Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (5)

2-08-24133 alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud

2 (5)

2-08-24133 võlasumma tasuda 32 023 krooni. Peale kokkuleppe sõlmimist laekus Linnavalituselt GEOTEX OÜle veel arved elektrienergia tarbimise eest: arve nr 8420, 31.05.2007 – 303,50 krooni ja arve nr 9176, 30.06.2007 – 105 krooni, kokku summas 408,50 krooni. Kokkuleppes jäi ka kajastamata osaühingu võlgnevus elektri- ja vee tarbimise eest 2005. aastast 4534,58 krooni, milline tuli tollal tasuda Kuressaare Linnavalitsuse hallatavale asutusele Kuressaare Kultuurivarale. Kultuurivara tasumata arved, mis seoses hageja raamatupidamise ümberkorraldamisega tuleb tasuda Linnavalitsusele, on: arve nr 39, 28.02.2005 tasumata jääk 1,86 krooni; arve nr 365, 31.10.2005 – 424,08 krooni; arve nr 371, 31.10.2005 – 1976,91 krooni; arve nr 399, 30.11.2005 – 579,64 krooni; arve nr 403, 31.11.2005 – 1047,89 krooni; arve nr 423, 31.12.2005 – 504,20 krooni. Kokku 4534,58 krooni. Kostja M R on tunnistanud ka 4534,58 krooni suurust võlgnevust 2005. a elektri-ja vee eest ja kokkuleppe sõlmimise ajal kinnitas, et tasub koheselt vana 2005. a võlgnevuse vastavalt esitatud arvetele, millist lubaduse täitmist jäi hageja ootama aga täitmist siiski ei järgnenud. Seega kokku võlgnevus äriruumide üürilepingu alusel Raekeldri ruumide kasutamisel vee- ja elektrienergia tarbimise eest esitatud arvete järgi on 408,50 + 4534,58 = 4943,08 krooni. Kostja M R teatas hagejale meili teel 07.01.2008 soovist võlgnevuse jäägi ajatamiseks kuni 14.03.2008. a, millisest tähtpäevast ei suutnud M R siiski kinni pidada. Eeltoodud põhjustel oli hageja sunnitud esitama võlgnevuste nõude kohtusse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja lg 2 kohaselt on leping kahe või enama isiku vaheline tehing, millega lepingupool või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. VÕS § 155 lg 1 ja 2 järgi võib isik (garantii andja) majandus- või kutsetegevuses võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 3 kohaselt näeb kohus otsuses ette menetluskulude jaotuse. Tulenevalt ülaltoodust palub hageja: välja mõista kostjalt GEOTEX OÜ-lt hageja Kuressaare linna kasuks võlgnevus vee-ja elektrienergia tarbimise eest 4943,08 krooni; välja mõista kostjalt M R'ilt 32 023 krooni. Hageja arveldusarve nr 10602007390004. Hageja palub välja nõuda kostjatelt kohtukulu riigilõiv 2250 krooni vastavalt seadusele. Kostja seisukoht Kohus saatis 20.06.2008. a kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas neid kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 26-28/. Dokumendid on kostjatele allkirja vastu üle antud 08.07.2008. a /tl 29-30/ 25.08.2008. a saabus kohtusse kostja GEOTEX OÜ vastus /tl 31-32/, kelle volitatud esindajaks on kostja M R, milles kostjad võtavad hagi õigeks ja tunnistavad hagiavalduses nende vastu suunatud nõuet, vastuväiteid ei ole, taotlusi ja vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kandma kohtukulud, on nõus kirjaliku menetlusega ja leiavad, et asi on võimalik lahendada kompromissiga. Menetluse käik 21.08.2008. a saabus kohtusse hageja avaldus hagi muutmiseks /tl 33/, mille kohaselt hageja taotleb muuta Kuressaare Linnavalitsuse, GEOTEX OÜ ja M R'i vahel 08. juunil 2007. a sõlmitud kolmepoolse äriruumi üürilepingu lõpetamise kokkuleppe alusel esitatud võlanõude õiguslikku alust asendades VÕS § 155 lg 1 ja 2 alusel kostja M R'i vastu esitatud 32 023 kroonise nõude

3 (5)

2-08-24133 õigusliku aluse VÕS §-ga 178 ja hageja soovib kaasata nimetatud nõude solidaarse kohustatud isikuna kaaskostjana GEOTEX OÜ. VÕS § 178 (kohustusega ühinemine) sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 144 sätestatud vorminõudeid. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. TsMS § 208 (kostja asendamine ja kaasamine) lg 2 sätestab, et kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. TsMS § 376 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Eeltoodust tulenevalt sõnastab hageja 13.06.2008. a esitatud hagiavalduses haginõude punkti nr 2 järgmiselt: Palun VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1 ja § 178 alusel välja mõista kostjatelt OÜ-lt Geotex ja M R'ilt solidaarselt 32 023 (kolmkümmend kaks tuhat kakskümmend kolm) krooni. 09.09.2008. a saabus kohtusse kostja GEOTEX OÜ vastus /tl 35/, kelle volitatud esindajaks on kostja M R, milles kostjad võtavad hagi õigeks ja tunnistavad hagiavalduses nende vastu suunatud nõuet, vastuväiteid ei ole, taotlusi ja vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kandma kohtukulud, on nõus kirjaliku menetlusega ja leiavad, et asi on võimalik lahendada kompromissiga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §-de 76 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga

4 (5)

2-08-24133 vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri ja kõrvalkulud lepingu lõppemisel. VÕS § 178 (kohustusega ühinemine) sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kohustusega ühinemise võib kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. Kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil, kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 144 sätestatud vorminõudeid. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. Kuivõrd kostjad on kohtule esitatud avalduses hageja üürivõlgnevuse ja kõrvalkulude võlgnevuse nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt GEOTEX OÜ-lt Kuressaare linna kasuks välja mõistmisele võlgnevus vee- ja elektrienergia tarbimise eest summas 4943,08 krooni ja kostjatelt GEOTEX OÜ-lt ja M R'ilt solidaarselt Kuressaare linna kasuks välja mõistmisele üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus summas 32 023 krooni. Menetluskulud Hageja palub kohtukulud jätta kostjate kanda, millisele taotlusele kostjad vastu ei vaidle. Selles osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 1741 lg 1 alusel määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest leiab kohus, et asjas tuleb kindlaks määrata menetluskulude rahaline suurus. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodud sätetele tuginedes peab kostja kandma hageja menetluskulud. 13.06.2008. a esitatud hagiavalduses esitas hageja kohtule menetluskulude nõude summas 2250 krooni /tl 3, 22/ s.o hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja palub nimetatud menetluskulu kostjatelt välja mõistmist. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2250 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Reena Undrest Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.