Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

P OÜ esitas AS vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 2000 krooni, käsitlemiskulud 600 krooni, viivis 3240 krooni, intress 600 krooni ja leppetrahv 1000 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.08.2007.a interneti teel laenulepingu nr 31004762, millega kostja laenas hagejalt 2000 krooni. Laenusumma kanti kostja kontole üle 20.08.2007.a. Kostja kohustus tagastama laenu 30 päeva jooksul, s.t hiljemalt 19.09.2007a. Kostja kohustus lepingu p 3.6 ja 3.7 kohaselt tasuma hagejale käsitlemiskulud 600 krooni, lepingu p 6.1 kohaselt viivist 0.75% tagastamata summast päevas ja lepingu p 6.3 ja 6.4 kohaselt intressi 1% päevas. Kostja ei ole võlga tasunud. Hageja on viivist arvestanud 06.05.2008.a seisuga summas 3240 krooni. Lisaks eelnevale palub hageja kostjalt lepingu p 6.7 alusel välja mõista leppetrahvina 50% tagastamata laenusummalt, s.t 1000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus vähendada hagisumma 2000 kroonini, kuna ta on juba üle poole aasta töötu. Kostja teatas 02.06.2008.a, et saab võlgnevuse tasuda osakaupa alates augustist.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 20.08.2007.a sõlmisid nad laenulepingu nr xxx, millega kostja laenas hagejalt 2000 krooni. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on vaadeldav krediidilepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Põhivõlg Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud väidet, et kostja on saanud hagejalt laenu ning ei ole seda tagasi maksnud, rahuldab kohus VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel hageja nõude selles osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2000 krooni. Intress Lepingu alusel sai kostja laenu 2000 krooni 30 päevaks. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on intressinõude aluseks märkinud lepingu p 6.3 ja

põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kui võlgnik soovib viiviseid tasuda vähem kui põhivõla ulatuses, peab ta tõendama VÕS § 162 nimetatud eelduste olemasolu (kohustuse täitmise ulatus võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslik seisund). Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kahju tekkinud rohkem kui põhivõla suurus, s.t 2000 krooni, vähendab kohus viiviste summat ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 2000 krooni. Leppetrahv Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 1000 krooni. Lepingu p 6.7 kohaselt kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja ees, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50 % ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Üheks leppetrahvi nõude esitamise aluseks on see, kui laenusaaja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud laenuandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. VÕS § 158 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Arvestades võlasuhte iseloomu (laenatava rahasumma suurus, tagasimaksmise periood) tuleb kohtu hinnangul kostjalt leppetrahv summas 1000 krooni välja mõista. Väiksemas suuruses leppetrahv ei tagaks leppetrahvi seadusest tulenevat funktsiooni sundida isikut õigeaegselt kohustuse täitmisele (nn survefunktsioon). Kostja on taotlenud kogu hagisumma, seega ka leppetrahvi vähendamist. Kuna kostja ei ole tõendanud leppetrahvi vähendamise eelduseks olevaid asjaolusid, tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata. Muud kulud Hageja nõuab kostjalt laenu käsitlemiskulusid lepingu p 3.6 ja 3.7 alusel summas 600 krooni. Lepingu p 3.6 kohaselt on laenusaaja kohustatud laenu tagastamata koos käsitlemise kuludega, mis on p 3.7 kohaselt antud lepingu puhul 600 krooni. Lepingust nähtuvalt ei ole tegemist sanktsiooniga lepingu rikkumise eest, vaid lepingu sõlmimisel kokku lepitava kindla tasuga. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 2000 krooni, käsitlemiskulud 600 krooni, viivise 2000 krooni, intressi 600 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hagiavaldus on rahuldatud osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 15% ulatuses hageja ja 85% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.