Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

sissekirjutatud inimeste järgi. Hageja korterisse polnud kedagi sisseregistreeritud, aga vee kulu arvestati kommunaalmaksetes 2 inimese eest. Kostja I keeldus veemõõtureid hageja korterisse panemast ja hagejale arvestati 215 korteri maksmata jäetud vee kulud kuni oktoobrini 2003.a. Kuni korteri omandamiseni aastate viisi ähvardati hagejat väljatõstmisega ja arvestati terve maja veekulusid. Hageja omandas korteri 27. juulil 2003.a ja paigaldas veemõõturid septembrist 2003. Alates oktobrist 2003.a on hagejal vee kulu 1 m3, enne oli arvestatud 10 m3 kuni 25 m3 igakuiselt. Kostja I on sõlminud lepingu kaupluse avamiseks AS-ga O . Põhikirjas pole reguleeritud, kuidas toimub renditasu jagamine. Juhatus omandab selle. Hageja korteriaknad on just seotud kaupluse uksega ja kauba toomisega. Viimane rendi suurus oli 50 krooni m2 kohta. Kaupluse ruumi suurus on 143 m2, seega igakuine rendi maksmine ilma kommunaalmakseta on 7’150.- kr, so ligi 800 krooni ühe akna kohta. Igakuiselt peab kostja I hagejale tagastama 2’400.- kr. Kostjal I pole kaupaluse pidamiseks nõusolekut korteriomanikelt. Kauplus on avatud 10.00 kuni 23.00 , viimane aasta kella 22.00. Soojusenergia hinna arvestamisel ei pea mittetulundusühing tasuma käibemaksu, aga KÜ raamatupidaja seda arvestab. Audiitori arvates korteriühistus puudub selge pilt korteri tasumise kohta ning viivise määramine on ebaõiglane. Päevalambid on vahetatud lamp-pirnide vastu ja see suurendas aasta üldelektri arvet. Maja üldelekter on suurenenud 15’000 kroonilt kuni 49’787.- aastal 2004.a ja 2005 aastal 56’965,97 kroonini, halduskulud 22’000 kr kuni 229’763,07 aastas ainult XXXkohta. Kostja ei esita lepingut asfalteerimise kohta maja juures Paasiku 22, aga aastaaruandest ilmneb, et maksti 201’249.- krooni. AsfalteeritI ainult 260 -270 m2. Asfalteerimine koos käibemaksuga oli 2005.a 183.- kr l m2. Tänaseni on asfalteerimata veel 260 m2 ja seda ei asfalteerita millegi pärast aastate viisi. Kostja I juhatus ja juhataja JBei kutsu kokku korteriomanike üldkoosolekut aastaaruande kinnitamiseks . Viimane üldkoosolek toimus 2005.a, kus nõuti korteriomanikelt laenu tagamiseks korterite seadmist hüpoteegiks panga kasuks. F jurist Irina B soovitas juhatusele ja juhatajale JB teha laenuotsus korteriomanike seljataga. 30.05.2006.a esitati taotlus laenu 25 miljoni krooni saamiseks Hansapanka. Aastate viisi on hagejat mõnitatud ja laimatud, kuna Fjuhataja-jurist Irina Bušujeva keeldus 15.jaanuari 2002.a. Tallinna Linnakohtu otsust täitmast, ei saa aru otsuse sisust, ei ole võimeline ette kanda seda raamatupidajale täitmiseks ning teha arusaadavaks juhatuse liikmetele ja juhatajale Jüri Beljajevile. KÜ on esitanud mulle teadvalt valeandmeid kommunaalmaksete kohta ja seetõttu soovib hageja kahju hüvitamist. Hageja palub välja mõista 83’500,- krooni KÜ-lt LLi kasuks. Kostjate vastuväited ja põhjendused Kostjad vaidlevad oma ühises 17.11.2008.a kohtusse laekunud vastuses hagile vastu. SA Fja KÜ vahel sõlmiti õigusabiteenuste osutamise leping 2003 aastal. Kuid kommunaalmaksete arvestamisega tegeleb raamatupidaja, mitte jurist. Vale on see, kostja I pöördus juristi poole kommunaalmaksete ümberarvestamise küsimuses ja ootab juristilt mingeid korraldusi, jurist ei ole pädevaks isikuks, kes võiks anda korteriühistule korraldusi. Kostja I pöördus juristi poole selleks, et esitada hageja vastu hagi võlgnevuse ehk kommunaalteenuste võlgnevuse välja mõistmise nõudes. Hagi kohtusse F jurist esitas ja Harju Maakohtu poolt 12.10.2006.a. tehtud ja 20.02.2008.a. jõustunud kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja 140’732.05, riigilõiv summas 8’613.-, õigusabikulud summas 7’036.- ja asja läbivaatamiskulud summas 400.2

krooni. Kuna hageja kohtuotsust ei täitnud, esitas kostja I avalduse kohtutäiturile K.Feinmannile täitemenetluse algamiseks, algatatud täitemenetlus nr. 034/2008/250 kestab praeguseni. Hageja viitab kommunaalmaksete ümberarvestamise küsimuses ajavahemikule 1993 - 2003.a. 12.10.2006.a. tehtud kohtuotsusest nähtub, et välja mõisteti võlgnevuse, mis tekkis kuni augustini 2003.a. Hageja ei ole nõus sellega, et alates 11.08.2003.a. kuni 2003.a. oktoobrini, so kuni veemõõturite paigaldamiseni, talle arvestati vee kulu kogu vee tarbimise ja veemõõturitega korterite tarbimise vahe jagamisega veemõõturiteta korterite üldpinnaga. 12.10.2006.a. tehtud ja jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et hagejale tehtud arvestused olid õiged ja seaduspärased. Jooksvaid arveid tasub hageja mitteregulaarselt, mis nähtub kostja I raamatupidamisprogrammist trükitud väljavõttest. Kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevus on tänase päevani likvideerimata. 15.01.2002.a. tehti Tallinna Linnakohtu otsus. Sellel ajal kostjal II ei olnud kostjaga I õigussuhteid. Hagiavaldusele lisatud kohtuotsusest nähtub, et 2002 aastal kohus mõistis hageja kasuks kostjalt 5’023.55 krooni. Kostjad sellele vastu ei vaidle. Veelgi enam, see summa kanti 04.03.2002.a. kostja I arvelt hagejale üle. Kostjad esitavad kohtule vannutatud audiitori poolt tegelikult tehtud järelduse kostja I 2007 majandusaasta auditeerimise tulemuse kohta ja raamatupidamise sise-eeskirjad. Hageja nõue temale 2’400.- kr igakuiseks maksmiseks ole ei põhjendatud ega seaduslik. Kostja I tasub arveid, mida Tallinna K AS koostab ja esitab vastavalt kehtivale seadusandlusele. Hageja rahuolematus on põhjendamatu. Nagu nähtub kohtule näidiseks esitatavatest arvetest, müüdava soojusenergia käibemaksumäär kõigile tarbijagruppidele on 18% vastavalt Käibemaksuseaduse § 15 lg 7. Hageja väide, et nagu päevalampide vahetamine lamppirnide vastu suurendas üldelektri arvet, on põhjendamatu ja alusetu. XXXmajas on paigaldatud 4 arvestit. Nagu nähtub esitatavatest arvetest elektrienergia eest tasuti võrreldes 2004 aastaga 2008 aastal vaatamata korduvatele elektrienergia tariifide suurendamisele, väiksemas summas. Iga korteriomanik tasus asfalteerimise eest 16,99 krooni ühelt ruutmeetrilt. Millest tulenevalt hageja väidab, et selleks summaks oli 183 krooni, on ebaselge. Asfalteerimistööde eest tasuti remondifondi vahendite arvelt. Laenotsus elamute renoveerimiseks võeti üldkoosolekul. Kõik 11 maja on juba soojustatud ja ehitustööd lõppenud. Ei J.B ega I.B seda küsimust ei otsustanud. Ei ole selge, milliseid „valesid andmed kommunaalmaksete kohta" KÜ on esitanud hagejale. Kuid just „üle selle" ta soovib kahju hüvitamist. Hageja ei ole esile toonud, mida ta üldse SAK Fondilt soovib või nõuab. Menetluskulud kostjad paluvad jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kostja I liige ja kostja I haldab XXXmaja. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks peab hageja valesti arvestatud kommunaalmakseid kostja I poolt perioodi 1992.a – jaanuar 1998.a eest, kusjuures valesti on arvestatud veekulu kuni oktoobrini 2003.a. Samuti on hageja nõue tekkinud asjaolust, et kostja ei tasu hagejale 2’400.- krooni kaupluse renti, nõuab soojusenergia maksetelt käibemaksu, päevalambid on vahetatud lamp-pirnide vastu ja sellega suurendatud kulusid, aastate viisi on hagejat mõnitatud ja laimatud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama,

kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete huvide esindamine. Järelikult kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi korteriühistu kaudu. Korteriomandi eseme mõtteliste osade ühise majandamise all tuleb mõista ka elamu haldamist, sealhulgas kommunaalteenuste eest arvete esitamist. Järelikult on tegemist kostja seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib vastutada kostja. Hageja on nõudnud 83’500.- krooni hüvitamist. Maakohus on püüdnud vaidluses välja selgitada kahju üksikute komponentide suurust, põhjuslikku seost, süüd ja muid asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. 22.08.2008.a hagiavalduse käiguta jätmise määrusest nähtub, et kohus on palunud täpsustada, kuidas kommunaalmakseid on valesti arvestatud, kuidas hageja on leidnud temale tekkinud kahju suuruse, milline on olnud selle arvestamise alus ja metoodika, millistest komponentidest kahjusumma koosneb. Nimetatud määruses esitatud küsimustele hageja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud. Hageja ei osanud ka kohtuistungil öelda muud, kui et 25’000.- krooni moodustab haginõudest temale tekkinud moraalne kahju laimamise ja mõnitamise eest. Hageja ei ole tõendanud, et korteriühistu oleks arvestanud talle valesti kommunaalmakseid. Hageja poolt esitatud audiitorikontrolli aruannet (tl 13-15) ei pea kohus usaldusväärseks tõendiks, kuna see allkirjastamata, poolikuna esitatud. Kostja on esitanud audiitori aruande (tl 70-72), milles ei sisaldu järeldused hageja poolt etteheidetavatele tegudele kostjale I. Kohtuotsusega (tl 58-61) loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel on lahendatud hageja poolt kommunaalkulude mittemaksmisest perioodil märts 1998.a- august 2003.a tulenev vaidlus, kohus on lugenud käesolevas menetluses kostjaks oleva korteriühistu arvestused hagejale kommunaalkulude arvestamisel õiguspärasteks. Nimetatud otsuse alusel on algatatud hageja suhtes täitemenetlus (tl 62). Kostjad on esitanud kommunaalkulude arvestuse perioodi veebruar 1998-oktoober 2008.a eest (tl 63-67), millest tulenevalt hagejal oli võimalus selgitada, kuidas on tema nõue kujunenud või mida on talle kui suures ulatuses valesti arvestatud. Nimetatut ei ole hageja teinud. Vaidlust ei ole selles, et kostja I õiguseellane sõlmis rendilepingu AS-ga O , kes peab kauplust XXXelamus . Hageja nõue temale 2’400.- krooni maksmiseks ei põhine ühelgi seadusel ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja viited 2002.a kohtuotsusele on asjakohatud, kuna konto väljavõttega ja maksekorraldusega (tl 68-69) on tõendatud, et kohtuotsusega väljamõistetud summad on hagejale kostja poolt 04.03.2002.a ülekantud. Kostjad on esitanud menetluses kostja I raamatupidamiseeskirjad (tl 73-76), kuid hageja ei ole viidanud, milliseid eeskirju kostja on rikkunud. Tallinna Küte esitab kostjale I arveid koos käibemaksuga, mis on tõendatud arvetega (tl 77-80). Eesti Energia arvetelt (tl 81-85) nähtub, et XXXenergiatarbimine ei ole suurenenud, seega pole lampide vahetamine kaasa toonud hagejale kahju tekkimist. Hageja väited asfalteerimise eest nõutavate summade valearvestusega on ümber lükatud pearaamatupidaja tõendiga (tl 86), mille kohaselt maksis majaümbruse asfalteerimine 2005.a 201’249.- kr, mis moodustab 16,99 kr ühe ruutmeetri kohta ja see teostati remondifondi vahendite arvel. Seega on hageja nõue kostja vastu varalise kahju 58’500.- krooni väljamõistmiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta kui põhjendamatu rahuldamata. Esiteks ei ole hageja selgitanud, kes on teda laimanud, teiseks ei ole hageja esile toonud, et tal oleks sellega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduseks olevad asjaolud. VÕS § 134 sätestab alused, millal tekib mittevaralist kahju saanud isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist ja kehtib eeldus, et need on ammendavad. Üht liiki delikt, mis põhjustas kannatanule varalise ja mittevaralise kahju, võib samale isikule põhjustada terviserikke ja sellega seoses teist liiki mittevaralise kahju. Selliseid asjaolusid hageja esile ei toonud ega tõendanud. Seega on hageja nõue mittevaralise kahju osas summas 25’000.- kr põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: kulude aruannet 2004.a (tl 20-21), kuna hageja ei ole selgitanud selle puutumust tema nõudega; protokolle (tl 87-06, 132137), kuna hageja ei ole esitanud pangalaenu võtmisest tulenevat nõuet ega vaidlustanud käesolevas menetluses koosoleku otsuseid; kostja I põhikirja, kuna hageja ei ole selgitanud, kuidas üldkoosoleku kokkukutsumata jätmine või majandusaasta aruande kinnitamata jätmine on tekitanud talle kahju; fotosid (tl 123-125), kuna need ei oma puutumust käesoleva vaidlusega. Kohus ei uuri ka ühtegi tõendit ega avaldust, mida hageja on esitanud pärast kohtuistungit. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjatel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.