Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 16.veebruar 2009. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja number
2-08-30667
OÜ Aktiva Finants hagi R L vastu võlgnevuse 301 krooni ning viiviste 300 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Aktiva Finants, reg.kood 10746479, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151, esindajad esindaja volikirja alusel Reeli Lind, isikukood xxxx, OÜ Julianus Inkasso, reg.kood 10686553, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151. Kostja: R L , isikukood xxxx, elukoht xxxx
Tsiviilasi
Kohtuistungi toimumise aeg
05.02.2009.a.
Istungil osales
kostja
Resolutsioon: Resolutsioon: Jätta OÜ Aktiva Finants hagi R L vastu võlgnevuse 301 krooni ning viivist viiviste 300
krooni,, kokku 601 krooni nõudes rahuldamata krooni rahuldamata tervikuna. tervikuna. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 16.02.2009.a.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavaldus on esitatud 16.10.2008.a. seoses maksekäsu kiirmenetluse muutumisega hagimenetluseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Elisa Eesti AS, endise
ärinimega Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS, alates 22.03.2007.a. ühinenud Elisa Eesti AS-ga, kostjaga 25.03.1997.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Elisa Eesti AS loovutas oma nõude hagejale. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale 301 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist summas 5 026 krooni ja 70 senti, kuid soovib viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses ehk summas 300 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 601 krooni ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 000 krooni. Hagi on esitatud TSK §-de 173 lg. 1, 174, 191 lg. 1, 192, 222 lg. 1 ja 2 ja § 231 lg. 1. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena GSM 256 liitumisleping 0013661, saldoseis, Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirjad, arve, kõnede alajaotus, teatis nõude loovutamisest, võlateatis, pretensioon, riigilõivu tasumise dokument, kohtukulude nimekiri. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 12.11.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses leiab, et hageja väited ei ole põhjendatud ja menetlus tuleb lõpetada. TSK §-de 173 lg. 1 ja 174 järgi pole toimunud ühepoolset keeldumist kohustuse täitmisest. Arve on esitatud 04.05.1999.a. Liitumisleping on lõpetatud pärast seda. Pole võimalik, et leping lõpetatakse enne arve tasumist. Esimene teade võlgnevuse kohta saabus alles 19.02.2008.a.. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. 17.12.2008.a. täiendavalt saabunud kirjalikus vastuväites kostja leiab, et hagi on aegunud. 10-neaastast hagi aegumise tähtaega saaks kohaldada siis, kui on lepingu tahtlik rikkumine. Hageja pole seda tõendanud. VÕS järgi aegusid 01.07.2005.a. kõik enne 01.07.2002.a. tekkinud nõuded, mida polnud selleks hetkeks kohtu kaudu sisse nõudma hakatud. III. Asja kohtulik arutelu ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused. Kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud, palus asi lahendada ilma hageja esindaja osavõtuta hagiavalduses esitatust lähtudes. Kostja kohtuistungil palub jätta hagi rahuldamata, sest nõuet ei saa olla, kuna leping on lõpetatud juba 06.05.1999.a. Lepingut ei lõpetata kui arved on maksmata. Mingit tahtlikku kõrvalehoidumist kohustuse täitmisest ei ole toimunud ja hagi on aegunud. Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata järgmistel asjaoludel. 1) TsMS § 230 kohaselt peavad pooled tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja hagiavalduses esitatud väide, et Elisa Eesti AS, registrikoodiga 10178070 (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS) on sõlminud kostjaga 25.03.1997.a. liitumislepingu, ei ole tõene, sest ei vasta esitatud lepingule. Elisa AS-ga sõlmitud lepingut lisatud ei ole. Lepingus viidatud Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju pole lisatud, seega pole võimalik neid tõendina hinnata. Tõendina esitatud teatis nõude loovutamise kohta ei kajasta andmeid, millest tulenevalt ning missugusel õiguslikul alusel on Elisa Eesti AS-l tekkinud nõue kostja vastu 08.02.2008.a. vastavalt VÕS sätteile, kui hagi on esitatud lähtuvalt lepingust, mis on lõpetatud 06.05.1999.a., ja 04.05.1999.a. esitatud arvest. VÕS sätted jõustusid alles 01.07.2002.a. Vastavalt TsÜS § 45 lg. 2 sätetele eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Elisa Mobiilsideteenused AS, registrikood 10261411, on äriregistrist kustutatud 23.03.2007.a. Järelikult ei ole 08.02.2008.a. olnud võimalik ka nõude loovutamine Elisa Mobiilsideteenused AS poolt Aktiva Finants OÜ-le. Hageja on oma hagiavalduses toonud võlgnevuse aluseks 04.05.1999.a. arve, mille tasumise tähtaeg oli 18.05.1999.a. Saldoseis 04.05.1999.a. näitab saldot tasumisele
kuuluva summana 954.40 krooni, sealhulgas 301 krooni arve 20473300 järgi. Kõnede alajaotus aega ei kajasta. Nii GSM leping kui ka arve kajastavad kasutajana E L ’t. GSM 256 liitumislepingu lõpetamise kokkuleppe on L E ja teenindaja Kaljuneem’e poolt allkirjastatud 06.05.1999.a. Seega on leping lõpetatud paar päeva hiljem, kui esitati arve, mistõttu tuleb nõustuda kostjaga ja järeldada, et arve pidi olema makstud kui leping lõpetati, kuivõrd võlgnevuse või saldoseisu kohta andmed lepingu lõpetamise kokkuleppes puuduvad. 2) nõue on aegunud. VÕS § 171 lg. 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega saab kostja esitada hageja vastu aegumise vastuväite. Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 9 kohaselt Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning Võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. TsÜS § 146 lg. 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg. 1-3 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest. Riigikohus on oma 11.06.2008.a. lahendis 3-2-1-57-08 selgitanud, et sideteenuste eest esitatud arveid tuleb käsitleda kui tehingust tulenevaid nõudeid, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg. 1 kohaselt kolm aastat. Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg. 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg. 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg. 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Kostja pidi sideteenuste eest tasuma talle esitatavate arvete alusel. Hageja on oma hagiavalduses toonud võlgnevuse aluseks 04.05.1999.a. arve, mille tasumise tähtaeg oli 18.05.1999.a. Seega algas sideteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg. 3 teise lause alusel 1999.a. lõppemisest ja sideteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine algas 01.01.2000.a. kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2003.a. kell 24.00. Seega on hageja nõue aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Ka maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud pärast kolme aasta möödumist, alles 2008.a. TsÜS § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on nõude aegumise kohaldamist taotlenud. Seega tuleb kohaldada hageja nõude suhtes aegumist ja jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. TsÜS § 144 tulenevalt on aegunud ka viivisenõue. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-101-07 selgitanud, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna hagi on nii tõendamata kui ka aegunud, siis tuleb jätta hagi tervikuna rahuldamata. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas sätteid TsÜS §-de 144-147 sätteid ning juhindus TsMS § 230, § 162, §-de 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 23. märtsil 2009.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
/allkiri/
Ärakiri õige
S.Tooming /kohtunik/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.