Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

teha.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse

Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kohtuotsusele on hagejal õigus selle rahuldamata jäetud osas esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused 09.01.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 07-004048-VL summas 150 000 krooni intressimääraga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.01.2011. Hageja kandis laenusumma kostja laenukontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäeval summas 4122.89 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.05.2008. Alates 15.05.2008 kuni 15.07.2008 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast alates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Viivise määr tuleneb VÕS § 113 lg-st 1. Lepingu p 14.3 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma lepingu ülesütlemise korral ühekordset trahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast. 21.07.2008 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes kogu võla tasuda hiljemalt 05.08.2008, ning hoiatas, et kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles, lisades võlgnevusele trahvi 1% varaliste kohustuste summas ning nõuab kogu väikelaenu summade kohest tasumist kohtu kaudu. 07.08.2008 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest kostja oma ülejäänud võlgnevust hageja ees ei kustutanud. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 20.10.2008 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 132 094.04 krooni, millest põhiosa on 112 084 krooni, intress ajavahemiku 25.10.2007 kuni 08.08.2008 eest 15 470.73 krooni, põhiosa viivis ajavahemiku 15.10.2007 kuni 20.10.2008 eest 2929.86 krooni, leppetrahv 1575.11 krooni ja leppetrahvi viivis 34.34 krooni ajavahemiku eest 25.07.2008 kuni 20.10.2008. 22.10.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 132 094.04 krooni ning viivise põhiosa võlgnevuselt alates 21.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ka taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kostja on hagimaterjalid 12.01.2009 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt võimalik osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 09.01.2007 laenulepinguga nr 07-004048-VL, 09.01.2007 laenu tagastamise graafikuga, lepingu nr 07-004048-VL andmete ja sooritatud operatsioonidega, 21.07.2008 laenuvõlgnevusest teatamise ja kohustuste täitmise nõude kirjaga, ning kostjale saadetud laenukirjade koondiga. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata Kohus leiab, et hagi tuleb antud juhul jätta rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi väljamõistmist kostjalt summas 1575.11 krooni ning viivise summas 34.34 krooni väljamõistmist leppetrahvilt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Seega ei ole hagejal antud juhul võimalik nõuda kostjalt leppetrahvi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 367 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see

on kokku lepitud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse, intressi ja põhiosa viivise summas 130 484.59 krooni ning viivise põhiosa võlgnevuselt alates 21.10.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). Kohus jätab hageja nõude rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi ning leppetrahvi viivise summas 1609.45 väljamõistmist kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hageja ja kostja vahel jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 130 484.59 krooni ulatuses, mis moodustab ligikaudu 99% algsest nõudest (130 484.59x100/132 094.04=98.7). Seega tuleb menetluskulud jätta 99% ulatuses kostja ja 1% ulatuses hageja kanda. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud hagiavalduses kostjalt välja mõista menetluskulud konkreetse summana 6250 krooni. Seega määrab kohus kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, milleks on lähtuvalt eeltoodust 99% hageja poolt taotletud summast ehk (6250x99/100) 6187.50 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata 1% osas, summas 62.50 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.