üleandmiseni, mis nimetatud lepingu p 3.1. kohaselt pidi toimuma hiljemalt 24.10.2006. Olenemata asjaolust, et OÜ C. kanti lühikeseks perioodiks omanikuna kinnistusraamatusse, ei vastuta ta hageja ees korteriomandiga seotud maksete osas, sest 03.10.2006 sõlmitud notariaalses lepingus lepiti kokku teisiti: p 3.3. kohaselt kohustus M. T kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni tema poolt korteri otsese valduse üleandmiseni ostueesõigust omavatele isikutele. Lepingus märgitust tulenevalt ei vasta tegelikkusele M. T vastuväited selle kohta, et ta ei saanud kätte hageja maksekviitungeid, sest temal oli korteri valdus kuni 24.10.2006 ning lepinguga OÜ C. ja ostueesõigust omava isiku ees võetud kohustus tasuda korteriomandiga seotud makseid kuni korteri valduse üleandmiseni ostueesõigust omavale isikule. Elamu Tartu, X 6 korteriomanike üldkoosoleku protokolli nr 1, 09.01.2002 (tl 37-41), mille kohaselt nimetati elamu valitsejaks Tartu Elamuhalduse AS, punktist 3.2.1 tulenevalt kohustuvad korteriomanikud tasuma elamu valitsejale hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja elamu tegelikele kuludele. Seejuures arvestatakse elamu hooldus- ja halduskulud proportsionaalselt hoone eluruumide üldpinna ruutmeetritele (p 3.2.2.). Lisaks elamu hooldus- ja halduskuludele tasub korteriomanik kütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt elamu valitseja esitatud arvetele (p 3.2.3.). Majandamiskulude maksmisega viivitamisel on valitsejal õigus nõuda korteriomanikult viivist 0.15 % päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast (p 3.2.8). Kostja ei ole vaidlustanud teenuste arvestust ning hageja arvetel toodud summasid. Kohus mõistab M. T välja põhivõla 5186.60 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et viivis summas 601.60 krooni ei ole ebamõistlikult suur. Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et kostja vastu esitas hageja 3001.07 krooni suuruse nõude alles aprillis 2008. Kuid kostja ei ole enam kui kahe aasta jooksul tasuma hakanud ka tunnistatud, so 2185.55 krooni suurust võlga, mistõttu viivise väljamõistmine on põhjendatud. Kogu viivise summa on veidi üle 10 % kogu põhivõlast. Hageja ei nõua kostjalt viivist 0,15 % viivitatud summalt päevas, vaid kordades vähem. Kohus ei pea mõistlikuks ja põhjendatuks vähendada veelgi hageja poolt juba oluliselt vähendatud viivise summat. Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. Kohtule ei ole tõendatud ühtegi asjaolu, mis välistaks menetluskulude kostja kanda jätmise. Ainuüksi kostja võimalik maksejõuetus antud ajahetkel ei tähenda seda, et ta ei vastuta hagejal kohtumenetlusega seoses tekkinud kulutuste eest. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, muu hulgas riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud, mõistab asja lahendav kohus kohustaud isikult välja asjas tehtavas lahendis. Kostjale on antud tema taotlusel õigusabi kohustusega õigusabi tasu ja kulutused hüvitada riigile juhul, kui kostja vastu esitatud hagi rahuldatakse terves ulatuses. Hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista õigusabi eest 3717 krooni, mille hulgas on 567 krooni käibemaksu, riigi tuludesse. Nimetatud summa tuleb M.T. il tasuda kuue (6) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so igakuulise maksega vähemalt 619.50 krooni Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 viitenumbriga 2800074726.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.