Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-08-12011

menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 01.04.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt Viru kohtu 09.08.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-863 (06740000022) tunnistati kostja süüdi ja temalt mõisteti KÜ Võidu 8a kasuks välja 239000,65 krooni. Summa 239000,65 krooni moodustasid ühistu võlgnevused majanduslepingute järgi, mis sõlmis kostja, kui täitis KÜ Võidu 8a juhatuse liikme ülesandeid..Sellesse summasse on arvestatud ka põhivõla summa Fenster Ehitus OÜ ees summas 103721,30 krooni, mille KÜ Võidu 8a avaldas juba kriminaalmenetluse käigus. Kriminaalasja läbivaatamisel viidati ühistu esindajale ja see kajastub ka 09.08.2007 otsuses kriminaalasjas nr 1-07-863 (06740000022), et ülejäänud summa ühistu võlgnevusest Fenster Ehitus OÜ võib välja nõuda tsiviilkohtupidamise korras. Viru kohtu 13.11.2006 otsusega tsiviilasjas 2-06-23982 mõisteti KÜ-lt Võidu 8a Fenster Ehitus OÜ kasuks välja 225055,95 krooni, millest 103721,30 krooni on põhivõlg ja 121334,65 krooni viivis mitteõigeaegse tasumise eest. Teatis täitemenetluse alustamise kohta saadi 03.05.2007. KÜ Võidu 8a võlgnevus täitemenetluses moodustas 249768,31 krooni: 225055,95 krooni - ühistu võlg ja 24712,36 krooni - täitekulud. Täitemenetluse võlgnevus on seisuga 24.01.2008 kustutatud täies ulatuses. Seoses sellega, et tuvastati kostja süü KÜ-le Võidu 8a varalise kahju tekitamises, leiab hageja, et KÜ-l on seaduslik alus pöörduda kohtusse hagiga 146047,01 krooni väljamõistmises, nimelt: - viivis lepingu järgi Fenster Ehitus OÜ-ga summas 121334,65 krooni - kulud 24712,36 krooni, mis mõisteti välja täiteasjas nr 066/2007/1104. Ülaltoodu alusel hageja palub mõista V M KÜ Võidu 8a kasuks välja 146047,01 krooni ja kanda nimetatud summa üle Hansapank a/a xxx; mõista V M KÜ Võidu 8a kasuks välja kohtukulud.

KOSTJA VASTUVÄITED

2(9)

Tsiviilasi nr 2-08-12011

Vastuses hagile (tl 28-30) teatas kostja, et haginõutega ei ole nõus täies ulatuses. Kostja täitis KÜ Võidu 8a juhatuse esimehe kohustusi kuni 27.01.2006.a. Korteriühistu juhatuse esimehe kohustuste täitmise ajal, oli kostja poolt, korteriühistu liikmete huvides sõlmitud OÜ Fenster Ehitusega kaks töövõtulepingut akende paigaldamiseks: 01.06.05.a. leping nr. 50002284 ja 28.07.05.a lepingu nr. 50003146. 14.07.05 oli saadud arve lepingu nr. 50002284 järgi, kohustusega tasuda 59596,50 krooni 14.11.05.a-ks. 30.08.05.a oli saadud arve lepingu nr. 50003146 järgi, kohustusega tasuda 49124,80 krooni 10.02.06.a-ks. 26.07.05.a. oli lepingu nr. 50002284 järgi ülekantud OÜ-le Fenster Ehitus 3000 krooni ning võlgnevus antud lepingu järgi vähenes 56596,50 kroonile. 2005.a novembris korteriühistu avastas, et kostja riisub ühistu raha. Samal ajal sai korteriühistule teatavaks, et OÜ Fenster Ehituse ees on võlgnevus akende paigaldamise eest. 27.01.2006.a. kostja oli kõrvaldatud ühistu juhatuse esimehe ametist. Selleks hetkeks oli võlgnevus lepingu nr. 50002284 järgi 56596,50 krooni ning lepingu 50003146 järgi 49124,80 krooni, üldine võlgnevus moodustas: 105721,30 krooni. Korteriühistu pöördus 01.02.2006.a. Narva linna prokuratuuri avaldusega kostja suhtes kriminaalasja alustamiseks. 02.02.2006.a. alustati kriminaalasi nr 06740000022 (kohtu nr 1-07863). Pärast kriminaalasja alustamist kostja hüvitas vabatahtlikult 23.03.2006.a. korteriühistule 50000 krooni. Korteriühistu hüvitas 31.03.2006.a. OÜ-le Fenster Ehitus lepingu nr 50002284 järgi ainult 2000 krooni. OÜ Fenster Ehitus saatis 14.08.2006.a. KÜ Võidu 8a võlateatise, milles oli märgitud võlasumma suurus lepingute järgi ning ilmselgelt suurendatud viivised (ei olnud märgitud viivitatud päevade arvu ning viiviste protsenti). OÜ Fenster Ehitus poolt antud tähtajaks ühistu maksei ei teostanud, samuti ei esitanud vastust võlateatise kohta ning ei vaidlustanud viiviste summa suurust. OÜ Fenster Ehitus esitas 06.09.2006.a. KÜ Võidu 8a vastu hagi. Hagiavalduse esitamisel moodustas hageja arvates viiviste summa 121334,65 krooni. Antud viiviste summa ei saa vastata põhivõlgnevuse, summas 103721,30 krooni, suurusele, kuna oma hagis OÜ Fenster Ehitus märkis, et “Vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele on töövõtjal arve tasumisega viivitamisel õigus nõuda tellijalt viivis tasumata summast 0,5% suuruses." Hageja ise märgib oma hagiavalduses pohivõla suuruseks 10372130 krooni. Seoses sellega viiviste suurus ei saa moodustada 121334,65 krooni nagu oli märgitud hagiavalduses. Saades 29.09.2006.a. hageimaterjalid korteriühistu, juhatuse liikme L. Tšujeva isikus jättis kohtule esitamata kostjapoolse arvamuse, viivistenõuete põhjendamatuse kohta. Kostja poolt vastuse esitamata jätmisega kaasnes Viru Maakohtu poolt 13.11.2006.a. tagaseljaotsuse tegemine tsiviilasjas nr 2-06-23982. Kohus rahuldas antud otsusega täies ulatuses OÜ Fenster Ehitus haginõuded. 3(9)

Tsiviilasi nr 2-08-12011

Pärast seda esitas korteriühistu, mittenõutekohaselt vormistatud, kaja tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks tsiviilasjas. Oma 12.02.2007.a. kohtuumäärusega jättis Viru Maakohus KÜ Võidu 8a kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas nr 2-06-23982 taastamata. Seega korteriühistu poolt seaduse mittejärgimine oli OÜ Fenster Ehitus kasuks põhjendamatult suure viivisesumma väljamõistmise põhjuseks. Kostja arvab, et korteriühistu on ise süüdi temalt viivistesummade väljamõistmises. Tol hetkel kostja ei olnud enam korteriühistu juhatuse esimees ning tal puudus juurdepääs ühistu juhatuse dokumentidele. Kohtuotsuse nr 2-06-23982 üleandmine 2007.a aprillis kohtutäiturile sundtäitmisele pööramiseks toimus jällegi korteriühistu enda süül. Korteriühistu jättis kasutamata võimaluse pöörduda OÜ Fenster Ehituse poole, et läbirääkida kohtuotsuse edasine täitmine. Korteriühistu ei täitnud vabatahtlikult kohtuotsust, kuigi kostja kandis 2006.a. lõpus ühistule üle veel 100 000 krooni. Korteriühistupoolse ebõige tegevuse tõttu algatati 25.04.2007.a. täitemenetlus nr. K 066/2007/1104, millega kaasnesid täiendavalt täitekulud ja kohtutäituri tasu kokku 24712,36 krooni. 09.08.2007.a. kohtuotsusega nr 1-07-863, millele viitab oma hagiavaldus korteriühistu, kostja ei olnud süüdi mõistetud, rahade omistamises, mis olid ettenähtud väljamaksmiseks OÜ-le Fenster Ehitus lepingute nr. 500022844 ja 50003146 järgi. Samuti kostja pole süüdimõistetud nende lepingutega seotud dokumentide võltsimises. Kriminaalasja kohtu korras läbivaatamise käigus korteriühistu esitas täiendava 127084,65 krooni suuruse hagiavalduse, hagi jäeti läbivaatamata. Kostja arvab, et 146047,01 krooni väljamaksmises on süüdi korteriühistu ise. Ühistu oli teadlik võlgnevusest OÜ Fenster Ehituse ees ning tal olid kõik võimalused selle tasumiseks. Korteriühistu laskis tekkida võimaluse põhjendamatult suure viivise summa ja täitekulude tasumiseks. Kostja palub jätta KÜ Võidu 8a hagiavaldus 146047,01 krooni väljamõistmiseks rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda, kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja jäi oma nõuete juurde (tl 43).

MENETLUSE KÄIK

Oma 17.07.2008 määrusega kohus korraldas tsiviilasjas eelistungi, määrates istungi ajaks 14.10.2008 ja kõigi asjas oluliste tõendite ja taotluste esitamiseks ja nende kogumise taotlemise ning soovi korral täpsustavate avalduste ja seisukohade esitamise tähtajaks 26. september 2008. Kostja esitas kohtule 26.09.2008 taotluse (tl 49-50), mille kohaselt kostja on hagi menetlusse võtmise vastu. Vastavalt TsMS § 3 lg 1 kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagiavalduse alustest nähtub, et hageja - korteriühistu juhatus palub väljamõista kostjalt (endine juhatuse liige) rahasumma, mille korteriühistu kustutas, seoses Viru Maakohtu 13.11.2006.a. otsusega. Õigussuhted, millega põhjendati nõudeid ning, mis rahuldati 4(9)

Tsiviilasi nr 2-08-12011

kohtuotsusega olid põhjendatud kostja poolt (olles juhatuse liige) 01.06.2005.a. ja 28.07.2005.a. sooritatud tehingute alustel. Kostja ei eita, et antud tehingud olid tõepoolest sooritatud tema osalusel, kuid see ei tähenda, et antud juhul hageja - KÜ tegutseva juhatuse näol omab õigust esitada kohtule hagiavaldust oma huvide kaitseks, mis on märgitud menetlusseaduses. Vastavalt MTÜS § 19 p 5 juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja määramine kuulub üldkoosoleku pädevusse. Seega haginõuete esitamise õigust, endise juhatuse liikme vastu omab seaduse kohaselt ühistu, oma organi - üldkoosoleku kaudu, määrates selleks mittetulundusühingu esindaja. Arvestades ainult neid seaduslikke aluseid on võimalik eeldada, et ühistu (hageja) pöördus kohtusse oma huvide kaitseks. Antud juhul hageja ei esitanud kohtule volitusi, mis kinnitaksid, et hagi oli esitatud ühistu huvides. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 12 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, juhul kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 korras, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, st pärast hagi menetlusse võtmist. Lisaks sellele, vastavalt MTÜS § 32 lg 1 juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Olles juhatuse esimeheks, juhatus koosnes seitsmest liikmest. On arusaamatu, miks, rikkudes seadust on hagi eitatud ainult kostja vastu. Seega esitatud haginõude kohaselt korteriühistu õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, hagi aga pole esitatud seadusega kaitstud korteriühistu õiguste ja huvide kaitseks. Solidaarsete nõuete puudumine juhatuse liikmete vastu tuleb lugeda, samuti kui hagi ei oma seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitsmise eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Sellisel juhul võib kohus TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel jätta hagiavalduse läbivaatamata. Hageja seisukoha kohaselt kostja valiti korteriühistu juhatuse esimeheks 2004 aasta septembris. Ajavahemikul, mil ta oli juhatuse esimehe ametikohal, s.t alates 01.10.2004. kuni 2006.a veebruar, tekitati hagejale olulist materiaalset kahju, mis tuvastati revisjonikomisjoni töö tulemusena. Komisjoni töö tulemuste alusel võeti vastu otsus kriminaalasja algatamise kohta kostja suhtes. Kriminaalmenetluse tulemusena tõendati kostja süü täielikult, nagu hagiavalduses juba märgiti. Kostja süü tunnistamist näitab ka see asjaolu, et enne kohtuotsuse tegemist hüvitas ta saliselt tekitatud kahju summa. 5(9)

Tsiviilasi nr 2-08-12011

Hageja pöörab kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et kostja esitas kohtu eksitusse viimise eesmärgil kviitungid summade ülekandmise kohta. Need summad hüvitati kostja poolt juba kriminaalasja uurimise protsessi ning enne kohtuotsuse tegemist. Pärast 09.08.2008 kohtuotsust 239000,65 krooni hüvitamise kohta ei ole kuni tänase päevani ühistu arvele mingeid makseid laekunud. 2006-2007 aastad olid hageja (mittetulunduslik ettevõte) jaoks väga rasked kõikidele võlausaldajatele võlgade ning lepingutega ettenähtud trahvisanktsioonide tasumise osas (viivised arvete mitteõigeaegse tasumise eest ja lepinguliste kohustuste mittetäitmine) mis tekkisid kostja mitteõiguspärase tegevuse tulemusena. Esimese asjana hakkas ühistu likvideerima esmatähtsaid võlgnevusi - küte, gaas, vesi, avariitööd jne. Rahaliste vahendite puudumine ühistul tõigi kaasa täiendavad kulutused - viivised OÜ-le Fenster Ehitus. Ühistu kandis järjekordselt olulisi materiaalseid kahjusid. Korteriühistu suutis vabade rahaliste vahendite puudumise tõttu tasuda kõik võlad, mis tekkisid kostja tegevuse ajal, alles 2008 aasta keskpaigaks. Hageja pöörab kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et vastavalt omanike üldkoosoleku otsusele ei olnud kostjal seaduslikku õigust sõlmida leping OÜ-ga Fenster Ehitus, samuti polnud tal õigust kasutada ühistu arveldusarvet nagu oma isiklikku arvet. Lähtudes eelpooltoodust leiab hageja, et kostja on kohustatud hüvitama ühistule tema poolt tekitatud kahju ning seega on hagejal seaduslik õigus saada hagiavalduses märgitud summa. 20.11.2008 KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.

TSIVIILASJA ARUTAMISE UUENDAMINE

Viru Maakohtu 15.12.2008 määrusega uuendati tsiviilasja arutamist TsMS § 437 p 1 alusel, määrati kohtuistung asja arutamiseks 27.01.2009 algusega kell 10.00, kohus tegi hagejale ettepanek esitada kohtule viiviste arvestuse käik ja selle käiku tõendavad dokumendid. Kohtu poolt esitatud ajaks ei esitanud hageja mitte mingeid arvestusi ja nende käiku tõendavad dokumendid. 27.01.2009 KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et pöördus äriühingu Fenster poole viivise arvestuse ja selle käiku tõendavate dokumentide esitamiseks, kuid nendel ei ole need dokumendid säilinud. Kostja leiab, et ei ole süüdi KÜ-l viiviste ja täitekulude tekkimisel, seega ei ole põhjuslikku seose tema tegevuse ja tekkinud kahju vahel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

6(9)

Tsiviilasi nr 2-08-12011

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt § 229 lg 2 teisele lausele tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 272 lg 1 dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Viru Maakohtu 09.08.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-863 (06740000022), mis jõustus 16.11.2007 (tl 3-6) Valeri Malkovski tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2, 3 järgi karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust. Mõisteti süüdi KarS § 299 lg 1 järgi ning karistati 1 (ühe) aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust. Kohaldati KarS § 238 lg 2 sätteid ning vähendati V M mõistetud karistust 1 kolmandiku võrra, mõistes talle karistuseks 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuulise vangistusega. Kohaldati KarS 74 ja 75, 75 lg 2 p 1 sätteid – lisakohustusena peab V. M heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt katseaja lõpuks. Katseajaks määrati 3 aastat ning see hakkab kulgema alates 09.08.2007. Korteriühistu VÕIDU 8 A kasuks mõisteti V. M kuriteoga tekitatud kahju 239 000 krooni. Täiendava tsiviilhagi summas 127084,65 krooni jättis kohus läbi vaatamata kannatanu õigusega esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Valeri Malkovski mõisteti süüdi võõra vara ebaseaduslikus enda kasuks pööramises ametiisiku poolt ja suure ulatuses ning dokumendi võltsimise ametiisiku poolt ajavahemikul 2005 jaanuarist kuni 2006 jaanuarini. Kohtuotsuse järgi (tl 5) kohtuistungil avaldas kannatanu esindaja Ljudmila Bogdanova, et ta on nõus kriminaalasja lühimenetluses arutamisega. Kannatanu esindaja palub suurendada hagisummat 127084,65 krooni võrra, kuna nimetatud võlgnevus firma Fenster ees tekkis M süül. Lõplik hagisumma moodustab 360335,30 krooni.

7(9)

Tsiviilasi nr 2-08-12011

Kohus leidis (tl 6), et KÜ Võidu 8a hagi summas 239000,65 krooni kuulub rahuldamisele, kui tõendatu, kuna see on kuriteoga tekitatud otsene kahju. Täiendav hagi jätab kohus läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras, kuna kriminaalmenetluses ei saa seda hagi läbi vaadata. Seega leiab kohus tuvastatuks, et kostja V M tekitas kahju KÜ-le Võidu 8a Narva, see tuleneb Viru Maakohtu 09.08.2007 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-07-863 (06740000022), mis jõustus 16.11.2007 (tl 3-6), tuvastatud asjaoludest. Hageja palub mõista kostjalt välja viivis lepingu järgi Fenster Ehitus OÜ-ga summas 121334,65 krooni ja täitekulud summas 24712,36 krooni, mis mõisteti välja täiteasjas nr 066/2007/1104. Hageja väidab, et viivise suurus on tuvastatud Viru Maakohtu 13.11.2006 otsusega tsiviilasjas 206-23982, millega mõisteti KÜ-lt Võidu 8a Fenster Ehitus OÜ kasuks välja 225055,95 krooni, millest 103721,30 krooni on põhivõlg ja 121334,65 krooni viivis mitteõigeaegse tasumise eest. Vastavalt Viru Maakohtu 13.11.2006 otsusele tsiviilasjas 2-06-23982 (tl 7) rahuldati OÜ Fenster Ehitus hagi KÜ Võidu 8a vastu 225055,95 krooni nõudes tagaseljaotsusega, mõistes KÜ-lt Võidu 8a välja Fenster Ehitus OÜ kasuks 225055 krooni ja 95 senti. Ei kohtuotsuse resolutsioonist ega ka kohtuotsuse põhjendavast osast ei tulene, et summa 225055,95 krooni sisaldab viivist summas 121334,65 krooni. Kohus andis hagejale võimaluse esitada kohtule viiviste arvestuse käik ja selle käiku tõendavad dokumendid, kuid hageja ei kasutanud seda võimalust. Hageja ei esitanud ka muid tõendeid viivise olemasolu ja selle suuruse kohta. Seega leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud selle tõendamatuse tõttu ja ei kuulu seega rahuldamisele kostja vastu esitatud nõude osas mõista välja hageja kasuks viivis summas 121334,65 krooni. Kohus leiab, et ka nõue mõista kostjalt välja kohtutäituritasu ei ole põhjendatud ja tõendatud. Viru Maakohtu 13.11.2006 tagaseljaotsuse tsiviilasjas 2-06-23982 (tl 7) kohaselt selle tegemise aluseks on TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Vara hoiusel või arveldusarvel arestimise 25.04.2007 akti kohaselt täiteasjas nr 066/2007/1104 (tl 8-9) võlgnik KÜ Võidu 8a suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 13.11.2006 kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr 2-06-23982 ja sissenõudja Fenster Ehitus OÜ avaldus. Nõude sisu: võlg 225055,95 krooni. Nõude suurus: 249768,31 krooni, milles sisalduvad täitekulud, mis koosnevad: 1) kohtutäituri tasust summas 24682,86 krooni (alus: kohtutäituri seadus § 21 ja 22, 221, 222, 2511, 2512) 2) täitemenetluse läbiviimise kuludest summas 29,50 krooni (alus: täitemenetluse seadustik § 37). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 2 alusel varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või 8(9)

Tsiviilasi nr 2-08-12011

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Seega peab kohus kahju tekitamisest tuleneva hagi rahuldamiseks olema tuvastanud kahju tekitamisest tuleneva kohustuse tekkimise vajalikud tingimused: kahju olemasolu, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanud teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. Ühegi tinigimuse puudumisel nõuet rahuldada ei saa. Seega lasub süü puudumise tõendamine kostjal. Kostja seletuste kohaselt, millele ei vaielnud vastu ka hageja, OÜ Fenster Ehitus esitas oma hagi KÜ Võidu 8a vastu 2006 juunis, kuid kostja ei olnud enam juhatuse esimees 5 kuud, seega leiab kohus tõendatuks, et tagaseljaotsus oli tehtud mitte kostja süü tõttu. Seega kohtutäituritasu väljamaksmise kohustuse tekkimisel ei ole kostja süüd ning see välistab tema vastutus kohtutäituritasu väljamaksmise eest. Lähtudes ülaltoodust ei ole hagi põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Kuna hageja nõudeks oli kostjalt viivise summas 121334,65 krooni ja kohtutäituritasu summas 24712,36 krooni väljamõistmine, leiab kohus, et järgmised dokumendid ei oma tähtsust antud asja arutamisel ja kohus jätab neid tähelepanuta kohtuotsuse tegemisel: KÜ Võidu 8a tõend (tl 10), kohtutäituri Andrei Krek kviitung (tl 13), kohtutäitur Andrei Kreki õiend (tl 14), maksekorraldused (tl-d 51-54), töövõtuleping nr 50003146 (tl 74-75), KÜ Võidu 8a tõend (tl 76), KÜ Võidu 8a tõend (tl 77), KÜ Võidu 8a liikmete 25.05.2005 üldkoosoleku protokoll (tl 78), KÜ Võidu 8a-Narva esimehega 01.09.2004 leping (tl 79-80), OÜ Fenster Ehitus arved (tl-d 90-93).

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna hagi on jäetud täies ulatuses rahuldamata, seega on see tehtud hageja kahjuks, kannab antud asjas kõik menetluskulud hageja. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.