T. B. hagi V. T.`i vastu 572 950 krooni Hagihind 572 950 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
20.ja 28. jaanuar 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja Tatjana B. ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi I. G.; Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat S.P..
nõudes.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V. T.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) T. B. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks 572 950 (viissada seitsekümmend kaks tuhat üheksasada viiskümmend) krooni.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja V. T.’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamises. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.03. juulil 2008 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu, mille alusel 20052006.a andis hageja kostjale raha summas 632 950 krooni ja kostja kohustus nimetatud summa tagastama. Kostja tagastas raha summas 60 000 krooni, ülejäänud summa 572 950 krooni lubas
1 (6)
2-08-28042 kostja tagastada 2-3 kuu jooksul ja kirjutas selle kohta 11.08.2008 võlakirja. 02.06.2008 esitas hageja kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks, millele ei ole kostja reageerinud.
2.Hageja palus vastavalt VÕS §6 lg1, §76 lg1,lg2, §100, §101 lg1 p1, §396 lg1 välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 572 950 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.
4.Viru Maakohtu 04.07.2008 kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus ja hagi tagamiseks seati hageja kasuks kostjale kuuluvale korteriomandile xxx, registriosa xxx, kohtulik hüpoteek summas 472 950 krooni ning korteriomandile xxx, registriosa xxx, kohtulik hüpoteek summas 100 000 krooni, kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude osas.
KOSTJA VASTUS
5.15. septembril 2008 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja väide poolte vahel laenulepingu sõlmimise ja ajavahemikul 2005-2006 kostjale 632 950 krooni raha üleandmise kohta on paljasõnaline ja ei vasta tegelikkusele.
6.Hageja väidete kohaselt toimus laenu andmine mitmekordselt. Loogiline ja mõistlik on, et laenuandja võtab laenusaajalt võlakirja, milles viimane kohustub tagastama raha kindlaksmääratud ajaks. Hageja ei ole esitanud kohtule dokumente, millest nähtuks, et hageja on kostjale korduvalt raha laenanud, samuti ei ole dokumenti, mille alusel oleks kostja kohustunud laenu tagastama.
7.Kostja poolt 11.08.2006 allkirjastatud dokumenti ei saa lugeda võlakirjaks või laenulepinguks VÕS §396 lg1 tähenduses, sest selle tekstist ei tulene, et kostja sai hagejalt raha summas 632 950 krooni, tagastas sellest 60 000 krooni ning on kohustatud tagastama veel 572 950 krooni. Samuti ei tulene dokumendist, mille eest konkreetselt kostja hagejalt raha sai.
8.Kostja väitel ei ole tema seda dokumenti kirjutanud ega allkirjastanud, kuigi dokumendil olev allkiri on sarnane tema allkirjaga. Kostja selgitas allkirja sellega, et hagejal võis olla tühi paberileht tema allkirjaga, kuhu hageja kirjutas temale vajaliku teksti. Pooled elasid vabaabielus 10 aastat. Hageja kasutas kostja allkirjaga paberilehe selleks, et vältida kooselu kestel tekkinud hageja nõuete aegumust kostja vastu.
KOHTUISTUNG
9.23. oktoobri 2008 kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Hageja seletuste kohaselt on ta raha kostjale laenanud ning soovib seda tagasi saada. Kostja on hageja käest korduvalt laenu võtnud ning selle ka tagastanud. Seepärast hageja ei mäleta, millal ja kui suurtes summades ta kostjale raha laenas. Raha andis ta kostjale isiklikult. Hageja väitel kirjutas dokumendil oleva teksti tema, allkirjastas aga kostja.
10.Hageja esindaja arvamuse kohaselt võib kostja poolt allkirjastatud dokumenti käsitleda võlatunnistusena, sest kostja tunnistab laenu olemasolu, osalist kohustuse täitmist ning laenujääki summas 572 950 krooni.
2 (6)
2-08-28042
11.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väite kohaselt dokumendil olev allkiri on sarnane tema allkirjaga, kuid see ei ole tema allkiri. Tema ei ole sellise sisuga dokumenti allkirjastanud.
12.Kostja taotles käekirjaekspertiisi läbiviimist, millega hageja ja tema esindaja nõustusid. Kohus andis kostjale tähtaja ekspertiisikulude tasumiseks kuni 03.11.2008 ja võimaldas pooltele samaks esitada eksperdi kandidatuuri ja küsimused ekspertidele.
MENETLUSE KÄIK
13.03. novembril 2008 esitas kostja kohtule maksekorralduse ekspertiisitasu tasumise kohta.
14.Pooled ei esitanud küsimusi ekspertidele ega eksperdi kandidatuuri.
15.Viru Maakohtu 28.11.2008 kohtumäärusega määrati asjas käekirjaekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määrati Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kelle eksperdile esitati küsimused: 1) kas on võimalik määratleda 11.08.2006 dateeritud venekeelse võlakirja koostamise ajavahemikku? 2) kas võlakirjal oleva allkirja on kirjutanud kostja? 3) kas on võimalik tuvastada, millal allkirja kirjutati, st. kas enne teksti paberile kirjutamist või pärast seda? 4) kas on võimalik, et võlakirja tekst on kandud paberile hiljem, s.t pärast allkirja kirjutamist.
HAGITÄIENDUS
16.24. novembril 2008 esitatud hagiavalduse täienduses palus hageja juhul, kui ta ei suuda tõendada laenulepingu olemasolu, siis samade asjaolude ja VÕS §1027 ja §1038 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 572 950 krooni.. Hageja palus vastavalt TsMS §268 üle kuulata teda vande all ja üle kuulata tunnistajatena V.K.`i ja T. S..
KOSTJA VASTUS
17.19. jaanuaril 2009 esitas kostja esindaja vastuväite hageja 24.11.2008 taotlusele tunnistajate ülekuulamiseks, samuti hageja ülekuulamiseks vande all. Kostja arvamuse kohaselt ei saa tunnistajaid üle kuulata. Kuna hageja on esitanud kohtule 11.08.2006 võlatunnistuse kirjalikus vormis (VÕS § 30 lg 2), siis ei saa ta tõendada võlgnevuse olemasolu tunnistajate ütlustega.
KOHTUISTUNGID
18.20. ja 28. jaanuaril 2009 toimunud kohtuistungil loobus hageja tunnistaja Valeri K.`i ülekuulamisest. Hageja ütluste kohaselt ei ole kostja varem võlakirju kirjutanud, kuigi hageja on ka varem kostjale raha laenanud. Varem laenatud summad ei olnud nii suured ning kostja on alati raha tagastanud. Hageja ja kostja elasid koos kuni oktoobrini 2006. Kuni juulini 2008 käisid kostjaga läbirääkimised raha tagastamise kohta. Kostja lubas laenu tagastada. Kostja ise palus, et hageja koostaks võlakirja teksti. Võlakirja koostades teadis hageja, et kostja ei tagasta seda raha. Hageja on raha tagastamiseks pöördunud inkassofirma poole, kelle esindajale telefoni teel kostja tunnistas võlgnevust. Võlakirja kuupäeva kirjutas hageja 5-10 päeva pärast võlakirja kirjutamist.
19.Hageja esindaja seletuste kohaselt nõude aluseks on kas laenuleping või alusetu rikastumine. Kostja ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid, kostja viitas mingitele ühistele kohustustele, mis tekkisid poolte kooselu ajal. Ekspertiisi kohaselt on allkiri kirjutatud kostja
3 (6)
2-08-28042 poolt, tekst ja allkiri on kirjutatud üheaegselt, sama vahendiga. Laenu tagastamise tähtaeg on saabunud. Esindaja palus hagi rahuldada ja jätta kohtukulud kostja kanda.
20.Kostja kohtusitungile ei ilmunud. Kostja esindaja palus hagi rahuldamata jätta. Tema seletuste kohaselt ei ole hageja väljendanud tahteavaldust raha tagasisaamiseks. Tekst ja allkiri võlakirjale võis olla kirjutatud erinevatel aegadel, kuigi ühe kirjutusvahendiga. Võlakirja leht on allkirjastatud kostja poolt. Sellegipoolest ei tõenda hageja poolt esitatud kirjalik dokument asjaolu, et hageja andis raha kostjale. Hageja ei ole tõendanud, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Võlakirjas ei ole märgitud tähtaega võla tagastamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel andis hageja 2005-2006 aastatel kostjale laenu summas 632 950 krooni.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS §67 lg1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS §67 lg2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) §3 p1 ja p3 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust ja alusetust rikastumisest. VÕS §8 lg1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
24.VÕS §396 lg1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS §230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS §230 lg1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Kirjalikku laenulepingut pooled ei ole sõlminud. VÕS §296 lg1 ei kohusta sõlmida laenulepingut kirjalikult, VÕS §11 lg1 alusel oli pooltel õigus sõlmida lepingu suuliselt. Samas antud asjaolu ei vabastada lepingu sõlmimise tõendamise kohustusest. Kuna kostja vaidleb hagile vastu ja pooled ei ole tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis laenulepingu sõlmimise ja selle tingimuste, laenu tagastamise tähtaja ja selle sissnõutavaks muutumise tõendamiskoormis lasub hagejal. Milliseid tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendeid selleks esitada, on hageja otsustada.
25.Hageja ei ole laenulepingu sõlmimist ega selle alusel kostjale 632 950 krooni laenamist tõendanud. Kohtuistungitel ei osanud hageja seletada, millal, mitmel korral, kui suurtes summades, milliste tagastamistähtaegadega ta kostjale raha laenas. Hageja vande all antud seletuste kohaselt andis ta kostjale raha viiel korral kokku 538 000 krooni (tl 102). Millal
4 (6)
2-08-28042 hageja ülejäänud raha kosjale laenas, ei osanud hageja seletada. TsMS §268 kohaselt kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kostja ei nõustunud hageja vande all üle kuulamisega, mistõttu hageja ütlustega ei ole võimalik midagi tõendada. Ka kohtuistungil ülekuulatud hageja tunnistaja T. S. ütlustega ei ole võimalik poolte vahel laenulepingu sõlmimist tõendada, sest tunnistaja ei ole vaidluse aluseks oleva raha üleandmise juures viibinud. Tunnistaja nägi, et varem kostja on hagejalt raha laenanud summas 10 000 krooni, sageli võttis kostja hagejalt 1 000 - 3 000 krooni (tl 105).
26.Hageja poolt esitatud 11.08.2006 dokumentaalse tõendi kohaselt 2005-2006. aastate jooksul sai kostja hagejalt 632 950 krooni, millest tagastas 60 000 krooni (t.lk. 7). TsMS §229 lg1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tõendiks võib olla muu hulgas eksperdiarvamus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertide poolt 12.01.2009 koostatud ekspertiisiakti nr. DK0317-08/6026 kohaselt allkiri võlakirjal 11.08.2006 on tõenäoliselt kirjutatud kostja poolt (tl 83-87). Sama asutuse ekspertide poolt 09.12.2008 koostatud ekspertiisi akti nr. DM-031908/6051 kohaselt võlakirja tekst ja allkiri on kirjutatud samaliigilise kirjutusvahendiga, tõenäoliselt samaaegselt. Tunnuseid dokumendi koostamisest ebatavalises järjestuses: enne allkiri, siis tekst, ei ole tuvastatud. Kuupäev 11.08.2006 on ülejäänud kirjetele juurdekirjutus (tl. 88, 89). Sellega on tuvastatud, et kostja vastuväited tema poolt puhtale lehele allakirjutamise kohta ei vasta tõele. Kostja ei ole tema poolt võlakirja allkirjastamist välistanud. Seega kostja kirjutas võlakirja tekstile alla ja teksti sisu oli talle teada.
27.VÕS §30 lg1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et 11.08.2006 kuupäevaga võlakirjast ei tulene kostja raha tagastamise kohustust. Lisaks VÕS §82 tulenevalt kohustuste täitmist saab nõuda üksnes pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole tõendanud laenulepingu sõlmimise ja kostjale laenu andmise fakti. Seega ei ole võimalik tuvastada laenukohustuse sissenõutavaks muutumist. Kostjale 02.06.2008. saadetud teatises teatas hageja, et soovib võla koos intressiga täies ulatuses tagasi saada 10.06.2008. (tl 10,11). Kohus leiab, et nimetatud teatist ei saa käsitleda laenulepingu ülesütlemisena, sest esiteks, hageja ei teatanud lepingu ülesütlemisest, ja teiseks, ülesütlemiseks ei ole järgitud VÕS §398 lg1 sätestatud tähtaega, mille kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.
28.Eeltooduga on tuvastatud, et poolte vahel laenulepingu sõlmimine, selle ülesütlemine ja laenulepingu alusel sissenõutavaks muutunud kohustuse tekkimine on tõendamata. Seega ei ole võimalik hagi rahuldada VÕS §296 alusel. Samas see ei välista hagi rahuldamist. TsMS §438 lg1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja on palunud alternatiivselt rahuldada hagi VÕS §1037 ja §1038 alusel.
5 (6)
2-08-28042
29.VÕS 52 ptk sätestab alusetu rikastumise aluseid. VÕS §1027 alusel isik peab samas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Alusetu rikastumise sätete alusel esitatud hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et ta pole hageja arvelt alusetult rikastunud või et sai raha õiguslikul alusel. Kostja vaidleb küll hagile vastu, leides, et ta ei võtnud endale raha tagastamise kohustust, kuid kostjal ei ole põhimõttelisi vastuväiteid hagejalt raha saamise üle. Käesoleva otsuse 26. punktis on tuvastatud, et kostja kirjutas võlakirja tekstile alla, millega kinnitas hagejalt raha saamise ja saadud rahast 60 000 krooni tagastamise fakti. Kostja ei tõendanud, et ta sai hagejalt raha õiguslikul alusel, so. kas seaduse või lepingu alusel. Sellega on tuvastatud, et tegelikult on kostja ilma seaduse ja lepingu aluseta saanud hagejalt 572 950 krooni.
30.VÕS §1028 lg1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS §1028 lg2 järgi üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda: 1) kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Et kostja suhtes esinevad eeltoodud üleandmist välistavad asjaolud, ei ole tuvastatud. Kuigi oma vastuses hagile kostja on eeldanud, et 11.08.2006.a võlakirja hageja koostas poolte kooselu jooksul tekkinud kohustuste aegumise vältimiseks (tl 38), siiski aegumise kohaldamist kostja kohtult taotlenud ei ole. Sellepärast tuleb hagi rahuldada.
Menetluskulud
31.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
32.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.