2-08-5774
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2009. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-5774
Tsiviilasi
MTÜ hagi N G vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
351.25 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MTÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja G L Kostja N G (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja A Ratnikov
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui apellant esitab menetlusabi taotluse, tuleb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja järgimiseks esitada tähtaja kestel ka apellatsioonkaebus.
MTÜ esitas N G vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 351.25 krooni ja viivised 351.25 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja hagejaga 26.06.2002.a sõlmitud tähtajalise varaüürilepingu alusel Xxx üliõpilaselamus asuvat tuba 161 ja tarbis kommunaalteenuseid. Lepingu p 4.1 kohaselt oli üürnikul kohustus tasuda üürileandjale üüri jooksva kuu eest ning eelneval kuul osutatud
kommunaalteenuste eest. Arved tuli tasuda iga jooksva kuu 20. kuupäevaks. Leping lõpetati kostja avalduse alusel ennetähtaegselt 11.01.2003.a. Kostja lahkus üliõpilaselamust ja jättis hagejale eluruumi kasutamise eest tasumata. Pärast võlgnevuse tasaarveldamist kostja poolt tasutud tagatisrahaga jäi kostja 11.01.2003.a seisuga hagejale üüri ja kommunaalteenuste eest võlgu 351.25 krooni. Hageja on saatnud kostjale võlateatisi, kuid kostja ei ole võlga tasunud. E-kiri ja võlateatis saadeti kostja poolt antud aadresssidel. Hageja raamatupidaja tõendas 27.12.2002.a lahkumislehel, et hagejal ei ole nõudeid kostja vastu, kuid leping lõpetati alles 11.01.2003.a. Lepingu üldtingimuste p 8.6 kohaselt kui leping lõpetatakse enne 15. kuupäeva, tuleb tasuda üüri poole kuu eest. Seega pidi kostja teadma, et pärast lepingu lõpetamist tuleb tal tasuda täiendavalt üüri ja kommunaalteenuste eest. Lepingu p 6.1.4. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tasumata summalt 0.2% päevas. Seisuga 08.09.2008.a on kostja viivisvõlgnevuse suurus 1430.29 krooni, hageja palub kostjalt viivis välja mõista põhivõla ulatuses summas 351.25 krooni. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud, kuna kostja rikkumine on tahtlik. Kostja ei ole pärast üliõpilaselamust lahkumist tundnud huvi, kas tema kohustused on täidetud ning ei ole ilmutanud piisavat hoolsust.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei väljastata vastavalt Ülikooli kehtivale korrale diplomit enne, kui hageja kustutab oma võlgnevuse hageja ees. Asjaolu, et kostja on diplomi kätte saanud, tõendab võlgnevuse puudumist. Hageja kinnitas lahkumislehel allkirja ja templiga 27.12.2002.a, et tal puuduvad kostja vastu nõudmised. Kostja ei ole kunagi saanud hagejalt teatisi võla tekkimise kohta. Kuna kostjale väljastati ülikooli diplom, oli kostja kindel, et tal võlgnevused puuduvad. Kostja leiab, et hageja nõue aegus 26.02.2006.a, hagi on esitatud 15.02.2008.a. Kostja palus kohaldada hagi aegumist.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolud üle: • pooled sõlmisid et 26.06.2002.a tähtajalise üürilepingu, mille alusel kostja kasutas Xxx üliõpilaselamus asuvat tuba 161 ja tarbis kommunaalteenuseid (tl 29, 30); • üürnikul oli kohustus tasuda üüri kuu 20. kuupäevaks jooksva kuu eest ning eelneval kuul osutatud kommunaalteenuste eest; • hageja raamatupidaja tõendas 27.12.2002.a lahkumislehel, et hagejal ei ole kostja vastu nõudeid (tl 45); • üürileping lõpetati kostja avalduse alusel 11.01.2003.a (tl 29, 31). Kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite. Lepingu sõlmimise ajal 26.06.2002.a reguleeris varaüürilepingu sõlmimist tsiviilkoodeks ning hagejal võiks olla kostja vastu nõue TsK § 279 alusel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕRS) § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuna üürilepingu alusel tekivad poolte vahel püsivad õigused ja kohustused, on tegemist kestvuslepinguga. Hageja on esitanud nõude 2003.a jaanuari üüri ja kommunaalteenuste tasumiseks (tl 34), seega tuleb hageja nõudele kohaldada 01.07.2002.a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.
Üürisuhetest tulenevate nõuete aegumisele tuleb kohaldada kehtivat TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt aegub nõue 3 aastaga. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostjapoolset kohustuste tahtlikku rikkumist. Hageja on andnud kostjale 27.12.2002.a lahkumislehe, mille kohaselt hagejal ei ole kostja vastu nõudeid (tl 45). Hageja avaldustest nähtub, et kostja oli lepingu sõlmimisel tasunud tagatisraha ning osa võlgnevust tasaarvestati sellega. Kohus asub seisukohale, et hoolimata üürilepingu lõpetamisest pärast lahkumislehe väljastamist ei pidanud kostja arvestama, et tal on hageja ees võlgnevus ning ise huvi tundma võla kustutamise vastu. Kostjal oli õigus arvestada asjaoluga, et ta on tasunud tagatisraha, mille arvelt on hagejal võimalik võlgnevus kustutada. Hageja esitatud tõendid (tl 32, 33) ei tõenda, et kostja oleks hageja nõude võla tasumiseks kätte saanud ning oma kohustuse täitmisest tahtlikult kõrvale hoidunud. Hageja saadetud e-kiri on saadetud aadressil xxx ning ei ole teada, et kostja oleks kasutanud ülikooli serveris olevat meiliaadressi ka pärast ülikooli lõpetamist. Teatisele võlgnevuse kohta on kirjutatud küll kostja poolt lepingus nimetatud aadress Xxx, kuid hageja ei ole millegagi tõendanud, et teatis on kostjale ka posti pandud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi aegumisele tuleb kohaldada TsÜS 146 lg 1 sätestatud 3-aastast hagi aegumise tähtaega. Kuna varaüürilepingu p 5.2.8 järgi tekkis kostja maksekohustus 20.01.2003.a, oli hagejal alates sellest ajast õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Hageja nõue hakkas TsÜS § 147 lg 1; § 135 lg 1 alusel aeguma 21.01.2003.a ning aegus TsÜS § 146 lg 1; 135 lg 2 alusel 20.01.2006.a. Kuna hagiavaldus on esitatud 15.02.2008.a, on hageja nõue aegunud. Kohus jätab TsÜS § 142 lg 1 alusel hagi rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu, ei analüüsi kohus sisuliselt, kas kostjal on võlgnevus tekkinud. Kui kohus loeb hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks aegunuks, on aegunud ka kõrvalnõudena viiviste väljamõistmine. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.