Kohtuasja number
2-08-80946
Otsuse kuupäev
09.veebruar 2009
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
AS K(reg.kood xxx, xxx) hagi OÜ J viivise nõudes
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
(reg.kood xxx, xxx)
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt J AS K kasuks viivis 3 171,69 EEK (kolm tuhat ükssada seitsekümmend üks krooni ja 69 senti). Menetluskulud jätta kostja OÜ J kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. AS K ja OÜ J vahel on 10.01.2007 sõlmitud soojusmüügileping , mille kohaselt hageja on kostjat varustanud soojusenergiaga Lasnamäe tn 30A töökoda ja esitanud vastavalt tarbitud soojusenergiale arveid. Hagi esitamise ajaks oli kostja võlg hageja ees 11 880,50 krooni. Pärast hagi esitamist kohtusse tasus kostja 04.detsembril 2008 võla summas 11 880,50 krooni, millest tulenevalt loobus hageja põhivõlast ning palub välja mõista kostjalt viivis tasumisega viivitamise eest summas 3 171,69 krooni ja kohtukulud. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väite kohaselt tekitas hagejale kuuluv soojaveetrassi lõhkemine 2008 septembris temale kahju summas 413 965 krooni ning kostja püüdis jõuda hagejaga kohtuvälisele
kokkuleppele ning lõpetada mõlemad vaidlused kompromissiga. Kahjuks jäi kompromiss sõlmimata ning kostja tasus võlgnevuse summas 11 880,50 krooni 04.12.2008. Kuna pooled pidasid sisulisi läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks on hageja käitumine, so hagi esitamine, ennatlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on kohustuse täitnud enne hagimaterjalide kättesaamist. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Soojusmüügileping poolte vahel oli sõlmitud 10.jaanuaril 2007. Lepingu punktis 5 olid pooled kokku leppinud, et arvete mittetähtaegsel tasumisel on soojusettevõtjal õigus rakendada viivist 0,10 % päevas tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagi esitamise ajaks oli kostjal tasumata 2008.a. jaanuari, märtsi, aprilli ja maikuu arved kokku summas 11 880, 50 krooni. Igakuiste arvete tasumiseks oli kostjal aega umbes 20 päeva. Vaidlus puudub selles, et kostja tasus kogu võlgnevuse 04.detsembril 2008. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et kostja on lepinguga võetud laenu tähtaegse tasumise kohustust rikkunud ning tuginedes VÕS § 101 lg 1 p 6 on võlausaldajal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingus on viivisemääraks 0,10 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist kuni 28.novembrini 2008 summas 3 171,69 krooni. Viivise arvestuse õigsuse osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et viivise maksmise kohustuse eeldused on täidetud. Poolte vahel oli hagi esitamisel kehtiv võlasuhe. Kostjal oli rahaline kohustus hageja ees ning see kohustus oli sissenõutav. TsÜS § 138 mõtte kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning sama paragrahvi 2.lõike järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on oma lahendites 3-2-1-70-03 ja 3-2-1-100-07 viidanud asjaolule, et tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Kohtu arvates ei ole eelpool nimetatud asjaolusid tuvastatud, mis võimaldaksid kohaldada TsÜS § 138 lg 1 sätteid. Kohtule esitatud poolte vahelisest elektronkirjavahetusest nähtub, et hageja on pöördunud alates 2008 septembrikuust mitmel korral kostja poole võla tasumiseks ning teatanud, et võla tasumata jätmisel on ta sunnitud pöörduma kohtusse nii võla kui viivise nõudes. Septembris 2008 vastas kostja, et tal puudub raha võla tasumiseks. Novembris 2008 teatas kostja temale kahju tekkimisest ning pakkus välja asi lahendada kokkuleppel, hiljem aga teatas, et jätab võla tasumata ning esitab kohtusse vastuhagi kahju nõudes.
Hageja leiab, et kostja pretensioon temale tekitatud kahju 413 965 krooni nõudes on alusetu. Kostja ei ole hagejale teinud ettepanekut kohtuvälisteks läbirääkimisteks. Kohus leiab, et kostja on 04.detsembril 2008 oma kohustuse põhivõla osas täitnud aga väidetavat kahjunõuet hageja vastu ei ole maksma pannud, mistõttu on põhjendamatu kostja väide hageja heausu vastasest käitumisest, mis seisneks mõlema poole kohustuse samaaegses täitmises. Arvestada tuleks ka asjaolu, et kostja võlg hageja ees tekkis juba 2008 veebruaris, mille maksmist hageja pidevalt nõudis, kostja väidetav kahju aga üheksa kuud hiljem, novembris 2008. Poolte kohtuväliste sisuliste läbirääkimiste kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud, mistõttu kostja väide hageja hea usu vastasest tegevusest, mis seisnes poolte läbirääkimiste ajal kohtusse pöördumises, on põhjendamata. Kuna hageja pidas kostja kahjunõuet tema vastu alusetuks ning samal ajal kostja vabatahtlikult oma lepingulist kohustust ei täitnud, tuleb hageja pöördumist kohtusse kostjalt põhivõla ja viivise nõudes lugeda põhjendatuks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.