Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. juuni 2006 Tartu
Tsiviilasja number
2-05-2280
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi L.R. ja A.M. vastu 32 000 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13.veebruari 2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.M. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant-kostja: A.M. Vastustaja-hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS
esindajad
Edasikaebamise kord
Kostja: L.R. Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 13. veebruari 2006 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
hageja kostjaid ka krediidilepingu ülesütlemise eest. 30.03.2005 ütles hageja tarbijakrediidilepingu üles ja nõudis kostjatelt võla tasumist. Kostjad ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. VÕS §-d 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS §-dest 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 ning lepingu üldtingimuste p-st 6.1 võib krediidiandja nõuda krediidisaajalt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel viivist seaduses sätestatud määras. VÕS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 113 lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud lepingu ülesütlemisel tasuma krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. VÕS §-d 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või, kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS §-le 128 lg 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lepingu üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt hinnakirjas sätestatule. Eeltoodust lähtudes pidas kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 17 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 3111.51 krooni, viivise 783.03 krooni, leppetrahvi 3400 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1450 krooni ja saamata jäänud tulu 6255.46 krooni.
Asjaolu, et kohtuistungilt puudus L. R, ei ole aluseks apellatsioonkaebuse esitamiseks, kuna kostjale L. R oli seaduse kohaselt kohtukutse kätte antud. Apellatsioonkaebuses esitatud väited väidetava pettuse kohta on alusetud. Kuna käendusleping oli tehtud apellandi soovi kohaselt ja tema vaba tahte alusel, siis sellest tulenevat riisikot kannab apellant isiklikult ja täies ulatuses. Asjaolu, et apellant on omas kahes kirjas vastustajat teavitanud pettuse toime panemise kahtlustes, ei tähenda, et ta oleks lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Selleks, et apellant saaks lepingu ülesütlemist vaidlustada, pidi ta nimetatud kirjad või nendes esitatud seisukohad esitama kohtule läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks. Seda aga apellant pole esimese astme kohtus teinud, mistõttu on apellatsioonkaebusega esitanud uued tõendid, mille esitamise võimatust esimese astme kohtus apellant TsMS §-s 652 lg 3 esitatud nõuete kohaselt ei ole põhjendanud. Kuna apellant ega tema esindaja ei ole lepingute kehtivust kohtuistungil vaidlustanud, kinnitades hageja poolt esitatud tõendite kehtivust, siis on kohus põhjendatult leidnud, et apellant tunnistab lepingute kehtivust ja nendest tulenevaid kohustusi.
Viivi Tomson
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.