2-07-10602
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-07-10602
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2009, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus hagi J. B. ja M. K.`i vastu 803,66 krooni nõudes. Hagihind 803,66 krooni.
Kohtuistungi toimumise aeg
02. veebruar 2009.a.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja:
Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus (registrikood: xxx, asukoht: xxx
Hageja esindaja:
P. P. (isikukood:xxx)
Kostja:
J. B. (IK xxx, elukoht: xxx) M. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja: Kostja esindaja:
O. H. (IK xxx, elukoht xxx)
Resolutsioon
75 senti, millest 57,45 krooni moodustab riigilõiv, 9,20 krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 271,10 krooni õigusabitasu.
Hageja esitas 20. märtsil 2007.a kohtusse hagi kostja J. B. vastu soojusenergia võlgnevuse 803,66 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01.02.2007.a moodustab 803,66 krooni. Hageja palub vastavalt TsMS § 3, § 162, AÕS § 26, KOS § 13, TsK § 477, VÕS § 1027 välja mõista kostjalt võlgnevus 803,66 krooni ja menetluskulud.
kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte 06. oktoobril 2007.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: 02.07.1998 korteri ostu-müügilepinguga, mille alusel J. B. omandas G. B. 3-toalise korteri aadressil xxx, ja mille kohaselt kostja oli vaidlusaluse korteri omanik kuni 05.10.1999 (tl. 7); 05.10.1999 korteri ostu-müügilepinguga, mille alusel M. H. omandas J. B. 3-toalise korteri aadressil xxx, ja mille kohaselt kostja on vaidlusaluse korteri omanik (tl. 6); maksekorraldusega nr. 85 (tl. 2) riigilõivu tasumise kohta; hageja poolt kohtule esitatud arveldusteega (tl. 8, 22) mille kohaselt kostjad võlgnevad Aktsiaseltsile Kohtla-Järve Soojus tarbitud soojusenergia eest 803,66 krooni.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Kaugkütteseaduse § 8 lg. 1 ja lg. 2 sätteid, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma
võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 3 p. 3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse § 1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. § 1032 lg. 1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse § 1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud 619,01 krooni ulatuses ja kuulub selle summa osas rahuldamisele. 184,65 krooni osas tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna selles osas on võlgnevus tasutud ning hageja on selle summa osas loobunud hagist. Kostjate kanda tuleb täies ulatuses panna menetluskulud. Kohus luges tõendatuks, et J. B. ja M. K., olles korteri, asukohaga xxx linnas, omanikeks (J. B. kuni 05.10.1999), on kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulu.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja esitas taotluse menetluskulude 1 470.- krooni (40.- krooni omandiõiguse tõendi tasu, 250.- krooni riigilõiv ja 1 180.- krooni õigusabitasu) väljamõistmiseks alljärgnevalt: kostjalt M. K. välja mõista 70% menetluskuludest, kogusummas 1 132,25 krooni, millest 192,55 krooni moodustab riigilõiv, 30,80 krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 908,90 krooni õigusabitasu; kostjalt J. B.välja mõista 30% menetluskuludest, kogusummas 337,75 krooni, millest 57,45 krooni moodustab riigilõiv, 9,20 krooni omandiõiguse tõendi tasu ja 271,10 krooni õigusabitasu.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.