2-07-59492/20 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga 31.08.2001 mobiiltelefoniteenuste lepingu, mille alusel kohustuti pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Pooled kohustusid täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni avalduse esitamiseni 16.09.2008. Kostja on olnud viivituses 1622 päeva. Hageja on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani. Teenuse osutaja lõpetas üldtingimuste punkt IX kohaselt kostjaga ennetähtaegselt lepingu ning saatis kostjale lepingu lõpetamise teate. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 6623,46 krooni, millele lisanduvad viivised. Neil asjaoludel nõuab OÜ Aktiva Finants hagis T.K. u vastu VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 6; 271; 113 lg 1 alusel 13 245,92 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 6623,46 krooni ja viivis 6622,46 krooni. Seoses tasutud ettemaksu 1000 krooni kohta hagejal andmete puudumisega, vähendas hageja 21.01.2009 kohtuistungil nõuet põhivõla osas 1000 krooni ja viiviste osas 1000 krooni ning nõudis 11 245,92 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 5623,46 krooni ja viivis 5622,46 krooni. Hageja selgitas, et arvetel märgitud järelmaksu osamakse 98,99 krooni tuleneb poolte vahel 22.10.2002 sõlmitud lisalepingust mobiiltelefoni Nokia 3310 järelmaksuga ostuks tähtajaga 23.04.2004. Teenuse osutaja väljastas iga osamakse tasumiseks arve. Kostjale 08.04.2004 esitatud viimane arve nr 8948283 summas 6623,46 krooni muutus sissenõutavaks 01.01.2005 kell 00.00 ja hageja nõue oleks aegunud 31.12.2007. Hageja esitas aga maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.12.2007, so enne aegumistähtaega. Kostja vastuväited Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt:

154.Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS §-st 154. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga. Kuna lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole enam tegemist korduvate kohustusega, algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tulenevalt viidatud Riigikohtu otsusest tuleb käesolevas vaidluses eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid, so liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenevat tasunõuet ja järelmaksuga müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise nõuet nii enne lepingu ülesütlemist kui ka lepingu ülesütlemisega. Esmalt analüüsib kohus liitumislepingust tulenevat telefoniteenuste kasutamisest tulenevat tasunõuet. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Liitumislepingutes kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arve esitamisega. Kostja pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 23. detsembrist 2003 kuni 22. märtsini 2004. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg 23.12.2003 esitatud arve nr 8070150 osas TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2003. aasta lõppemisest, so 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31. detsembril 2006 kell 24.00. Käesolevas asjas on avaldus maakohtule esitatud 27.12.2007, millest tulenevalt on möödunud TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg 23.12.2003 arve osas. 23.01.2004, 22.02.2004 ja 22.03.2004 esitatud arvete osas algas aegumistähtaeg 2004. aasta lõppemisest, so 1. jaanuaril 2005 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31. detsembril 2007 kell 24.00. Seega ei ole nimetatud arvete osas hageja tasunõue aegunud. Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingust tulenevate maksete nõudes nõustub kohus kostja vastuväitega, et ühestki poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene kostja kohustust tasuda mobiiltelefoni Nokia 3410 järelmaksu osamakset 98,99 krooni kuus nagu on märgitud 23.12.2003, 23.01.2004 ja 22.02.2004 arvetel. 22.10.2002 müügilepinguga, mille hageja oma nõude tõendamiseks on kohtule esitanud, on tõendatud, et kostjale müüdi järelmaksuga mobiiltelefoni

mudel Nokia 3310. Kuna kohus jätab hageja nõude telefoni müügilepingust tulenevate maksete nõudes tõendamatuse tõttu rahuldamata, puudub kohtul vajadus vaagida müügihinna tasumise nõude aegumist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus liitumislepingutes kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenevat tasu maksmise kohustust järgnevalt: 23.01.2004 arve nr 8334749 alusel 2560 krooni, 22.02.2004 arve nr 8740269 alusel 95,23 krooni ja 22.03.2004 arve nr 8948283 alusel 89,98 krooni; kokku 2745,21 krooni ulatuses. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul nõuab hageja kostjalt nii kohustuse täitmist (VÕS § 108) kui ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste peatüki VII kohaselt on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani. Arvestades hageja tõendatud ja rahuldamisele kuuluvast nõudest 2745,21 krooni maha ettemaksuna tasutud 1000 krooni, mida hageja hagi esitamisel tasutud nõudena ei arvestanud, tuleb hagi rahuldada põhinõude 1745,21 krooni ulatuses ja põhinõudega võrdses ulatuses viivise nõue 1745,21 krooni; kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3490,42 krooni. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et krediidilimiiti ületava summa, kokku 1200 krooni, ulatuses teenuse tarbimine tuleb lugeda lepinguväliseks suhteks ja nõudele kohaldada aegumist. Üldtingimuste p 1.2.7 (alates 01.12.2002 p 1.2.5) kohaselt on krediidilimiit rahaline piirsumma, mille ulatuses võib osutada kliendile teenuseid ettemakset nõudmata. Seega on lepingus kokku lepitud krediidilimiit üks lepingu tingimustest, mille ulatuses võib teenuseid osutada ettemakset nõudmata, mitte aga pole pooled sidunud selle summaga imperatiivset teenuste osutamise lõpetamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks liitumislepingu üles öelnud või tühistanud varem kui hageja 27.02.2004. Seega tuleb lugeda kostja poolt tarbitud teenus sõlmitud liitumislepingute alusel ja teenuse eest tasumata summa välja mõista. Hageja on esitanud tasumata arved koos arvete selgitustega ja kohtul pole alust kahelda nende sisu õiguspärasuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et telefonid numbritega 055540670, 055675340 ja 07428173 poleks olnud tema kasutuses. Ka ei nõustu kohus kostja vastuväidetega, et kohaldatav viivise määr on ebamõistlikult suur. Lepingulistes suhetes peavad mõlemad pooled käituma heas usus ning järgima mõistlikkuse põhimõtteid. Asja materjalidest nähtub, et kostja on jätnud oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitmata pikema perioodi vältel ja hagi esitamisel on hageja vähendanud juba viiviste suurust oluliselt. Kohtupraktikas ei ole peetud põhinõudega võrdses ulatuses viivisenõuet ebamõistlikult suureks või heade kommete vastaseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, arvestades, et hagi kuulus rahuldamisele ligilähedaselt poole põhinõude ulatuses 2745,21 krooni, hagi oli osaliselt aegunud ja kostja vastuväidetel oli kaalu osaliselt, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik