3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Välja mõista E. J.lt menetluskuludena 18 717,06 krooni L. J. kasuks.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 22.11.2005 kohtule kostjate vastu nõude pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt suri hageja isa H. J. XX.XX.XXXX. XX.XX.XXXX ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded notar A. S. pärimisteade, mis andis pärijatele õiguse pärand vastu võtta või sellest loobuda hiljemalt 24.12.2002. Pärandi võtsid vastu hageja ema L. J. ja hageja õetütar L. J..
2.Hageja elas alates 1999.a veebruarist kuni 2003.a märtsini XXXXXXX ja elab alates 2003.a märtsist kuni käesoleva ajani XXXXXXXXXX. Keegi ei ole hagejale isiklikult pärimise õigusest ja võimalusest teatanud. Sellest, et hageja isale kuulunud vara omandiõigus on üle läinud kostjatele, sai hageja teada 2005.a augustis, kui ta soovis teada saada, kes on isale kuulunud garaaži omanik.
3.Eeltoodu põhjal palus hageja lugeda pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaeg möödalastuks mõjuvatel põhjustel. Kostja L. J. vastuväited
4.Kostja L. J. hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt oli hageja teadlik pärandaja surmast, viibis pärandaja matustel ning oli seega pärandi avanemisest teadlik juba enne, kui pärimismenetlus algas. Hageja oli teadlik ka sellest, et pärandajal on veel teisi pärijaid. Kui hageja oleks soovinud pärida, oleks ta pidanud esitama pärimisavalduse, sõltumata sellest, kas teised pärijad avaldasid soovi pärida või mitte. Hageja pidi vähemalt möönma, et teised pärijad võisid pärimisavalduse esitada juba 1998.a. Hageja suhtus oma pärimisõiguse teostamisesse vastutustundetult, lasi teistel pärandi vastu võtta ja soovib nüüd teiste omandit endale saada.
5.Pärandi vastuvõtmise eelduseks ei ole pärijale vastava ettepaneku tegemine, kui pärija on pärandi avanemisest teadlik. Pärija peab oma tahet pärida avaldama seadusega ettenähtud korras, mida hageja ei ole siiani teinud. Hageja on pärimiseks ettenähtud tähtaja mööda lasknud ja möödalaskmise põhjused ei ole mõjuvad.
6.Hageja väide, et keegi teda isiklikult pärimisõigusest ei teavitanud, on vastuolus toimunu asjaoludega. Hageja lahkus Eestist aasta pärast pärandaja surma. Notari pärimistoimikust nähtub, et hagejale saadeti 02.10.2002 teade tema registreeritud elukohta XXXXXXX XXX XXXXXXXX. Antud aadress on ka kostja L. J. elukoht. Kostja L. J. esitas pärimisavalduse ning tema 18.08.2006 vastusest ilmneb, et ta suhtles hagejaga telefoni teel. Seega oleks L. J. pidanud hagejat informeerima pärandvara jagamisest ja talle saabunud teatest. 2002.a oli saadaval ka väljaande Ametlikud Teadaanded võrguversioon.
2(6)
Kostja L. J. seisukoht
7.Kostja L. J. tunnistas hagi ja palus selle rahuldada. Kostja väitel ei informeerinud ta hagejat, kes elab pidevalt väljaspool Eestit, et esitas 2002.a avalduse oma abikaasa H. J. pärandvara pärimiseks. Notariaalses avalduses märkis kostja otsesteks pärijateks ennast, oma tütre R. J. ja poeg E. J.. Samas avalduses oli ka kirjeldatud vara, mis kuulus pärandvara hulka.
8.R. J. soovis enda osa vormistada oma tütre L. J. nimele. Kostja leppis oma tütrega kokku, et ei teavita hagejat pärandvara vormistamisest. Kostja hagejaga kirjavahetuses ei olnud ja mõnikord hageja ise helistas kostjale.
9.2005.a tundis hageja huvi, kelle nimel on garaaž ja siis oli kostja sunnitud hagejale teatama pärandvara vormistamisest enda ja kostja L. J. nimele. Pärandvara vormistamine oli suur viga ja ebaaus käitumine poja suhtes. Maakohtu põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas hagi ja luges pärandi vastuvõtmiseks nimetatud tähtaja möödalastuks mõjuvatel põhjustel ja ennistas E. J. pärandi vastuvõtmise tähtaja.
11.Otsuse põhjenduste kohaselt on H. J. surmatunnistusega nr XXXXXXXXX tõendatud, et H. J. suri XX.XX.XXXX XXXXXXXXX. Pärimisasja toimiku nr 6169-02 järgi esitas H. J. üleelanud abikaasa L. J. 17.09.2002 notar A. S.le avalduse pärandi vastuvõtmise ja omandiõiguse vormistamise kohta, milles kinnitas, et pärandaja viimane elukoht oli XXXXXXXXX XXXXXXX XXX XX-XX ja esimese ringi pärijateks on pärandaja poeg E. J., kelle elukoht käesoleval hetkel XXXXXXXXX XXXXXXX XXX XX-XX ja tütar R. J., elukoht käesoleval hetkel XXXXXXXXX XXXXXXX XX-XX.
12.02.10.2002 saatis Tallinna notar A. S. kirjaliku teate (kiri nr 1/555, 02.10.2002) E. J.le aadressil XXXXXXX XXX XX-XX, XXXXXXX, milles teatas, et 17.09.2002 esitas L. J. avalduse XX.XX.XXXX surnud H. J. pärandi vastuvõtmise ja omandiõiguse vormistamise kohta ning pärandvara koosseisu. Nimetatud kirjaga teatati E. J.le, et kui ta soovib pärimisest osa võtta, tuleb tal hiljemalt 24.12.2002 esitada notarile pärimisavaldus. 02.10.2002 saatis Tallinna notar A. S. kirjaliku teate (kiri nr 1/562, 02.10.2002) ka R. J.le aadressil XXXXXXX XXX XX-XX, XXXXXXX, teavitades teda L. J. 17.09.2002 esitatud pärandi vastuvõtmise avaldusest pärandvara koosseisust ning pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avalduse esitamise tähtajast. XX.XX.XXXX avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded teade, et Tallinna notar A. S. menetluses on XX.XX.XXXX surnud H. J. pärimisasi. Teadaandes teavitati, et pärijatel, kes soovivad H. J.st jäänud pärandi vastu võtta või sellest loobuda, tuleb hiljemalt 24.12.2002 esitada avaldus notaribüroole ning et H. J. poolt 23.01.1996 tehtud testamendi sisu avaldatakse 23.10.2002 notaribüroos.
13.R. J. esitas 24.12.2002 notarile pärandi vastuvõtmisest loobumise avalduse, milles ta teatas, et peale tema on esimese järjekorra pärijaks ka pärandaja poeg E. J., kelle elukohta ta ei tea. Samas avalduses avaldas R. J., et ta soovib, et tema asemel võtaks pärandi vastu tema alaealine tütar L. J., kes esitab avalduse pärandi vastuvõtmiseks.
14.Kostja L. J. esitas 24.12.2002 notarile pärandi vastuvõtmise avalduse. Nimetatud avalduses märgiti, et L. J. ei tea pärandaja poja E. J. elukohta, samuti ei tea, kas ta soovib oma pärimisõigust vormistada.
15.16.01.2003 andis notar A. S. kostjatele pärimistunnistuse, millega nad pärisid pärandvara võrdsetes mõttelistes osades.
16.Hageja ei lisanud hagiavaldusele tõendeid oma elamise kohta XXXXXXX alates 1999.a kuni märtsini 2003. Rahvastikuregistri andmetel oli hageja elukoht nimetatud ajavahemikul XXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXXXX. Kohus nõustus kostja L. J.ga, et hageja oli pärandi avanemisest teadlik seoses pärandaja surmaga XX.XX.XXXX. Ta oli teadlik, et pärandajal on veel teisi pärijaid ning et hageja lahkus Eestist aasta pärast 3(6)
pärandaja surma. Seega oli hageja teadlik oma pärimisõigusest. Kohus ei nõustunud kostja L. J. väitega, et kui hageja oleks tahtnud pärida, oleks ta pidanud teostama oma õiguse, esitama pärimisavalduse, sõltumata sellest, kas teised pärijad avaldasid soovi. PS § 32 kohaselt on pärimisõigus tagatud, mis tähendab muuhulgas, et kedagi ei tohi sundida tema tahte vastaselt pärandit vastu võtma. PärS § 117 lg 1 kohaselt tuleb pärimisavaldus esitada PärS § 118 lg-s 3 sätestatud 10 aasta jooksul alates pärandi avanemisest, seega oli hagejal veel aega oma tahte väljendamiseks pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks.
17.Eeltoodu alusel teadis hageja pärandi avanemisest, kuid tõenäoliselt ei teadnud, et kostja L. J. esitas 17.09.2002 notarile avalduse omandiõiguse vormistamiseks ja pärandi vastuvõtmiseks. Nimetatud asjaolu kinnitavad R. J. ja L. J. notarile esitatud avaldustes avaldatu, et nad ei tea E. J. elukohta. L. J. märkis oma vastuväites, et hageja lahkus Eestist aasta pärast pärandaja surma, seega umbes 1999.a, mis kattub hageja enda väitega, et ta elas 1999 märtsist kuni 2003 märtsini XXXXXXX ja pärast seda elab XXXXXXXXXX.
18.Kostja L. J. väitel ei pidanud ta hagejaga kirjavahetust ning poeg helistas talle vahel ise. Tõenäoliselt teadis L. J. hageja tegelikku elukohta, kuid ei avaldanud seda notarile pärandi vastuvõtmise ja omandiõiguse vormistamise avaldust esitades 17.09.2002, vaid kinnitas, et E. J. elukoht on käesoleval hetkel XXXXXXXXX, XXXXXXX XXX XX-XX, mistõttu notar saatis hagejale teate eelnimetatud aadressil. Ilmselt ei teatanud L. J. tema elukohta notari saadetud teatest E. J.le. Kohus eeldas, et hageja ei lugenud 17.09.200224.12.2002 väljaannet Ametlikud Teadaanded, milles notar avaldas teadaande XX.XX.XXXX surnud H. J. pärimisasjas. Eeltoodu alusel ei olnud E. J.l notar A. S. antud tähtajaks 24.12.2002 võimalik oma tahet väljendada ega esitada notarile avaldust pärandi vastuvõtmiseks.
19.Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
20.L. J. palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
21.Kaebuse põhjenduste kohaselt puudus kostjal võimalus menetluse käigus vastaspoolele küsimusi esitada. Hageja ei viibinud ühelgi istungil, kahele viimasele maakohtu istungile ei saabunud ka hageja esindaja. Hageja keelas esindajal ennast esindada ilma hageja kohalolekuta. Hageja vabandas ühe ja sama võõrkeelse tõendiga kahele kohtuistungile mitteilmumist, mis toimusid ajavahega 6 kuud. Hagejal puudus mõjuv põhjus kohtuistungilt puududa. Hageja väitis kohtule, et ei saa kohtuistungile ilmuda abikaasa raske haiguse tõttu. Tõendis abikaasa terviseprobleeme ei mainita. Tõendi kohaselt läbis hageja abikaasa uuringud. Tõend viitab uuringutele, mis toimusid 28.02.2007, istung toimus 01.11.2007, s.t 9 kuud hiljem.
22.Kostja avastas 27.12.2007 juhuslikult kostja ema R. J. e-kirjavahetuse hagejaga ja kirjavahetuse kostja L. J.ga. Kostja ei olnud neist kirjadest varem teadlik. Kirjad tõendavad, et hageja oli teadlik pärimise käigust vähemalt alates 03.10.2004, seega 14 kuud enne hagi esitamist. Samuti selgub kirjadest, et hageja teadis vara pärimisest algusest peale. Kirjad tõendavad samuti, et hageja ja kostja L. J. suhtlesid väga tihedalt, käisid teineteise juures külas, pidasid plaane vaidlusaluse vara müüa, arvestasid välja müügihinna, pidasid plaane osta L. J.le korter XXXXXXXXXXXX. Kirjadest selgub, et hageja ja L. J. püüdsid mõjutada apellandi ema, et ta avaldaks survet kostjale, et ta loobuks oma pärandvarast L. J. kasuks.
23.Hageja ei võtnud pärandit varem vastu seetõttu, et ta oli võlgu seoses pankrotimenetlusega. Hageja oli teadlik, et kui ta võtab pärandi vastu, võetakse see temalt võla katteks.
24.Apellant palus lahendada maakohtu poolt tähelepanuta jäetud taotluse R. J. tunnistajana ülekuulamiseks. R. J. suhtles hagejaga pidevalt telefoni ja interneti teel pärast hageja 4(6)
lahkumist välismaale. R. J. saab anda ütlusi, et hageja oli teadlik pärandi avanemisest 1998.a ja pärandvara jagamisest 2002.a. Vastused apellatsioonkaebusele
25.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kostja L. J. apellatsioonkaebuse osas seisukohta ei avaldanud. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ning kuulanud ära hageja seisukohad ja tunnistaja ütlused, leiab, et maakohtu otsus tuleb protsessinormide rikkumise ja materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
27.Enne 01.01.2009 kehtinud PärS § 4 kohaselt pidi pärija pärimiseks pärandi vastu võtma. PärS § 117 lg 1 nägi ette võimaluse võtta pärand vastu otsese tahteavaldusega, esitades PärS § 118 lg-s 1 sätestatud tähtajal notarile avalduse. Kui pärija lasi pärimiseks ettenähtud tähtaja mööda mõjuval põhjusel, sätestas PärS § 118 lg 2 vaidluse korral kohtule õiguse pärima õigustatud isiku avalduse alusel PärS § 118 lg-s 1 ettenähtud tähtaega ennistada.
28.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et XX.XX.XXXX ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded notar A. S. pärimisteade, mis andis pärijatele õiguse võtta XX.XX.XXXX surnud H. J. pärandvara vastu või sellest loobuda hiljemalt 24.12.2002. Samuti puudub vaidlus selles, et pärandi võtsid vastu hageja ema L. J. ja hageja õetütar L. J., kellele notar väljastas 16.01.2003 pärimistunnistused.
29.TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Hageja on hagi alusena esile toonud asjaolu, et ta elas pärimismenetluse ajal välismaal ning teda ei teavitatud isiklikult pärimise võimalusest. Asjaolu, et hageja pärimismenetlusest ei teadnud, on negatiivne asjaolu, mille tõendamist ei saa hagejalt eeldada. Seetõttu lasus kostjatel kohustus tõendada, et hageja oli pärimismenetlusest ja notari poolt pärandi vastuvõtmiseks antud tähtajast teadlik. Hageja poolt tõenditena esitatud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud pärimisteate väljatrükk (tl 8), kostjatele väljaantud pärimistunnistus (tl 9-10) ja kostja L. J.le väljastatud omandiõiguse tunnistus (tl 11-12) puudutavad asjaolusid, mille üle pooltel vaidlust ei ole.
30.Maakohus on jätnud TsMS § 236 lg 1 ja § 238 lg 1 rikkudes põhjendamatult tähelepanuta kostja L. J. taotluse R. J. tunnistajana ülekuulamiseks (tl 63) ja juhindunud otsust langetades peamiselt L. J. kirjalikest seisukohtadest (tl 35), mida ei saa TsMS § 267 lg 1 ja § 268 kohaselt tõendiks pidada. Ringkonnakohus otsustas R. J. tunnistajana üle kuulata ning tunnistaja ütlustest ilmneva pinnalt ei saa tõendeid kogumis hinnates hagi rahuldavat otsust langetada.
31.R. J. ütlused lükkavad ümber kostja L. J. väited, et hageja jäeti teadlikult ja kokkuleppeliselt pärimisasja käigust teavitamata. Tunnistaja ütluste kohaselt olid tunnistaja ja hageja nõustunud ema L. J. sooviga isa H. J. pärandvara mitte vastu võtta. Enne sellekohase kokkuleppe sõlmimist oli tunnistaja andnud L. J.le üle tunnistajale kuulunud korteri, mille L. J. oli lubanud tagastada. Kuna L. J. viivitas korteri tagastamisega, hoiatas tunnistaja enda sõnul hagejat ja L. J.t, et kui L. J. tunnistajale korterit ei tagasta, võtab ta vaatamata ema vastupidisele soovile isa pärandi siiski vastu. Kuna L. J. korterit tunnistajale ei tagastanud, otsustas tunnistaja lasta oma tütrel pärimiseks antud tähtaja viimasel päeval enda asemel pärandi vastu võtta (tl 197). Tunnistaja ütlused, et hagejat ei jäetud teadlikult pärimismenetlusest teavitamata, on
5(6)
kooskõlas L. J. poolt R. J.le saadetud kirjaga, milles L. J. kinnitab, et hageja ei soovinud juba algusest peale isa pärandvara jagamist ema eluaja jooksul (tl 191-192).
32.Asjaolu, et hageja oli pärimisasja menetlusest ja notari poolt pärandvara vastuvõtmiseks antud tähtajast teadlik, kinnitab R. J. ütlus selle kohta, et ta skaneeris notari poolt talle saadetud teatise pärimismenetluse alustamise kohta ja saatis selle e-kirjaga hagejale. Pärast teate saatmist oli tunnistajal hagejaga telefonivestlus, milles arutati notari teates olnud viidet H. J. testamendile, millest tunnistaja ei olnud varem teadlik (tl 197 ja 64).
33.R. J. ütlused viitavad ka hageja võimalikele motiividele pärandvara vastu võtmata jätmiseks. Tunnistaja sõnul oli pärandvara vastuvõtmise ajal käimas hageja kui füüsilise isiku pankrotimenetlus, mille käigus realiseeriti hageja vara (tl 197). Kõnealune asjaolu muudab usutavaks kostja L. J. väite, et hageja vältis pärandvara kaotamist kartes teadlikult pärandi vastuvõtmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja oli teadlik isa surmast ja pärandi avanemisest. Õige on kostja L. J. seisukoht, et kuna hageja oli teadlik sellest, et pärandajal on veel teisi pärijaid, pidi ta möönma, et teised pärijad võivad esitada pärimisavalduse ja pärandi vastu võtta. Kui hageja soovis isa järel pärida, oleks võinud ta ka välismaal elades esitada pärimisavalduse, sõltumata sellest, kas teised pärijad avaldasid soovi pärida või mitte.
34.Hageja väide, et ta sai isale kuulunud vara omandi üleminekust emale ja õetütrele teada alles 2005.a augustis, on vastuolus apellatsioonkaebusele lisatud 2004.a lõpust pärinevate hageja e-kirjadega (115-119). Nimetatud e-kirjades sisaldub hageja arutelu ja ettepanekud L. J. ja R. J. vaheliste konfliktsete varaliste suhete lahendamiseks. Muuhulgas on hageja pidanud pärandvaraks olnud korteri ja varasemalt R. J.le kuulunud korteri osas kerkinud erimeelsustesse selguse toomiseks oluliseks kostja L. J. saamist täisealiseks, et siis varalised suhted notari juures „omale kohale“ vormistada (tl 116). Selline asjaolu viitab hageja teadmisele, et L. J. oli pärimise kaudu kõnealuste varaliste suhetega seotud ehk hageja arvates L. J.le tervikuna kuuluma pidanud korteri kaasomanikuks.
35.Eeltoodu põhjal ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et tsiviilasja raames kogutud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et hageja on lasknud notari poolt pärimisavalduse esitamiseks antud tähtaja mööda mõjuval põhjusel. Kolleegiumi hinnangul on kostja L. J. esitanud piisavalt tõendeid hageja sellekohase väite ümberlükkamiseks. Kuna hageja ei ole vaevunud vaatamata korduvale kohtuistungile kutsumisele kohtusse ilmuma ja kostja poolt esiletoodut kahtluse alla seadnud, tuleb lugeda kostja L. J. väited selle kohta, et hageja oli pärimismenetlusest teadlik, eelneva põhjal tõendatuks ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
36.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 46 p 1 ja 2, § 52 p 2, 4 ja 7, § 60 lg 1 ning § 61 lg 1 p 2 alusel mõista hagejalt kostja L. J. kasuks välja vajalike ja põhjendatud kohtukuludena apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 3 750 krooni (tl 132), dokumentaalse tõendi saamise kulud 396 krooni (tl 186), sõidukulud 14 271,06 krooni (USD vahetuskurss arvestatud otsuse langetamise päeva seisuga, tl 121125) ning esimese astme kohtus kasutatud õigusabi kulu 300 krooni (tl 67), kokku 18 717,06 krooni. Kostja L. J. ei ole hagejalt kohtukulude väljamõistmise taotlust ega kulude kandmist tõendavaid dokumente kohtule esitanud.
Iko Nõmm
Kaupo Paal
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.