Tunnistada kohtutäituri EVilippuse tegevus täiteasjas nr 022/2008/2326
27.novembril 2008. a. täitemenetluse uuendamisel ja A K 5. detsembri 2008. a kaebuse läbivaatamisel ebaseaduslikuks.
4.Kohustada kohtutäitur EVilippust menetlema A K 5. detsembri 2008. a. kaebust kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 022/2008/2326.
5.Tühistada 20. jaanuari 2009. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-08-82791 esialgse õiguskaitse korras kohaldatud täiteasjas nr 022/2008/2326 täitemenetluse peatamine.
6.Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele kohtumääruse avaldajale A K le ja kohtutäiturile EVilippusele teatavakstegemisega, kuid mitte hiljem määruse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta kohtutäituri EVilippuse kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.05.12.2008. a esitas A K Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur EVilippuse tegevusele täiteasjas nr 022/2008/2326 ning kohtutäituri otsusele (millisele otsusele avaldaja ei täpsustanud). 08.12.2008. a kuni 29.12.2008. a esitas avaldaja korduvalt täiendavaid dokumente ning 29.12.2008. a täpsustatud kaebuse kohtutäituri tegevusele, milles palus peatada täiteasi sundväljatõstmine Herne 8-6 A. K l, tühistada täitemenetluse uuendamise otsus 27.11.2008. a, tühistada kohtumäärus L. Vismann (2-07-51560) 24.02.2008. a sundväljatõstmise kohta. Avaldaja täpsustas ka kaebust kohtutäituri otsusele paludes tühistada hüpoteek Hansapanga kasuks ning kohtulahendi tulemusel tühistada: 1) kohtutäitur Risto Sepa otsus nr 02/7007/562, 09.07.2007; 2) kinnisasja arestimise akt 027/2006/1123; 3) kordusenampakkumise akt 027/2006/1123, 10.11.2008; 4) kohtutäitur EVilippuse otsus sundtäitmise kohta 022/2008/2326, 10.03.2008. a. 06.01.2009. a jättis Harju Maakohus A K kaebuse käiguta, kohustades teda vastavalt kohtumääruses toodule oma kaebust täpsustama ja selgitama. Kohus kohustas avaldajat ühtlasi esitama kaebuse tervikteksti. 13.01.2009. a. esitas A K puuduste kõrvaldamise käigus kaebuse kohtutäituri tegevusele. 20.01.2009. a määrusega võttis Harju Maakohus A K kaebuse kohtutäituri tegevusele ja otsusele täiteasjas nr 022/2008/2326 (määruses on ekslikult täiteasja numbriks märgitud 024/2008/449) menetlusse ning peatas täiteasjas nr 022/2008/2326 esialgse õiguskaitse korras menetluse. 20.01.2009. a määrusega keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest osas, milles A K nõudis 24.02.2008. a. kohtunik Lukiina Vismanni kohtumääruse tsiviilasjas nr 207-51560 tühistamist.
2.Kaebuse kohaselt taastas kohtutäitur sundtäitmise täitmisteate ilma alusdokumendita, kohtumääruseta. 27.11.2008. a. seljataga koos advokaadiga loodi uus kohtumäärus, 2-0751560 hagi tagamise abinõu tühistamine. Kohtutäitur sai teada, et on antud avaldus abikohtunikule hagiks kinnistusraamatule M. Laasi vastu. Käimas on menetlus kohtunik M. Kõlvarti (2-08-48048), kus A. K esitab suulise vastuväite kinnistusraamatule. Seda kõike teada saades oleks kohtutäitur pidanud ise peatama sundväljatõstmise. Tegemist on ametiseisundi kuritarvitamisega. Avaldaja palub tühistada täitemenetluse uuendamise otsuse, otsuse sundväljatõstmise kohta.
3.5. veebruaril 2009. a toimunud ärakuulamisel kohus selgitas avaldajale, mis osas kohus tema kaebust menetleb. Avaldaja jäi oma kaebuse juurde.
4.5. veebruaril 2009. a toimunud ärakuulamisel märkis kohtutäituri esindaja, et avaldaja kaebused on raskesti arusaadavad. 5. detsembril 2008. a. esitatud kaebuse selgituseks avaldajat ja sissenõudjat kohale ei kutsutud.
5.Sissenõudja esindaja avaldas, et sissenõudjale menetluse nüansid ebaolulised, soovib oma omandit kasutada. On võlgnikuga üritanud kompromisse saavutada. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-ist 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi
peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning tunnistada kohtutäituri EVilippuse tegevus täiteasjas nr 022/2008/2326 täitemenetluse uuendamisel ja A K kaebuse läbivaatamisel ebaseaduslikuks. Kohtutäituri 15. detsembri 2008. a. otsus tuleb tühistada, A K kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb saata menetlemiseks kohtutäiturile.
7.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • 10. märtsil 2008. a. algatas kohtutäitur sissenõudja OÜ-u P K 29. veebruari 2008. a. dateeringuga avalduse ja 10. jaanuari 2008. a. täiteasjas nr 027/2006/1123 koostatud kordusenampakkumise akti alusel täitemenetluse kinnisasja aadressil Herne 8/Õpetajate 2, Tallinn vabastamiseks ebaseaduslikust valdusest (asjaolu nähtub täiteasja nr 022/2008/2326 toimikust). • Harju Maakohtu 9. aprilli 2008. a. tsiviilasjas nr 2-07-51560 tehtud määrusega peatati sundkorras A K väljatõstmine korterist aadressil Herne 8-6, Tallinn kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni (Asjaolu nähtub kohtute infosüsteemist [KIS]). • 9. aprilli 2008. a. Harju Maakohtu määruse alusel peatas kohtutäitur oma 9. aprilli 2008. a otsusega täiteasjas nr 022/2008/2326 täitemenetluse (Asjaolu nähtub täiteasja nr 022/2008/2326 toimikust). • Harju Maakohtu 25. novembri 2008. a. määrusega tühistati tsiviilasjas nr 2-0751560 9. aprilli 2008. a. määrusega samas tsiviilasjas seatud hagi tagamise abinõu, millega peatati A K sundkorras väljatõstmine korterist aadressil Herne 8-6, Tallinn (Asjaolu nähtub KIS-ist). • Harju Maakohtu 25. novembri 2008. a. määrus tsiviilasjas nr 2-07-51560 jõustus
16.detsembril 2008. a. (Asjaolu nähtub KIS-ist). • 27. novembril 2008. a uuendas kohtutäitur EVilippus täiteasjas nr 022/2008/2326 täitemenetluse. Asjaolu on tõendatud 27. novembri 2008. a kohtutäituri otsusega (tl 34). • Kohtutäitur EVilippus jättis A K 5. detsembri 2008. a. kaebuse läbi vaatamata ja tagastas kaebuse. Asjaolu on tõendatud 15. detsembri 2008. a. kohtutäituri otsusega (tl 31).
8.13. jaanuaril 2009. a. kohtule esitatud kaebuse terviktekstis kohtutäituri tegevusele on avaldaja eelkõige tuginenud väitele, et kohtutäituril puudus alus täitemenetluse uuendamiseks. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg-le 2 uuendatakse täitemenetlus pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et kohtutäitur uuendas vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse 27. novembril 2008. a. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 ka tuvastanud, et 9. aprilli 2008. a. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-51560 rakendatud esialgse õiguskaitse korras sundväljatõstmise peatamine osundatud tsiviilasjas tühistati 25. novembri 2008. a. Harju Maakohtu määrusega, mis jõustus 16. detsembril 2008. a. Seega ei olnud kohtutäituril uuendamise otsuse tegemise ajal alust täitemenetluse uuendamiseks, sest puudus jõustunud kohtulahend, millega esialgse õiguskaitse korras rakendatud täitemenetluse peatamine oleks tühistatud. Kohus möönab, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-07-51560 tehtud lõpplahendis ei võtnud kohus seisukohta esialgse õiguskaitse edasise kehtivuse osas, võis 9. aprilli 2008. a. Harju Maakohtu määruse resolutsioon viia eksimusse. Arvestades aga asjaolu, et menetlusosalise taotlusel tühistas kohus esialgse õiguskaitse korras sundväljatõstmise peatamise 25. novembril 2008. a, milline kohtumäärus ei olnud aga täitemenetluse uuendamise otsustamise ajaks jõustunud, oli kohtutäituri tegevus täitemenetluse uuendamisel ennatlik. Seega tunnistab kohus kohtutäituri tegevuse täitemenetluse uuendamisel 27. novembril 2008. a ebaseaduslikuks ning kohtutäituril tuleb otsustada täitemenetluse uuendamine uuesti.
9.Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtutäitur on jätnud A K 5. detsembri 2008. a. kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata. Kohtutäituri esindaja avaldas ärakuulamisel, et kohtutäitur ei ole esitanud kaebajale kutset kaebuse läbivaatamisele ning kohtutäitur on küll teinud kaebuse läbivaatamata jätmise kohta otsuse jättes aga kaebuse sisuliselt lahendamata. Kohus leiab, et TMS § 217 järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluse osalise kaebust läbi vaatamata, vaid kohtutäituril on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel rahuldada või jätta rahuldamata. TsMS § 3 lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1). Antud juhul on kohtutäitur jätnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbi viimata. TMS § 217 lg 3 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Sama paragrahvi lg 4 järgi teatab kohtutäitur menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist. Osundatud normidest tuleneb, et kohtutäitur võib küll juhul, kui võlgnik ei ole kaebuse läbivaatamisele ilmunud, tema kaebuse läbi vaadata, kuid selle eelduseks on asjaolu, et võlgnikule on kaebuse läbivaatamise aeg teatavaks tehtud. Kuivõrd kohtutäiturit esindanud kohtutäituri abi selgitas ärakuulamisel, et kohtutäitur ei ole kutsunud menetlusosalisi kaebuse läbivaatamise juurde, jättes muuhulgas võlgnikule teatamata kaebuse läbivaatamise aja, on kohtutäitur sellega rikkunud TMS § 218 lg-s 4 sätestatut, mis ei võimaldanud võlgnikul kaebuse läbivaatamisest osa võtta. Kohtutäituri tegevus on ebaseaduslik ka eeltoodud põhjusel. 10.Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Alates 01.01.2009. a. kehtima hakanud TsMS § 4771 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt sama paragrahvi 3. lõikele, kui menetluse saab algatada üksnes avalduse alusel, võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada ning esialgse õiguskaitse määruse tühistada või seda muuta üksnes avalduse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Harju Maakohus on 20. jaanuari 2009. a. määrusega esialgse õiguskaitse korras peatanud täiteasjas nr 022/2008/2326 täitemenetluse kuni antud tsiviilasjas lõpplahendi tegemiseni. Kuigi avaldaja kaebus rahuldatakse, tuleb kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse korras rakendatud täitemenetluse peatamine tühistada, sest täitemenetluse peatamine ei ole käesolevas asjas lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Vastupidi, peatatud täitemenetluse tõttu ei ole võimalik kohtutäituril asuda tegema uuesti toiminguid, milliste osas on kohus tema tegevuse ebaseaduslikuks tunnistanud. Eeltoodud põhjendusel tühistab kohus TsMS § 445 lg 2 alusel Harju Maakohtu 20. jaanuari 2009. a. määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.
11.Tulenevalt TsMS § 478 lg-st 4 kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavaks tegemisest kohtutäiturile ja avaldajale.
12.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas kohtutäituri tegevuse peale esitatud võlgniku kaebuse, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.