Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-85334 Välja mõista Kxxxxx Kxxxxxxxxx AS-i Eesti Krediidipank kasuks tasutud riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik 12.12.2008 esitas AS Eesti Krediidipank kohtule hagi Kxxxxx Kxxxxxxx vastu väikelaenulepingust ja krediitkaardi lepingust tuleneva võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.04.2008.a. väikelaenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 25 000 krooni, intressiga 18 % aastas. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega kokku lepitud maksegraafiku alusel. Pooled on lepingus kokku leppinud, et juhul, kui kostja rikub kohustust, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5 % tagastamata laenusummalt. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt oma laenulepingujärgseid kohustusi. 14.07.2008.a. sõlmisid pooled krediitkaardi lepingu, mille alusel võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti 4500 krooni. Kostja kohustus tasuma hagejale krediidilimiidi kasutatud summa perioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt oma krediidi lepingu järgseid kohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista väikelaenulepingust tulenev võlgnevus 26 942,05 krooni, millest põhinõue on 23 907,53 krooni, intress 1446,42 krooni, leppetrahv 900 krooni ja viivis 688,10 krooni ja krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus 4934,75 krooni, millest kasutatud arvelduskrediit on 4465,85 krooni ja viivis 468,90 krooni. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja viivis 0,1 % väikelaenulepingu ja krediitkaardi lepingu põhivõlgade summadelt päevas kuni põhivõlgade tasumiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 19.12.2008.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. 26.01.2009.a. esitas hageja esindaja taotluse hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks TsMS § 407 lg 1 alusel. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab

2-08-85334 põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 11.04.2008.a. sõlmitud väikelaenulepingust ja 14.07.2008.a. sõlmitud krediitkaardi lepingust. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ette nähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus märgitud rahasumma. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1750 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.