Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või

2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-2 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue 23.11.2007.a esitas OÜ Omaksekäsu kiirmenetluse avalduse H T vastu kokku 37 858,63 krooni nõudes. 19.03.2008.a esitas OÜ O hagi H T vastu kokku 37 858,63 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus 24 631,81 krooni, intress 2 423,37 krooni, viivis 2 537,07 krooni, kahju 7 266,38 krooni ja leppetrahv 1 000 krooni. Kostja ja AS Sampo Pank sõlmisid järelmaksulimiidilepingu, millega võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidisumma tagastama. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi maksed igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. Vaatamata AS-i Sampo Pank püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, et andnud see soovitud tulemust. Kostja ei reageerinud AS Sampo Pank nõuetele, misjärel pank loovutas talle kuuluva nõude kostaja vastu OÜ-le Omega Invest. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale lepingus tulenevalt laenu põhisumma 24 631,81 krooni, intressi summas 2 423,37 krooni (järelmaksulimiidilepingu üldtingimuste p 3.1 ja p 3.3), viivise summas 2 537,07 krooni (järelmaksulimiidilepingu üldtingimuste 4.1), kahju summas 7 266,38 krooni (VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1) ja leppetrahv summas 1 000 krooni (järelmaksulimiidilepingu üldtingimuste p 3.1.1.ja 3.2). Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu summas 8 816 krooni. 21.07.2008.a esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide, mille kohaselt ta tunnistab oma lepinguliste kohustuste mittenõuetekohast täitmist ning soostub selle eest tasuma leppetrahvi, samas aga vaidlustab nõude põhiosa, viivise ja intressi. Hageja ei nõustu kostja väitega nagu oleks kahju näol tegemist fabritseeritud kuluga. Kostja seisukoht 24.04.2008.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt tunnistab kostja hageja nõuet osaliselt. Kostja tunnistab 13.05.2005.a AS-i Sampo Pank ja H T vahel sõlmitud limiidilepingust tulenevat omapoolse kohustuse rikkumist ja sellest tulenevalt ka lepingu üldtingimuste p 3.2 tulenevalt leppetrahvi summas 1 000 krooni. Kostja leiab, et kahju puhul, on tegemist fabritseeritud kuluga. Hageja poolt nõutav kahju ei kuulu hüvitamisele, sest VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kahju ettenähtavuse põhimõte ei ole täidetud. Kostja ei saanud kuidagi ette näha sellise kahju tekkimise võimalus laenulepingu sõlmimisel. Hageja, võttes üle AS-lt Sampo Pank nõude H T vastu, oleks pidanud eeldama, et nõude sissenõudmisega kaasnevad kulutused. Seda teades, võttis hageja, kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev juriidiline isik, kahjude kandmise riisiko, mida käesoleva menetluses kostja ei teadnud ega saanudki teada. Kohtu põhjendused Kohus on kostjale kohtukutse kätte toimetanud 28.09.2008.a, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. 19.01.2009.a edastas kostja kohtule e- kirja, milles palus määrata uus istungi aeg, kuivõrd kostja viibib Prantsusmaal toimuval muusikafestivalil. Kostja 19.01.2009.a toimunud korraldavale kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 37 858,63 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus 24 631,81 krooni, intress 2 423,37 krooni, viivis 2 537,07 krooni, kahju 7 266,38 krooni ja leppetrahv 1 000 krooni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabikulu suuruses 7 316 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arve nr 135K 25.03.2008 (t lk 68). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 2 500 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 1 500 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 4 000 krooni. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vähem,

tuleb kostjal riigi tuludesse tasuda täiendav riigilõiv summas 500 krooni. Hageja pidi hagiavalduse esitamisel tasuma riigilõivu 2 000 krooni, s.o põhivõlgnevuselt 24 631,81 krooni, kahjult 7 266,38 krooni ja leppetrahvilt 1 000 krooni, kokku 32 898,19 krooni nõudelt. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 1 500 krooni. Seega kohustub kostja tasuma täiendavat riigilõivu 500 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.