2-08-91854/2 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-08-91854 Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik AS F esitas maakohtule 31.12.2008 hagi OÜ R ja AK ’i vastu 68 978.93 krooni, viivise 65 062.16 krooni ja ruumide tagastamise nõudes. Valduse vabatahtlikust tagastamisest keeldumise korral määrata otsuse täitmise viisiks OÜ R ruumidest, asukohaga Mustjõe tn 39, Tallinn, sundkorras välja tõstmine. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 12.10.2007 üürilepingu nr 07/07. Üürilepingu alusel andis hageja kostjale I üürile Tallinnas xxx asuvad ruumid üüritasuga 11 139.20 krooni kuus. Üürileping sõlmiti tähtajaliselt kuni 12.10.2008 ning seejärel muutus see tähtajatuks. Kuna kostja I rikkus üürilepingut, ütles hageja 18.11.2008 üürilepingu üles. 28.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, millega käendaja vastutab solidaarselt kostjaga I 12.10.2007 sõlmitud üürilepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 134 041.09 krooni, millest põhivõlg on 68 978.93 krooni ja viivis 65 062.16 krooni. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 15.01.2009 kostja I seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu kätte. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse

2-08-91854 märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 11.02.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja I vahel 12.10.2007 sõlmitud üürilepingust nr 07/07 ja hageja ja kostja II vahel 28.04.2008 sõlmitud käenduslepingust. Üürileping on lõppenud hagejapoolse üürilepingu ülesütlemisega. Hageja nõue kostja II vastu ei ületa käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat, milleks on 200 000 krooni (käenduslepingu p 1.3). Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 142 lg 1, § 316 lg 1, § 334 lg 1 ning üürilepingu p 5.4.2 ja 6.1.1 alusel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud, millest 11 000 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel ja 3 540 krooni õigusabikulud. Hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on osaliselt põhjendatud. Käesolevas asjas on hagihinnaks 202 649.33 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu 10 750 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel kuulub hagejale riigilõiv enam tasutud osas 250 krooni tagastamisele. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga xxx, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast maha arvestada käibemaks 540 krooni. Kostjatelt tuleb solidaarselt TsMS § 165 lg 3 hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 13 750 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).