Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

õigusabiteenused võla sissenõudmiseks. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja viivitus maksete tegemisel oli tingitud hageja viivitusest tööde teostamisel ja seega on vabandatav. Tööde vastuvõtmisel märkis kostja seaduslik esindaja üleandmis-vastuvõtmisaktile, et muuta tuleb aknalaudade nõlva, liimida ruberoid ning parandada veelauda ja sel juhul lubas tööde eest tasuda 21.08.2007. Hageja võttis märkused täitmiseks, kuid tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud. Vaatamata sellele tasus kostja osaliselt 17.09.2007, lõplikult tasuti alles pärast puuduste kõrvaldamist 28.11.2007. Kostja peab alusetuks ka kahjunõuet. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 31.05.2007 ehituse töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema Tallinnas, Xxx hoone fassaadikatmistöid. Tööde teostamise aeg oli 2 kuud ja hind koos käibemaksuga 353 139 krooni. Arvete tasumise aeg oli 10 kalendripäeva akti aktsepteerimise kuupäevast. (t lk 8-10). Puudub vaidlus, et kostja maksis hagejale 150 000 krooni 17.09.2007 ning lõplikult 28.11.2007. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte töövõtusuhtena. Hageja heidab kostjale ette tasu mitteõigeaegset maksmist. Kohus tuvastab kõigepealt milliste tingimuste esinemisel olid pooled tasu maksmise kohustuse ette näinud. Lepingu järgi oli arvete tasumise aeg 10 kalendripäeva arvates akti aktsepteerimise kuupäevast (p 7.6). Maksumused korrigeeriti lõplikult vastavalt tegelikult teostatud tööde mahtudele (p 7.3), akteerimine pidi toimuma iga kuu 25. kuupäeval teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Kostja kohustus teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 3 kalendripäeva jooksul akti esitamisest aktsepteerima või tagasi lükkama. Juhul, kui nimetatud aja jooksul kostja ei ole akti hagejale allkirjastanud ega esitanud motiveeritud keeldumise otsust tööde mittevastuvõtmise kohta, loetakse akt kostja poolt aktsepteerituks (p 7.5). Poolte vahel on vaidlus, millal üleandmis-vastuvõtmisakt kostja seaduslikule esindajale OB üle anti. Hageja väidab, et 23.07.2007, kostja väidab, et hiljem. Kohus leiab, et tööde üleandmis-vastuvõtmisakt anti kostjale üle 23.07.2007. Kohus tugineb järgmistele tõenditele: kaaskirjal akti üleandmise kohta on kuupäev 23.07.2007 ning kostja seadusliku esindaja allkiri selle kättesaamise kohta. Kostja seaduslik esindaja ei ole kirjutanud teist kuupäeva oma allkirja juurde, seetõttu on põhjust asuda seisukohale, et akt anti kostja seaduslikule esindajale just aktis märgitud kuupäeval. Samuti kinnitab akti üleandmist nimetatud päeval kostjale ka tunnistaja B M , kes andis akti isiklikult üle OB . Kostja tunnistaja A R ei osanud aga ütlusi akti üleandmise aja kohta anda. Seetõttu leiab kohus, et üleandmis-vastuvõtmisakt anti kostjale 23.07.2007. Kostja heitis hagejale ette puudusi tehtud töös - muuta tuli aknalaudade nõlva, liimida ruberoid ning parandada veelaud. Need puudused märkis kostja üleandmis-vastuvõtmisakti 15.08.2007 (t lk 11). Ka tunnistaja B M kinnitas, et kostja esitas pretensioonid umbes kuu aja pärast akti vastuvõtmist. Seega ei lükanud kostja akti tagasi 3 kalendripäeva jooksul selle saamisest, nagu nägi ette lepingu p 7.5. Seetõttu tuleb lugeda tööd vastuvõetuks 27.07.2007 (3 päeva möödumisel akti saamisest). Ka VÕS § 638 sätestab tellijale töö vastuvõtmiskohustuse.

VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasu nõue sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled olid lepingus eraldi kokku leppinud selles, et tasu tuleb maksta arve alusel 10 kalendripäeva jooksul akti aktsepteerimise päevast (p 7.6). Arve oli üle antud kostjale koos aktiga 23.07.2007 (t lk 12-13). Pooled on üksmeelel, et tasu maksmise tähtajaks oli akti vastuvõtmisest 3+10 päeva (t lk 61). Seetõttu tekkis kostjal tasu maksmise kohustus 05.08.2007. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-80-08 leidnud, et tööde vastuvõtmine ei välista tellija tuginemist puudustele tehtud töös, samuti ei ole puudustest teatamine VÕS § 644 lg 1 järgi seotud akti esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega. Kostja leiab, et eelnimetatud puudused tingisid maksetega viivitamise ning seetõttu on maksetega viivitamine vabandatav. Hageja pidas neid töid lepinguvälisteks ja väikesemahulisteks töödeks. Lepingu p 2 ja 3.1 kohaselt oli lepingu lahutamatu osa hinnapakkumine nr 61/07, kus olid kirjas teostatavad tööd (t lk 51). Hagejal on õigus, et ruberoidi liimine ja veelaua parandamine ei ole lepingu järgi teostatavateks töödeks. Seetõttu ei saanud kostja ka keelduda nende puuduste korral tasu maksmisest. Aknalaudade nõlva muutmist pidas hageja väikesemahuliseks tööks hinnaga 1 296 krooni. Ka hageja tunnistaja B M hindas vaegtööde maksumuseks 1 500 – 2 000 krooni. Tunnistaja selgitas, et püüti parandada vanal ehitisel aknalaudade kaldenurka niipalju kui võimalik, sest aknad oli paigaldanud kostja ise. Kostja tunnistaja A R pidas aga puudusi kulukateks – tööde ümbertegemiseks tuli aken demonteerida, enamus puudusi jäi kõrvaldamata seoses nende suure maksumusega. Aknalaudade kaldenurkade kontekstis märgib kohus, et hageja tööks ei olnud lepingu järgi akende demontaaž, hageja peamine ülesanne oli fassaadi katmine metallprofiiliga ja seinte soojustamine. Seda tööd tehakse tavapäraselt ilma akende demontaažita. Seetõttu ei saa hagejalt puuduste kõrvaldamise käigus nõuda tööde tegemist, mida hageja tegema ei pidanudki. Sellisele järeldusele on jõudnud ka kostja, kuivõrd vaatamata sellele, et kostja oma vastuses märgib tema poolt ette heidetud puuduste kõrvaldamata jätmist ning sellele viitas ka tunnistaja A R , on kostja lepingujärgse tasu hagejale ikkagi tasunud. Lepingu tõlgendamisel arvestab kohus muuhulgas VÕS § 29 lg 5 p 6 järgi poolte käitumist. Seega ei saanud viidatud suuremahulised tööd olla lepingu osaks. Lepingu osaks said kohtu hinnangul olla vaid need väikesemahulised tööd, mida kostja parandas. Seega asub kohus seisukohale, et ruberoidi liimimine ja veelaua parandamine ei olnud lepingujärgsed tööd, kostjal ei olnud õigus nendele puudustele tuginedes viivitada VÕS § 111 lg 1 alusel tasu maksmisega. Aknalaudade kaldenurkade muutmist peab kohus väikesemahuliseks tööks, mida hageja parandas ning mille kõrvaldamist kostja tasu maksmisega aktsepteeris. Kostja poolt viidatud suuremahulised tööd, mis tingivad muuhulgas akende demonteerimise, ei kuulu kohtu järelduse kohaselt lepinguliste tööde hulka. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-80-08 kohaselt ei saa kostja keelduda tasu maksmisest, kui tegemist on ebaoluliste puudustega. Akende kaldenurkade muutmine oli kohtu hinnangul antud juhul just sellisteks ebaolulisteks puudusteks. Kostjal puudus seega õiguslik alus jätta tasu tähtpäeval maksmata. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud ning kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Lepingu p-s 7.8 on pooled kokku leppinud viivises 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest Kohus mõistab kostjalt välja viivise 33 304 krooni. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamiseks 5 000 krooni. Kahju seisneb kohtuvälistes õigusabikuludes (t lk 52-55, 59-60). Kohustuse täitmise rikkumise korral on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 115 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja on oma käitumisega tinginud olukorra, kus hageja on sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks pädeva isiku poole. Tasu suurus on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus arvestab tasu suuruse hindamisel muuhulgas

ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrust nr 137, mis sätestab lepingulise esindaja või nõustaja kulude piirmäärad. Nende piirmääradega võrreldes on õigusabi tasu mõistlik ning kahju seega põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja ka kahju 5 000 krooni. Seega rahuldab kohus hagi. Kohus jätab tõendite hulgast kõrvale 05.07.2007 hinnapakkumise nr 61/07 (t lk 64), kuna see ei haaku kuupäevas ja summas sõlmitud lepinguga. Samuti ei oma tähtsust maksehäireregistri raportid (t lk 56-58). Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.