lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-3258/10

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 13.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-3258/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1857
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-27
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-26
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-08-17
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-06-10
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-04-15
Kiri
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-01-24

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 367 lg 1, 3Ülesütlemise tagajärjedKMS § 41Kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete käibemaksuga maksustamise erikordTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-3258

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Ene Randmäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.02.2009, Tallinn

Tsiviilasi

AS Hansa Liising Eesti hagi Pakto Hulgi OÜ ja Aime Rao vastu solidaarselt võlgnevuse 52 362,53 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Hansa Liising Eesti apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

26 694,92 kroooni

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Kätlin-Chris Kruusmaa Kostja I Pakto Hulgi OÜ (registrikood 10909486, asukoht Narva mnt 13, 10151 Tallinn), seaduslik esindaja Mart Rao Kostja II Aime Rao (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxx xxxxx)

Resolutsioon

1.Tühistada Harju Maakohtu 30.04.2008 otsus hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, mille resolutsioon sõnastada järgmiselt: Välja mõista Pakto Hulgi OÜ-lt ja Aime Rao’lt solidaarselt 52 362 (viiskümmend kaks tuhat kolmsada kuuskümmend kaks) krooni ja 53 senti AS Hansa Liising Eesti kasuks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus Kõik menetluskulud jätta solidaarselt Pakto Hulgi OÜ ja Aime Rao kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib üksnes vandeadvokaadi vahendusel esitada kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõue ja põhjendused

1.30.01.2008 esitas AS Hansa Liising Eesti hagi Pakto Hulgi OÜ ja Aime Rao vastu solidaarselt võlgnevuse 52 362,53 krooni saamiseks.
2.Hageja ja Pakto Hulgi OÜ sõlmisid 25.04.2006 liisingulepingu nr 0126256L, mille esemeks oli sõiduauto Peugeot 807 (edaspidi vara). 25.04.2006 sõlmiti hageja ja Aime Rao vahel käendusleping nr 0126256L, millega Aime Rao võttis endale kohustuse tagada solidaarselt Pakto Hulgi OÜ-ga liisingulepingust tulenevate Pakto Hulgi OÜ kohustuste kohase ja täieliku täitmise.
3.Pakto Hulgi OÜ jättis tasumata liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja ütles liisingulepingu ennetähtaegselt üles 04.01.2007 vastavalt liisingulepingu üldtingimuste p-le 7.1.3. Liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 kohaselt, kui hageja ütleb lepingu üles ning võõrandab vara, on Pakto Hulgi OÜ kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ning kui vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on Aime Rao liisingulepingu üldtingimuste p 7.4.1 kohaselt kohustatud tasuma hagejale puudujääva osa.
4.Võlgnevus 200 667,61 krooni moodustus vara jääkmaksumusest 173 142,15 krooni, kindlustusmaksete võlgnevusest 2942 krooni, tähtajaks tasumata maksetest 14 945,34 krooni ja vara tagastamise ning realiseerimisega seotud kulutustest 9638,12 krooni. Vara anti müümiseks üle AS-le Saksa Auto ning müüdi hinnaga 148 305,08 krooni (käibemaksuta). Nimetatud summa ei katnud Pakto Hulgi OÜ poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid ning seega tuleb hagejale hüvitada 52 362,52 krooni. Hageja teavitas 06.12.2007 Aime Raod liisingulepingu erakorralisest ülesütlemisest ning kuna nõude rahuldamiseks võõrandatud vara eest saadud summa ei katnud hageja nõuet, on Aime Raol kohustus tasuda hagejale liisingulepingust tulenev võlgnevus.

2(5)

Kostjate vastuväited

5.Pakto Hulgi OÜ võttis hagi õigeks summas 17 887,34 krooni. Ülejäänud nõue 34 47519 krooni on põhjustatud hageja mitteasjakohasest tegevusest. 17.12.2007 vara üleandmise-vastuvõtmise aktis pole märgitud vara seisundit, lisasid ega müügihinda. Tuginedes erinevate sõiduautode müügiportaali andmetele nähtub, et sellises seisukorras, läbisõiduga ja lisadega vara hind ei ole müügiperioodil ega ka aasta hiljem olnud alla 250 000 krooni koos käibemaksuga. Auto läbisõit liisinguperioodi vältel oli 22 000 km, mis ei ole vastavuses auto nii suure väärtuse langusega (ostuhind 225 000 krooni, müügihind 148 000 krooni). Pakto Hulgi OÜ-d ei teavitatud hageja ja AS Saksa Auto omavahelisest kokkuleppest vara turuväärtuse kohta. Nimetatud otsus on tehtud ühe pakkumise alusel, kaasamata selleks spetsialiseerunud isikuid. Kommest Auto müügispetsialist hindas selle sõiduki väärtuseks 265 000 krooni (käibemaksuga).
6.Aime Rao võttis hagi õigeks summas 17 887,34 krooni. Ülejäänud võlgnevusest on põhjustatud hageja mitteasjakohasest tegevusest. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7.30.04.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis välja Pakto Hulgi OÜ-lt ja Aime Raolt solidaarselt 25 667,61 krooni AS Hansa Liising Eesti kasuks ning jättis hageja menetluskulud 50% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
8.Pärast liisingulepingu lõpetamist tagastati vara hagejale. Vara turuväärtuseks hinnati 11.01.2007 180 000 krooni. Vara müüdi 12.02.2007 hinnaga 174 999,99 krooni, mis sisaldas endas käibemaksu summas 26 694,91 krooni.
9.Kuna kostjad on võtnud omaks lepingujärgsete osamaksete võlgnevuse 14 945,34 krooni ja kindlustusmaksete võlgnevuse 2942 krooni, kogusummas 17 887,34 krooni, kuulus hagi selles osas rahuldamisele.
10.Aime Rao käendajana on esitanud vastuväite, et hageja ei ole täitnud liisingulepingu üldtingimuste p 7.2. Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste p-st 7.2 liisingulepingu üldtingimuste p 7.1 alapunktides märgitud tingimustel liisingulepingu ülesütlemisest teatab liisinguandja liisinguvõtjale vähemalt 14 kalendripäeva ette. Liisinguvõtjal on nimetatud tähtaja jooksul õigus täita liisingulepingust tulenevad tähtajaks täitmata kohustused. Pärast eelnimetatud tähtajal ja korras liisinguvõtja poolt vastavate summade tasumist, loeb liisinguandja liisingulepingu ennistatuks esialgsetel tingimustel. Puudus vaidlus, et Pakto Hulgi OÜ rikkus liisingulepingu üldtingimuste p-s 1.3 sätestatud osamaksete tasumise kohustust. Pakto Hulgi OÜ-le on 20.11.2006 saadetud teatis lepingu ülesütlemise kohta, millega hageja on liisingulepingu üldtingimuste p 7.2 tulenevat kohustust täitnud. Pakto Hulgi OÜ ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud ning on vara hagejale tagastanud. Küll aga ei saanud liisinguleping lõppeda 04.01.2007. Kuna hagejale on vara tagastanud 17.12.2007 siis on leping lõppenud 17.12.2007.
11.Põhjendamatud on kostjate väited, et liisinglepingu ülesütlemisega kaasnenud kulutused on tekkinud hageja mitteasjakohasest tegevusest. Hageja on liisingulepingu üles öelnud, kuna Pakto Hulgi OÜ ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ning seoses sellega kandnud kulutusi, mis tulenevalt VÕS § 367 lg 1, 367 lg 4 ja liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 tuleb Pakto Hulgi OÜ-l hagejale hüvitada.
12.Sõiduauto väärtus selle müümisel Pakto Hulgi OÜ-le 02.05.2006 oli 265 000 krooni. 11.01.2007 on sõiduk komisjoni poolt hinnatud turuväärtusega 180 000 krooni. 14.02.2007 on vara müügiakti nr 0126256L märgitud, et vara maksumus on 180 000 krooni, mis sisaldab käibemaksu ning vara on müüdud 175 000 krooniga, mis sisaldab käibemaksu. Seega vara väärtuseks VÕS § 367 lg 3 tähenduses oli 175 000 krooni. Kostja väide, et vara väärtuseks on pakutud 2006 septembris 265 000 krooni on

3(5)

tõendamata. Müügiportaalides viidatud hinnad ei kajasta sõiduauto tegelikku väärtust, kuna pole teada, kas selliste hindadega on sõiduautod ka võõrandatud. Samas aga tõendavad müügiportaali väljavõtted, et mitte ühegi samasuguse sõiduauto hind ei ole alla 175 000 krooni. Seetõttu saab usaldusväärseks pidada hinda, mis kattub suuremas osas komisjoni 11.01.2007 otsusega ning millega vara on ka võõrandatud. Põhjendatud ei olnud müügihinnalt käibemaksu nõue. Hagejal oli õigus tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 41 kasutada käibemaksu maksustamise erikorda kasutatud kauba edasimüügi puhul. Ka on komisjon sõiduauto turuväärtuseks märkinud 180 000 krooni ning seal pole märget, et see sisaldaks endas käibemaksu. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-1-07 on märgitud, et VÕS § 367 lg 3 tuleb tõlgendada nii, et lepingu ülesütlemisel tuleb võimalik käibemaks liisingueseme väärtusest (jääkväärtusest) maha arvata üksnes juhul, kui liisinguandja tõendab, et käibemaks arvestati lisaks hinnale, millega oleks sõiduauto võinud müüa käibemaksu arvestamise erikorda järgides, st lisaks turuhinnale. Seega luges kohus vara väärtuseks selle võõrandamisest saadud 175 000 krooni.

13.Põhjendatud on hageja nõue vara müügikõlblikuks seadmise ja müügiteenuse eest summas 9638,12 krooni (käibemaksuta), mis oli põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Sellise kulu maksmise kohustus tuleneb ka liisingulepingu üldtingimuste p-st 3.7. Samuti ei ole kostjad esitanud sellekohaseid vastuväiteid.
14.Kohus leidis, et vara jääkmaksumus oli 175 000 krooni. Liisingulepingu üldtingimuste p 7.4.1 kohaselt võlgneb Pakto Hulgi OÜ hagejale 25 667,61 krooni (200 667,61 – 175 000).
15.VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingus ei ole lepingupooled kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises. Aime Rao on kätte saanud hageja 06.12.2007 nõudekirja. Asjaolu, et hageja ei ole teda teavitanud võlgnevusest 2006 lõpus ei muuda käendaja vastutuse ulatust. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
16.Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäi kostjatelt välja mõistmata 26 694,92 krooni ning jätta menetluskulud hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusega solidaarselt kostjate kanda.
17.AS Hansa Liising Eesti soetas sõiduauto vastavalt liisinguvõtja soovile OÜ-lt Kommest Autokeskus ja tasus ostuhinnalt käibemaksu. KMS § 41 toodud erikord rakendub kasutatud kauba edasimüügi puhul juhul, kui kauba omanik on kauba soetanud maksukohustuslaselt, kes ei lisanud kauba võõrandamisel kauba hinnale käibemaksu ning kes ei saanud selle kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata. Seega ei saanud hageja sõiduautot edasi müües jätta käibemaksu arvestamata tuginedes KMS §-le 41.
18.Kohtu viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjakohane, kuna nimetatud kaasuses oli vara müüjaks eraisik ning seega ka KMS § 41 mõttes käibemaksu erikorda kasutama soodustatud isik. Vastustajate seisukoht
19.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu.

4(5)

Ringkonnakohtu seisukoht

20.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on käibemaksu võrra hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.
21.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel kaevatud osas tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista täiendavalt 26 694,92 krooni.
22.Vaidlust ei ole selles, et sõiduki müügihind koos käibemaksuga oli 175 000 krooni, mida saab antud juhul pidada sõiduki väärtuseks VÕS § 367 lg 3 kontekstis, Selgeks tuleb teha, kas hageja saab müügihinnalt käibemaksu maha arvestada.
23.Maakohus on otsuses viidanud tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07 tehtud Riigikohtu otsusele, kus leiti, et VÕS § 367 lg-t 3 tuleb tõlgendada nii, et lepingu ülesütlemisel tuleb võimalik käibemaks liisingueseme väärtusest (jääkväärtusest) maha arvata üksnes juhul, kui liisinguandja tõendab, et käibemaks arvestati lisaks hinnale, millega oleks auto võinud müüa käibemaksu arvestamise erikorda järgides, st lisaks turuhinnale. Hilisemas otsuses nr 3-2-1-124-08 täpsustas Riigikohus oma varasemat seisukohta, et see kehtib üksnes eeldusel, kui asjaolude kohaselt on põhimõtteliselt võimalik erikorda (praegu KMS § 41) rakendada. See on aga võimalik eelkõige siis, kui liisinguandja on ise omandanud kasutatud liisingueseme käibemaksukohustuslaseks mitteolevalt isikult (esmajoones füüsiliselt isikult) ega ole tasunud ise käibemaksu või tegi seda erikorra alusel (st piiratud ulatuses).
24.Kolleegium nõustub hagejaga, et tal ei olnud praegusel juhul alust kohaldada KMS § 41 järgset käibemaksuga maksustamise erikorda. Hageja omandas sõiduki OÜ-lt Kommest Autokeskus ja tasus ostuhinnalt käibemaksu. Seega ei pidanud hageja ka tõendama, et ta arvestas sõiduki edasivõõrandamisel käibemaksu lisaks turuhinnale.
25.Käibemaksu juurdearvestamine liisingueseme väärtuse määramisel on hageja suhtes põhjendamatu ka seetõttu, et sõiduki omandamise hüvitamata kulud (jääkmaksumuse), mida tuleb VÕS § 367 lg 3 järgi kõrvutada sõiduki tagastamise aegse väärtusega, arvestas hageja käibemaksuta. Need arvestused peavad vähemalt üldjuhul põhinema sarnastel alustel, st olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta.
26.Tegemist on kasutusrendi tüüpi liisingulepinguga, mille puhul arvestatakse ja makstakse kehtiva käibemaksuseaduse järgi käibemaksu igakuiselt makselt, mh intressilt. Sellest järeldub, et ülesütlemisel tuleb ka liisingueseme tagastamise aegse väärtuse arvestamisel lähtuda väärtusest, mida on käibemaksu võrra vähendatud. Seda põhjendab esmajoones asjaolu, et tasumata liisingumaksetelt enam käibemaksu ei maksta.
27.Seoses hagi täieliku rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Ene Randmäe

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja