2-05-2280/42 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

AS Balti Investeeringute Grupi Pank võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. L.R. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja asja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.10.2004 tarbijakrediidilepingu nr 04336/45kt, mille kohaselt väljastati krediidisaajale krediidisumma 17 000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 28,68% krediidisummast aasta kohta, krediidi brutosummas 37 107,19 krooni. Tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks sõlmis hageja 11.10.2004 käenduslepingu A.M.. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 53 907 krooni ja käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.11.2010. 30.03.2005 olid kostjad täies ulatuses viivituses viie üksteisele järgneva osamakse tasumisega, mistõttu oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja nõudis 01.06.2005 kohtule esitatud hagiavalduses L.R. ja A.M. solidaarselt kokku 32 000 krooni väljamõistmist, millest 17 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 3111,51 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 783,03 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 3400 krooni leppetrahv, 1450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 6255,46 krooni saamata jäänud tulu. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1, 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 115; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 158 lg 1; 402. Tartu Maakohtu 13.02.2006 otsusega hagi rahuldati täies ulatuses ja kostjatelt mõisteti solidaarselt välja 32 000 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2006 otsusega maakohtu 13.02.2006 otsus tühistati ja asi saadeti esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Tartu Maakohtu 20.12.2006 otsusega hagi rahuldati täies ulatuses ja kostjatelt mõisteti solidaarselt välja 32 000 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2007 otsusega jäeti maakohtu 20.12.2006 otsus muutmata. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.12.2007 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2007 otsus ja Tartu Maakohtu 20.12.2006 otsus ning asi saadeti esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 27.01.2009 kohtuistungil loobus hageja nõudest kostja A.M. suhtes seoses viimase poolt 16 000 krooni tasumisega. Hageja täpsustas kostja L.R. vastu nõuet ja nõudis kostjalt 25 154,16 krooni väljamõistmist, millest 2450 krooni on tagastamata krediidisumma, 3111,51 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 19 592,65 krooni viivis. Lisaks nõudis hageja kostjalt välja mõista alates 27.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28,68% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja vastuväited

Kostja asja menetluse kestel hagile vastuväiteid ei esitanud ning kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kostja kohtukutse on kätte toimetatud kostja emale U.R. edasiandmiseks kostjale 29.12.2008 (tl 348). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 413 lg 1 ja lg 3 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 04336/45kt (tl 15-16) ja selle maksegraafiku (tl 17-18); AS Balti Investeeringute Grupp krediidilepingute üldtingimused (tl 19-20); 10.12.2004, 21.12.2004, 12.01.2005 ja 30.03.2005 hagejalt kostjale saadetud meeldetuletuskirjad, üleütlemishoiatuse ja lepingu ülesütlemisavalduse (tl 23, 25, 27, 29); perioodi 16.05.2005-27.01.2009 viivise arvestuse (tl 353). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 17 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Antud juhul oli lepingu järgselt viivise määraks 28,68% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 25 154,16 krooni, millest 2450 krooni on tagastamata krediidisumma, 3111,51 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 19 592,65 krooni viivis. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus välja mõista kostjalt alates 27.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28,68% tagastamata krediidisummalt aastas.