Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kulgemist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

12.12.2008 esitas AS SEB Pank maakohtule hagi JP’i vastu võlgnevuse 24 646.09 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud 28.03.2003 hagejale Magnet krediitkaardi lepingu taotluse, mille alusel allkirjastasid pooled Magnet krediitkaardi lepingu (leping 1). Krediidilimiidiks lepiti kokku 6 500 krooni. Tulenevalt lepingu 1 on intressimäär 20% aastas. Pärast kaardi kehtivuse lõppemist kohustus kostja tagastama kogu kasutatud krediidi. Kostja tagastas võlgnevusest 238 krooni. 06.11.2007 saatis hageja kostjale ülesütlemise teate ning ütles lepingu üles alates 27.11.2007. Kostja võlgneb lepingu 1 alusel 7 876.80 krooni, milles põhivõlg 5 521.20 krooni, intress 1 004.11 krooni ja viivis 1 351.49 krooni. 23.05.2006 sõlmisid pooled laenulepingu (leping 2). Hageja väljastas kostjale laenu 15 000 krooni ning kostja pidi selle tagastama 14.05.2010. Laenu intressimääraks oli 16 % aastas. Kostja rikkus laenu tagasimakse kohustust ning hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 27.11.2007. Kostja võlgneb lepingu 2 alusel 16 769.29 krooni, millest põhivõlg 12 840.07 krooni, intress 1 634.18 krooni ning viivis 2 295.04 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kuni põhinõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUS

Kostja tunnistab kohtule saadetud 04.02.2009 elektronkirjas hagi.

KOHTU SEISUKOHAD

Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Hagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1, § 113 lg 1, § 94 alusel. Tarbijakrediidilepingud on hageja poolt nõuetekohaselt ülesöeldud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist alates hagi avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on taotlenud menetluskuludena riigilõivu summas 1 250 krooni väljamõistmist. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.