Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Hagejal on kohtuotsusele kohtuotsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, 6, 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ning kostjale. kostjale.

I.

Asjaolud ja hageja nõue.

20.01.2009 esitas AS Hansapank Viru Maakohtusse hagi G R `i vastu võlgnevuse 80 427.26 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et 02.12.2005 sõlmisid AS Hansapank (hageja) ja G R (kostja) käenduseta väikelaenulepingu nr 05-250120-VL (edaspidi: Leping 1) summas 38 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.12.2009. Hageja kandis kostjale laenusumma üle. Lepingu p 1 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval summas 1134.10 krooni. Lepingu 1 p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestmist puudujäävalt summalt järgnevast päevast VÕS § 113 kehtestatud määras. Kostja jäi laenusmma ja intressimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.03.2008. Sellest ajast kuni 15.07.2008 tagasimakseid ei laekunud, seega oli kostja võlgnevuses üksteisele järgneva viie laenusumma maksega. 14.07.2007 sõlmisid AS Hansapank (hageja) ja G R (kostja) käenduseta väikelaenulepingu nr 07128888-VL (edaspidi: Leping 2) summas 44 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.07.2011. Hageja kandis kostjale laenusumma üle. Lepingu p 2 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 20.kuupäeval summas 1 303.08 krooni. Lepingu 2 p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestmist puudujäävalt summalt järgnevast päevast VÕS § 113 kehtestatud määras. Kostja jäi laenusmma ja intressimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.07.2008. Seisuga 20.07.2008 oli kostja võlgnevuses üksteisele järgneva viie laenusumma tagasimaksega. 16.10.2007 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06097152-RK (edaspidi: leping 3), mille alusel anti kostja kasutusse MC Standard Rev (P), mis oli seotud limiidikontoga nr 221032037781 ja teenindava arvelduskontoga nr 1100237963. Lepinguga võimaldati teha kostjal tehinguid krediidilimiidi 14 000 krooni ulatuses, intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostjalt igakuine laekumine. Intressi tuli tasuda kasutuses oleva krediidilimiidi eest iga kuu 20.kuupäeval. Kostja kohustus tagama maksepäeval arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha; tähtpäevaks tasumata summalt on õigus lepingu 3 p 5.8 kohaselt arvestada viivist vastavalt VÕS § 113 kehtestatud määras. 03.07.2008 saatis hageja kostjale kirjad lepingute p 1, 2 ja 3 ülesütlemise ja kohustuste täitmise nõudes, paludes võlad tasuda hiljemalt 18.07.2008, samuti hoiatades, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingud 1, 2 ja 3 enne nende tähtaega üles, lisades lepingu p 1 ja 2 võlgnevusele trahvi 1% varaliste kohustuste summast. 21.07.2008 ütles hageja lepingud ennetähtaegselt üles ning 23.09.2008 sulges laenuprogramm lepingu 3 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse üle uue lepingu nr 08-139184-KX alla. 10.11.2008 saatis hageja kostjale teatise lepingute ülesütlemisest, paludes võla tasuda hiljemalt 25.11.2008, hoiatades, et võla mittetasumisel, pöördub hageja nõudega kohtusse.

Hoolimata korduvatest meeldetuletusest ei ole kostja võlgnevust tasunud ega hagejaga ühendust võtnud, samuti ei ole teatanud kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest. Seega, eelnevast tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 19.01.2009 seisuga võlgneb kostja nimetatud lepingute alusel kokku 80 427.26 krooni, millest põhinõue moodustab 70 804.91 krooni ning ülejäänud osa nõudesummast moodustavad kõrvalnõuded – intress, põhiosalt arvestatav viivis, leppetrahv ja selle viivis. Samuti taotleb hageja TsMS § 367 tulenevalt kostjalt viivise väljamõistmist alates 19.01.2009 kuni kohtuotsuse täitmiseni ja sealt edasi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Hageja tugineb oma nõudes kostjaga sõlmitud lepingutele ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2; 23, 76 lg 1; 735, 410, 101 lg 1 p 1 ja 6, 102, 113 lg 1 ja TsMS 367 sätestatule. Hageja palub asi lahendada kirjalikus menetluses ning kostja poolt tähtajaks hagile vastamata jätmise korral TsMS § 407 lg 1 tulenevalt asjas tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 147 -1 lg 3 tulenevalt palub hageja kostjalt hageja menetluskuluna hagi esitamisel 19.01.2009 tasutud riigilõivu väljamõistmist summas 8 500 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid –kostjaga sõlmitud lepingute koopiad, lepingute andmed sooritatud operatsioonide ja võlgnevuse arvestusega, väljavõte hinnakirjast, laenuvõlgnevusest teatamise ja kohustuste täitmise nõudekirjad, laenukirjade koond, esindaja volitusi tõendav volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel (alates 01.01.2009 kehtivas redaktsioonis – hageja taotlusel) hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hagi esitamisel on hageja esitanud taotlused asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja kostja poolt hagile vaatamata jätmise korral asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 28.01.2009 ja dokumentide vastuvõtmisel on kostja andnud ka oma allkirja. Seega oli kostjal vastuse andmise viimaseks tähtajaks (riiklikud pühad välja arvatud) - 11.02.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja käesoleva ajani kohtule vastanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kostja kohustused tulenevad temaga sõlmitud lepingutest. Kuna kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata, siis on hageja lepingud ennetähtaegselt lõpetanud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist vastavalt § 113 lg 1 sätestatule. VÕS § 102 sätestab, et võlgnik peab teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. VÕS § 410 sätestab sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlmimise; VÕS § 735 kohaselt on lubatud maksevahendi omaja kindlakstegemine isikliku tunnuskoodi või muu sarnase võimaluse alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega ka selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni täitmiseni. Alates 20.01.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.02.2009 moodustab täiendav viivis VÕS § 113 alusel ettenähtud protsendina lepingu nr 1 järgi summas 108 krooni, lepingu nr 2 järgi 257 krooni ning lepingu nr 3 järgi summas 91 krooni, seega moodustab perioodil 20.01.2009 kuni 13.02.2009 viivis põhivõlgnevuselt kokku summas 456 (nelisada viiskümmend kuus) krooni. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaoludel on hagi põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hagiavalduses nõutud ulatuses. Kohtukulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud oma menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 8500 krooni, mille palub ka kostjalt välja mõista. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus on hagiavaldusele lisatud. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad täielikult tasumisele kostja poolt ja kuuluvad tagaseljaotsusega kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 1741 lg 3; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 24. märtsil 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.