Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited OÜ Alameda Ehitus esitas 09.12.2008.a kohtule võlgniku pankrotiavalduse, milles palus algatada osaühingu pankrotimenetlus. Avalduse kohaselt on 2006.aastal alustanud ettevõte sattunud raskesse situatsiooni 2007.a seoses ehitusturu hinnatõusuga. Nimetatud aasta lõpetati rohkem kui 2 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Kuigi 2008. aasta alguses oli igakuiselt kasum, ei ole alates augustist õnnestunud eelläbirääkimised peatöövõtjatega ning alltöövõtulepinguid sõlmitud ei ole. Töötajad on lahkunud omal soovil. Peamiseks võlaks on maksuvõlad, väiksemad võlad on ka hankijaile. Vara ja nõuded ostjate vastu puuduvad. Kohus algatas pankrotimenetluse 12.01.2009.a ning määras ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Kohtuistungil selgitas võlgniku esindaja, et OÜ Alameda Ehitus ei tegutse ning viimane objekt oli endine Yasmina Keskus. Tööriistu ei ole firmal kunagi olnud. Töömehed ostsid oma tööriistad ise välja. Töömehi oli 70 ringis. Transpordivahendid olid liisingus. Töötajad on lahkunud ja neile on kõik rahad makstud. Pankrotimenetluse jätkamiseks võlgnik ei näe. Ajutise pankrotihalduri (edaspidi ajutine haldur) aruande kohaselt on võlgnikul 19.01.2009.a seisuga võlgu 1 351 056.90 krooni eest, igasugune vara aga puudub. Ettevõte on maksujõuetu ja see ei ole ajutine, rasket juhtimisviga ei ole ajutine pankrotihaldur ettevõtte juhtkonna tegevuses tuvastanud. Maksejõuetuse tekke peapõhjuseks on ajutise halduri hinnangul 2007.a toimunud ehitusturu hinnatõus, millest tulenevalt ei olnud võimalik ehitada varem kokkulepitud hinnapakkumiste alusel. 2007.a tekkinud kahjumit summas 2 179 185 krooni ei saanud katta uute tööde eest saadava kasumi arvelt, kuna 2008.a toimus ehitusturu jahtumine, mistõttu ei suudetud enam sõlmida alltöövõtulepinguid. Ajutise halduri hinnangul ei ole selgunud võimalusi tagasivõitmiseks ega tuvastatud pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid. Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruandes esitatud seisukohtade juurde, lisades, et OÜ Alameda Ehitus pankrotimenetlus on ilmselt raugemas ning mingeid võimalusi käesoleva pankrotimenetluse tõhusaks läbiviimiseks ei ole. Võimaluseks pankrotimenetlus läbi viia on võlausaldaja poolt vajalike kulude katteks summa kohtu deposiitarvele tasumine, mis antud juhul olemasolevaid võlausaldajaid arvestades (Maksu- ja Tolliamet ning võlgnikuga seotud isikud) ei ole reaalne. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tal puuduvad realiseeritavad varad, ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-08-84438 ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet (nõuded 916 480.90 krooni) ei ole tundnud huvi menetluse jätkamise vastu, pidades edasiste kulude katmist käesoleva menetluse raames ebaotstarbekaks (teatas sellest kohtule 05.02.2009.a). Majandustegevust ettevõttes ei toimu ning seda ei ole võimalik taastada, töötajad on lahkunud. Kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga asjas tuvastatud ei ole. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele pankrotihaldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 130 lg 4 kohaselt, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata tema nõusolekul OÜ Alameda Ehitus seaduslik esindaja Andres Luht. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Justiitsministri 28.12.2003.a. määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 8 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata välja mõista ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutuse riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu väljamõistmiseks just nimetatud summas ja moel, mis on kooskõlas tööks kulunud ajaga ja asja keerukusega ja seetõttu igati põhjendatud. Kohus leiab, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda ülalnimetatud sätetest. Eesti Vabariigilt tuleb OÜ Alameda Ehitus ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku kasuks välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 6700 krooni, sh kõik seaduses sätestatud maksud.

Toomas Talviste Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.