Tsiviilasja number
2-08-52078
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
Lidia Lanbergi hagi KÜ Kalda-Kose ja SA SAK Fond vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
83 500 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lidia Lanbergi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
10.12.2009, avalik kohtuistung Hageja Lidia Lanberg (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxx), esindaja adv Indrek Nuut Kostja KÜ Kalda-Kose (reg kood 80115355, Läänemere tee 2-181, Tallinn), esindaja Irina Bušujeva Kostja SA SAK Fond (reg kood 90006224, asukoht Keldrimäe 9, Tallinn), esindaja Irina Bušujeva
Harju Maakohtu 12.02.2009 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja Lidia Lanbergi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hageja nõue Lidia Lanberg esitas 31.07.2008 Harju Maakohtusse hagi KÜ Kalda-Kose vastu kahju 83 500 krooni väljamõistmiseks. Harju Maakohus kaasas 28.10.2008 määrusega hageja taotluse alusel kostjana SA SAK Fond. Hagiavalduse kohaselt arvestas KÜ Kalda-Kose valesti kommunaalmakseid perioodil 1992 kuni jaanuar 1998. KÜ Kalda-Kose keeldub kommunaalmakseid ümber arvestamast, viidates sellele, et jurist Irina Bušujeva pole korraldust andnud. SAK Fondi juhataja Irina Bušujeva ei tugine Tallinna Linnakohtu 15.01.2002 otsusele, vaid lubab raamatupidajal tegutseda kommunaalmaksete arvestamisel korteriomanikele õigusvastaselt. 07.09.1998 KÜ Kalda-Kose juhatuse protokollist nr 14/36 ilmneb, et vee kulu arvestatakse faktiliselt sissekirjutatud inimeste järgi. Hageja korterisse polnud kedagi sisseregistreeritud, aga vee kulu arvestati kommunaalmaksetes kahe inimese eest. Kuni korteri omandamiseni ähvardati hagejat väljatõstmisega, KÜ Kalda-Kose keeldus veemõõtureid hageja korterisse panemast ja hagejale arvestati 215 korteri maksmata jäetud vee kulud kuni oktoobrini 2003. Hageja omandas korteri 27.07.2003 ja paigaldas veemõõturid septembris 2003. Alates oktobrist 2003 on hagejal vee kulu kuus 1 m3, enne arvestati igakuiselt 10 m3 kuni 25 m3. KÜ Kalda-Kose on sõlminud AS-ga O. lepingu kaupluse pidamiseks. Põhikirjas pole reguleeritud, kuidas toimub renditasu jagamine. Juhatus omandab selle. Hageja korteriaknad on just seotud kaupluse uksega ja kauba toomisega. Viimane rendi suurus oli 50 krooni m2 kohta. Kaupluse ruumi suurus on 143 m2, seega igakuine rendi suurus ilma kommunaalmakseta on 7150 krooni, s.o ligi 800 krooni ühe akna kohta. Igakuiselt peab KÜ Kalda-Kose hagejale tagastama 2400 krooni. KÜ-l Kalda-Kose pole kaupaluse pidamiseks nõusolekut korteriomanikelt. Kauplus on avatud kella 10.00 kuni 23.00, viimane aasta kuni kella 22.00. Soojusenergia hinna arvestamisel ei pea mittetulundusühing tasuma käibemaksu, kuid KÜ KaldaKose raamatupidaja seda arvestab. Audiitori arvates puudub korteriühistus selge pilt korteri tasumise kohta ning viivise määramine on ebaõiglane. Päevalambid on vahetatud lamp-pirnide vastu ja see suurendas üldelektri maksumust. Maja üldelekter on suurenenud 15 000 kroonilt kuni 49 787 kroonini 2004.a ja 56 965, 97 kroonini 2005.a, halduskulud 22 000 kroonilt 229 763, 07 kroonini aastas üksnes Xxxxxxx xx maja kohta. KÜ Kalda-Kose ei esita lepingut Xxxxxxx xx maja juures asfalteerimistööde teostamise kohta. Aastaaruandest ilmneb, et maksti 201 249 krooni, kuigi asfalteeriti ainult 260-270 m2. Asfalteerimise maksumuseks koos käibemaksuga oli 2005.a 183 krooni m2, seega tasuti mitu korda enam. KÜ Kalda-Kose juhatus ja juhataja Jüri Beljajev ei kutsu kokku korteriomanike üldkoosolekut aastaaruande kinnitamiseks. Viimane üldkoosolek toimus 2005, kus nõuti korteriomanikelt laenu tagamiseks korteritele hüpoteegi seadmist panga kasuks. SAK Fond jurist Irina Bušujeva soovitas juhatusele ja juhatajale Jüri Beljajevile teha laenuotsus korteriomanike selja taga. 30.05.2006 esitati taotlus laenu 25 000 000 krooni saamiseks Hansapanka. Kuna KÜ Kalda-Kose on esitanud hagejale teadvalt valeandmeid kommunaalmaksete kohta, on tekitaud hagejale kahju 83 500 krooni. Kostja vastus Kostjad vaidlevad hagile vastu. SA SAK Fondi ja KÜ Kalda-Kose vahel sõlmiti õigusabiteenuste osutamise leping 2003. Vale on see, et KÜ Kalda-Kose pöördus juristi poole kommunaalmaksete
ümberarvestamise küsimuses ja ootab juristilt mingeid korraldusi. Jurist ei ole pädevaks isikuks, kes võiks anda korteriühistule korraldusi. Kommunaalmaksete arvestamisega tegeleb raamatupidaja. KÜ Kalda-Kose pöördus juristi poole selleks, et esitada hageja vastu kommunaalteenuste võlgnevuse välja mõistmise nõue. Hagi kohtusse SAK Fondi jurist esitas ja Harju Maakohtu poolt 12.10.2006 tehtud ja 20.02.2008 jõustunud kohtuotsusega mõisteti hagejalt KÜ Kalda-Kose kasuks välja 140 732, 05 krooni, riigilõiv 8613 krooni, õigusabikulud 7036 krooni ja asja läbivaatamiskulud 400 krooni. Kuna hageja kohtuotsust ei täitnud, esitas KÜ Kalda-Kose avalduse kohtutäiturile K. Feinmannile täitemenetluse algamiseks, täitemenetlus täiteasjas 034/2008/250 kestab. Harju Maakohtu 12.10.2006 kohtuotsusest nähtub, et välja mõisteti võlgnevus, mis hagejal oli kuni augustini 2003. Nimetatud otsusega on tuvastatud, et hagejale tehtud veearvestused olid õiged ja seaduspärased. Jooksvaid arveid tasub hageja mitteregulaarselt, mis nähtub KÜ Kalda-Kose raamatupidamisprogrammist trükitud väljavõttest. Kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevus on tänase päevani likvideerimata. Tallinna Linnakohtu 15.01.2002 otsusega mõisteti hageja kasuks KÜ-lt Kalda-Kose välja 5023, 55 krooni. Kostjad sellele vastu ei vaidle. Veelgi enam, see summa kanti 04.03.2002 hagejale üle. Samas, sellel ajal ei olnud SA-l SAK Fondi KÜ-ga Kalda-Kose õigussuhteid. Hageja nõue temale 2400 krooni igakuiseks maksmiseks ole ei põhjendatud ega seaduslik. Samuti tasub KÜ Kalda-Kose arveid, mida Tallinna Küte AS koostab ja esitab vastavalt kehtivale seadusandlusele. Hageja rahuolematus on põhjendamatu. Nagu nähtub esitatavatest arvetest, müüdava soojusenergia käibemaksumäär kõigile tarbijagruppidele on 18% vastavalt seadusele. Hageja väide, et nagu päevalampide vahetamine lamp-pirnide vastu suurendas üldelektri arvet, on põhjendamatu ja alusetu. Xxxxxxx xx majas on paigaldatud 4 arvestit. Nagu nähtub esitatavatest arvetest tasuti 2008.a elektrienergia eest vähem võrreldes 2004. aastaga. Iga korteriomanik tasus asfalteerimise eest 16,99 krooni 1m2 kohta. Millest tulenevalt hageja väidab, et selleks summaks oli 183 krooni, on ebaselge. Asfalteerimistööde eest tasuti remondifondi vahendite arvelt. Laenuotsus elamute renoveerimiseks võeti vastu üldkoosolekul. Kõik 11 maja on juba soojustatud ja ehitustööd lõppenud. Ei J. Beljajev ega I. Bušujeva seda küsimust ei otsustanud. Ei ole selge, milliseid valesid andmed kommunaalmaksete kohta KÜ Kalda-Kose on hagejale esitanud. Hageja ei ole esile toonud, mida ta üldse SA-lt SAK Fond nõuab. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on KÜ Kalda-Kose liige ja KÜ Kalda-Kose haldab Xxxxxxx xx maja. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks peab hageja valesti arvestatud kommunaalmakseid perioodi 1992 – jaanuar 1998 eest, kusjuures valesti on arvestatud veekulu kuni oktoobrini 2003. Samuti on hageja nõue tekkinud asjaolust, et kostja ei tasu hagejale kaupluse renditasust igakuiselt 2400 krooni ning soojusenergia maksetelt on tasutud ebaõigesti käibemaksu, mida hageja nõuab tagasi, samuti on päevavalguslampide väljavahetamisega suurendatud kulusid (tekitatud kahju) ning hagejat on aastate viisi mõnitatud ja laimatud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tulenevalt on kahju tekitaja käitumine õigusvastane, kui kahju on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete
huvide esindamine. Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, siis valitsevad nad korteriomandite koosseisu kuuluvat kaasomandit ühistu kaudu. Seega lasub kostjal kui korteriühistul seadusest tulenev kohustus elamut hallata, s.h kommunaalteenuste eest esitada arveid, mille täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib kostja vastutada. Kohus püüdis selgitada välja hagejale tekkinud 83 500 kroonise kahju üksikute komponentide suurust, põhjuslikku seost, süüd ja muid asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Hageja ei vastanud 22.08.2008 määruses temale esitatud küsimustele: kuidas kommunaalmakseid on valesti arvestatud, kuidas hageja on leidnud temale tekkinud kahju suuruse, milline on olnud selle arvestamise alus ja metoodika, millistest komponentidest kahjusumma koosneb. Hageja ei osanud ka kohtuistungil öelda muud, kui et 25 000 krooni moodustab haginõudest temale tekkinud moraalne kahju laimamise eest. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et korteriühistu oleks arvestanud talle valesti kommunaalmakseid. Hageja poolt esitatud audiitorikontrolli aruanne ei ole usaldusväärne tõend, kuna see on allkirjastamata. Kostja esitatud audiitori aruandes ei sisaldu järeldused hageja poolt KÜ-le Kalda-Kose etteheidetavatele tegudele. Harju Maakohtu 12.10.2006 otsusega on tõendatud, et poolte vahel on lahendatud hageja poolt kommunaalkulude mittemaksmisest perioodil märts 1998 august 2003 tulenev vaidlus, kohus on lugenud käesolevas menetluses kostjaks oleva korteriühistu arvestused hagejale kommunaalkulude arvestamisel õiguspärasteks. Nimetatud otsuse alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus. Kostjad on esitanud kommunaalkulude arvestuse perioodil veebruar 1998 - oktoober 2008, millest tulenevalt oli hagejal võimalik selgitada, kuidas tema nõue kujunes või millises ulatuses on kulusid valesti arvestatud. Seda hageja ei teinud. Vaidlust ei ole selles, et KÜ Kalda-Kose õiguseellane sõlmis rendilepingu AS-ga O., kes peab Xxxxxxx xx asuvas elamus kauplust. Hageja nõue 2400 krooni saamiseks ei põhine ühelgi seadusel. Hageja viited 2002.a kohtuotsusele on asjakohatud, kuna konto väljavõttega ja maksekorraldusega on tõendatud, et kohtuotsusega väljamõistetud summad on hagejale KÜ Kalda-Kose poolt 04.03.2002 üle kantud. Esitatud on KÜ Kalda-Kose raamatupidamiseeskirjad, kuid hageja ei ole viidanud, milliseid eeskirju kostja on rikkunud. Tallinna Küte esitab KÜ-le Kalda-Kose arveid koos käibemaksuga, mis on tõendatud arvetega. Eesti Energia arvetelt nähtub, et Xxxxxxx xx energiatarbimine ei ole suurenenud, seega pole lampide vahetamine kaasa toonud hagejale kahju tekkimist. Hageja väited asfalteerimise eest nõutavate summade valearvestuse kohta on ümber lükatud pearaamatupidaja tõendiga, mille kohaselt maksis majaümbruse asfalteerimine 2005.a 201 249 krooni, mis moodustab 16,99 krooni m2 kohta ja see teostati remondifondi vahendite arvel. Seega on hageja nõue kostja vastu varalise kahju 58 500 krooni väljamõistmiseks põhjendamatu. Hageja nõue mittevaralise kahju 25 000 krooni hüvitamiseks on samuti põhjendamatu. Hageja ei ole selgitanud, kes on teda laimanud, teiseks ei ole hageja esile toonud, et tal oleks sellega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduseks olevad asjaolud. VÕS § 134 sätestab alused, millal tekib mittevaralist kahju saanud isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist ja kehtib eeldus, et need on ammendavad. Üht liiki delikt, mis põhjustas kannatanule varalise ja mittevaralise kahju, võib samale isikule põhjustada terviserikke ja sellega seoses teist liiki mittevaralise kahju. Selliseid asjaolusid hageja esile ei toonud ega tõendanud. Apellatsioonkaebus
Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista välja kostjatelt 83 500 krooni ja viivise, kokku 167 000 krooni. Lisaks palub apellant tühistada SA SAK Fond töötaja Irina Bušujeva volituse. Maakohus on oluliselt rikkunud õiguslikku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet. Kohus keeldus istungi edasilükkamisest, millega ei andnud hagejale võimalust ennast kaitsta esindaja abil ega esitada täiendavalt tõendeid oma kaitseks. Samuti ei andnud kohus võimalust hagi eseme täpsustamiseks ja nõude suurendamiseks. Maakohus pidi tuvastama, kui suures mahus tegelikult 2005.a KÜ Kalda-Kose maja ümbrust asfalteeriti. Kohus tegi valed järeldused KÜ Kalda-Kose pearaamatupidaja G. R. 13.11.2008 raamatupidamistõendist. Tegelikult asfalteeriti 300 m2 ja see maksis 54 000 krooni. Kohus jättis välja selgitamata, kas kauplusega O. rendilepingu sõlmimiseks oli kõigi korteriomanike nõusolek. Kohus eiras Tallinna linna korraldust nr 17 1998.a ettevõtluste või kaupluste avamise kohta, mille p 8 kohaselt ei saa avada kaupust majas, kus puudub selleks 100% korteriomanike nõusolek. Sellist nõusolekut pole kunagi korteriomanike poolt saadud. Mittevaralist kahju aluseks ei arvestanud kohus hingelist valu ja psüühilist šokki, mis hageja on saanud KÜ Kalda-Kose juhataja toimingute tõttu. Hageja soovis hagi eset muuta peale seda, kui kohus eraldas iseseisvaks menetluseks nõude KÜ Kalda-Kose sundlõpetamiseks. Kohus seda võimalust hagejale ei andnud. Kohus kaasas SA SAK Fondi kostjana protsessi, kuid lubas selle töötajal Irina Bušujeval kaitsta KÜ Kalda-Kose juhatajat Jüri Beljaevit. 21.01.2009 istungi protokoll on puudustega ja ei ole täpne. Kohtuistungi avamisel kohtunik Liiv ennast ei tutvustanud ega selgitanud protsessiosalistele nende õigusi ja kohustusi. Vastus apellatsioonkaebusele ning menetluse edasine käik Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 05.08.2009 määrusega rahuldati apellandi taotlus menetlusabi saamiseks ning vabastati ta riigilõivu tasumisest ja määrati talle riigi arvel esindaja. Hagejat esindas apellatsioonimenetluses vandeadvokaadi vanemabi Indrek Nuut. Esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt on hageja apellatsioonkaebus perspektiivitu. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmise põhjendusi, sest nõustub nendega. Maakohus ei rikkunud asja menetlemisel protsessiõiguse norme. Hagejal oli menetluse kestel piisav võimalus oma nõude selgitamiseks ning hagis sisalduvate komponentide rahalise suuruse täpseks määratlemiseks. 21.01.2009 kohtuistungil on hageja esitanud suuliselt uusi nõudeid ja taotlusi, mis on kohtu poolt jäetud põhjendatult rahuldamata. TsMS § 329 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse
seisund seda võimaldab ning kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja -taotlused enne kohtuistungit. Hagi eset või alust võib hageja muuta üksnes kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lg 1). Hageja laialivalguvad taotlused ja kostjate suhtes esitatud (muuhulgas ka esindajatele suunatud) umbmäärased süüdistused ei võimaldanud kohtul hagi aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Maakohus leidis õigesti, et kostjate poolt hagejale kahju tekitamine ei ole tõendatud. Maakohus viitas võlaõigusseaduse sätetele ning märkis, et hageja ei ole toonud esile konkreetseid asjaolusid, mille tõendamisest sõltuks vaidluse lahendamine. See, et hagejale ei meeldi korteriühistu tegevus ning ta ei ole nõus ühe või teise otsusega, mis on ühistu poolt vastu võetud, ei anna alust teda vabastada oma väidete tõendamise koormusest. Asjaolu, et hageja ei ole nõus AS-ga O. sõlmitud ruumide üürilepinguga, ei võimalda tal esitada korteriühistu vastu nõuet saada sellest üürist osa omale (kohtuistungil esitatud suulise täpsustuse kohaselt kokku 35 000 krooni – protokoll tl 140). Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millele tuginevalt ta järeldab, et elamu ümbruse asfalteerimise, elektrisüsteemi remondi, elamu haldamise ju muud kulud on liigselt suured. Mingeid konkreetseid tõendeid ei ole hageja selle kohta esitanud. See, et korteriühistu jaotab remondikulud ühistu liikmete vahel vastavalt iga liikme omandis oleva eluruumi suurusele (tuues eelnevalt arvestuslikult välja kulude rahalise suuruse ühe m2 kohta, jagades selleks kogusumma elamu üldpinnaga), on kooskõlas nii seaduse kui ühistu põhikirjaga. Neil põhjustel ei olnud alust ka järeldada, et hagejalt oleks nõutud igakuiste korterimaksetena alusetuid summasid. Korteriühistu otsuste vastuvõtmisega seotud väiteid ei ole käesoleva asja menetluses võimalik arvestada. Hageja ei ole viidatud otsuseid seaduses ettenähtud korras vaidlustanud. Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas on maakohtu otsus õige. Kohus leidis õigesti, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kostja tegevusega on hagejale kahju tekitatud. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.