lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-20274/14

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-20274/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2436
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-20274

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

09.veebruar 2009 kell 11.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

AS Hansapank hagi EN vastu võlgnevuse 16 791,59 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Hansapank esindaja A Õunapuu; Kostja EN(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlusviis

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista EN’lt (XXX) AS Hansapank kasuks 17 000,11 krooni (seitseteist tuhat krooni ja 11 senti, sh põhivõlg14 856,06 krooni, intressivõlg 1047,86 krooni ja 31.07.2006 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1096,19 krooni)
3.Välja mõista ENlt AS Hansapank kasuks viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.08.2006 kuni põhivõla (14 856,06 krooni) tasumiseni.
4.Menetluskulud jäävad täies ulatuses EN kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

31.07.2006 esitatud hagis hageja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevuse 16 791,59 krooni ja seaduses sätestatud viivisemääraga viivised protsendina põhinõudest alates 10.06.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 24.12.2002.a. vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel väljastati kostjale Visa Trump kaart XXXXXXXXXXXXXXXXXX krediidilimiidiga 10 000 krooni kuus. Lepinguga kohustus hageja krediteerima krediitkaardiga tehtud kostja tehinguid alates tehingu panka jõudmise

päevast kuni tehingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus tasuma kasutatud krediidilimiidi eest kord kuus intresse, lepingus oli maksepäevaks määratud iga kuu 1. kuupäev. Kostja võttis krediidilimiidi oma kasutusse, kuid ei ole täitnud intresside maksmise kohustust. 15.03.2005 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutatud krediidilimiidi tagasimakse kohta kokkuleppe , mille kohaselt kostja kohustus tasuma igakuiseid makseid iga kuu 15.kuupäeval, intressimääraks leppisid pooled kokku 16 % aastas. Krediitkaardi kasutamise tagajärjel tekkinud võlgnevuse 9956,04 krooni kohustus kostja tagasi maksma iga kuu 996 krooni kaupa kuni võlgnevuse täieliku kustutamiseni. Kokkuleppe kohaselt oli hagejal õigus kostja maksmisega viivitamise korral arvestada võlgnetavalt makselt viivist vastavalt seadusele. Kuna kostja ei täitnud intressi maksmise kohustust, ütles hageja lepingu ühepoolselt üles. 09.01.2003 hageja ja kostja sõlmisid arvelduskrediidilepingu , millega hageja avas kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 42 500 krooni kostja arvelduskontol nr 221002113460 Hansapangas. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid, kasutades arvelduskonto negatiivset saldot krediidisumma ulatuses, krediidisumma kasutamise tähtaeg oli 09.01.2004.a. Krediidisumma kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 20 % aastas kasutuses olevast krediidisummast. Igakuise intressi tasumise päevaks fikseeriti iga kuu 2. kuupäev. Kostja kohustus omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist vastavalt hageja hinnakirjale. Krediidisumma kasutamise tähtaja lõppedes kohustus kostja tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol, et tasuda krediidisumma ja teised arvelduskrediidist tulenevad maksed. 15.03.2005 sõlmisid pooled arvelduskrediidilepingule lisa, mille alusel kohustus kostja tasuma iga kuu 15.kuupäeval alates 15.04.2005 4033 krooni, intressimääraks märgiti 16 % aastas. Arvelduskrediidilepingu punktide 9.2. ja 9.2.2. järgi oli hagejal õigus arvelduskrediit ja selle lisa üles öelda kui kostja kohaselt ei täida lepingulisi kohustusi. Hageja teavitas kostjat kirjalikult 22.03.2006, et kostjal on tasumata hagejaga sõlmitud lepingute järgsed maksed ning nõudis kostjalt kohustuste täitmist hiljemalt 04.04.2006.a. Hageja hoiatas kostjat, et määratud tähtpäevaks kohustuste täitmata jätmise korral hagejal on õigus võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole. Arvelduskrediit lõppes kasutamise lõpptähtpäeva saabumisel 15.01.2006.a. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu lisa ütles hageja ühepoolselt üles 15.12.2005.a. Seisuga 08.06.2006 moodustab kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 5457,58 krooni, millest põhiosa 4976,04 krooni, intressi võlgnevus 217,30 krooni ja viivis 264,24 krooni. Seisuga 09.06.2006 moodustab kostja arvelduskrediidist ja selle lisast tulenev võlgnevus hageja ees 11 334,01 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 9880.02 krooni, intressivõlgnevus 830,56 krooni ja viivis 623,43 krooni. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja vabatahtlikult hageja nõudeid täitnud.

KOSTJA VASTUS

Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 05.03.2008 avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. 27.03.2008 kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse. Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja väidetel on ta täitnud täpselt ja heauskselt iga kuu 15. kuupäevaks kokkulepitud maksegraafiku alusel 1000 krooni kaupa ja enamgi ning krediitkaardi Trump alusel saadud krediit peaks olema täielikult tasutud. Kostja väidetel kasutas krediidilepingu alusel võetud krediiti kostja teadmata ja kuritegelikult kostja endine elukaaslane

AK. Kuna A. K ei töötanud ja kasutas kostja teadmata kostjale kuuluvat krediitkaarti, sõlmis kostja hagejaga kokkuleppe, et kostja tasub ka selle krediitkaardiga võetud krediidi, intressid ja muud summad iga kuu 15.kuupäevaks 4033 krooni kaupa, mille katteks kostja on ülekandeid teinud. Kostja leiab, et eeltoodu alusel hagetav summa ei vasta tegelikkusele ja on suures osas alusetu. Kostja leidis, et asjasse tuleb kostjana kaasata krediidi tegelik kasutaja A. K .

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. 15.04.2008 kirjalikus seisukohas hageja märgib, et kostja poolt esitatud arvelduskonto väljavõte, millelt nähtuvad 1000 kroonised laekumised arvelduskontole, ei tõenda vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Krediitkaardi lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks oli kostja kohustatud tegema ülekandeid limiidikonto numbrile XXXXXXXXXXXXX või hageja debiteerima arvelduskontolt tasumisele kuuluva summa. Seega omavad arvelduskonto väljavõttel tähtsust vaid kanded, milles kajastub limiidikonto number. Kostja arvelduskonto väljavõtte järgi on limiidikontole kokku kantud raha 4980 krooni. Kostja konto väljavõttest nähtuvate summade laekumine limiidikontole kajastub ka hageja poolt hagi tõendamiseks esitatud krediitkaardi lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttel. Eeltoodu alusel hageja jääb oma nõude juurde, et kostjal on krediitkaardi lepingust tulenev võlgnevus hageja ees koos viiviste ja intressidega 5557,58 krooni. Arvelduskrediidi võlgnevuse tasumiseks on kostja teinud hagejale ülekandeid, kuid tehtud ülekannetest ei ole piisanud võlgnevuse täielikuks tasumiseks. Kostjal on hagejale tasumata 11 334, 01 krooni. Hageja nõude suurust tõendab lepingul sooritatud operatsioonide väljavõte, millelt nähtuvad kostja poolt tehtud maksed ja tasumata jäänud summad. Kostja väide, et hagetav summa ei vasta tegelikkusele ja on suures osas alusetu, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja väited, et arvelduskrediiti kasutas kostja teadmata A. K ei oma asjas tähtsust. Isegi juhul, kui kostja väide, et krediiti kasutas tema teadmata ja nõusolekuta keegi teine, vastutab arvelduskrediidi lepingust tuleneva võlgnevuse tasumise eest hageja ees siiski kostja. Arvelduskrediit on seotud arvelduskontoga ning krediiti saab kasutada kahel juhul: koos deebetkaardiga, milleks on vaja teada deebetkaardi PIN-koodi, või veebikeskkonnas hanza.net’is, kuhu pääseb ainult paroolikaardi ning püsiparooliga. Seega juhul, kui kostja on väljastanud kolmandale isikule oma PIN-koodi või paroolikaardi/püsiparooli, vastutab ta siiski arvelduskrediidi kasutamisel tekkinud võlgnevuse eest.

MENETLUSE KÄIK

Kostja oma kirjalikus vastuses taotles asja lahendamist üldmenetluse korras, mistõttu kohus tühistas varasema kirjaliku menetluse korralduse ning määras asjas kohtuistungi. Kohtuistungitele 05.08.2008, 23.09.2008 kostja ei ilmunud, samuti kostja ei esitanud täiendavaid vastuväiteid ega tõendeid hageja vastuväidetele. Kostja poolt vastuses kohtule teatatud aadressil XXX väljastusteatega varustatult saadetud menetlusdokumendid ja kohtukutsed tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Samaaegselt kostja aadressile lihtkirjaga postitatud teadetele ja kutsetele kostja ei reageerinud. 14.11.2008 kohtumäärusega kohus määras, et asi lahendatakse lihtsustatud korras, määras kostja ärakuulamise aja ning kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kostjale toimetati kohtumäärus kätte avalikult 14.11.2008 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti edastati 14.11.2008 kohtumäärus samal päeval kostjale lihtkirjaga posti teel kostja kirjalikus vastuses näidatud aadressile. Kostja täiendavaid seisukohti kirjalikult ei esitanud ning 27.01.2009 ärakuulamisele ei ilmunud. Hageja kohtuistungitel jäi oma nõude juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel kohus lahendab asja lihtsustatud menetluses. Kostja on kohtule kirjalikult vastanud ning kohus tagas kostjale võimaluse tema ärakuulamiseks.
2.Kuulanud ära hageja, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ning esitatud tõenditega, uurinud ja hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3.Hageja nõue kostja vastu tuleneb kahest pooltevahelisest lepingust: vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja arvelduskrediidi lepingust ning lepingute lisadena vormistatud kokkulepetest nendest lepingutest tekkinud võlgnevuse tasumise kohta.
4.Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping ja arvelduskrediidileping on krediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 tähenduses: üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 401 lg 3). Tulenevalt VÕS § 402 lg 3 p-st 1 ei kohaldata krediitkaardi lepingule tarbijakrediidi sätteid. Arvelduskrediidi leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses. VÕS § 407 lg 1 järgi arvelduskrediit on tarbijale krediidi andmine viisil, et krediidiandja lubab tarbijal arvelduskontot teatud suuruses ületada. Krediidisaaja krediidilepingust tulenevad põhikohustused on tasuda saadud krediidi kasutamise eest intressi ja lepingu lõppemisel krediidisumma tagastada. Kostja on neid kohustusi rikkunud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg -le 1 juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) VÕS §-is 94 lg 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
5.Kostja ei ole vaidlustanud lepingute ja täiendavate kokkulepete sõlmimise ja lepingute üleütlemise asjaolusid ega tekkinud võlgnevust, kuid leiab, et hageja poolt nõutav summa ei saa olla õige, sest kostja on teinud makseid võlgnevuse tasumiseks.
5.1.Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutatud krediidilimiidi tagasimaksmise kokkuleppe nr 01-010198-RK punkti 1 kohaselt kostja oli kohustatud tagama, et iga kuu 15. kuupäevaks laekuks limiidikontole võlgnevuse tagasimaksmiseks vähemalt 996 krooni. Lisaks oli konto omanikul või kolmandatel isikutel õigus teha limiidikontole igal ajal ülekandeid või sularaha sissemakseid. Seega kokkuleppe täitmisena ja võlgnevuse tagasimaksetena arvestatakse üksnes limiidikontole, mitte kostja arvelduskontole, kantud summasid. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (tl 74 – 75a) nähtuvalt on tema pangakontolt limiidikontole nr 221016349327 tehtud ülekandeid kokku summas 4980 krooni järgmiselt: 15.04.2005 1000 krooni; 12.05.2005 1000 krooni; 19.07.2005 967 krooni 08.08.2005 21 krooni 28.09.2005 1908,50 krooni 03.10.2005 83,50 krooni.

Need laekumised on kajastatud ka hageja poolt esitatud lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttel (tl 16 – 17). Seega on kostjal 9956,04 kroonisest krediitkaardi põhivõlast jätkuvalt tasumata 4976,04 krooni. Samuti on hageja lisaks debiteerinud kostja arvelduskontolt kokkuleppe 01-010198-RK ettenähtud intresse, ka need summad kajastuvad lepingu operatsioonide väljavõttel. Seega on tõendatud, et kostjal on hageja ees vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev põhiosa võlgnevus 4976,04 krooni, intressivõlg 217,30 krooni ja viivisevõlg 264,24 krooni.

5.2.Arvelduskrediidi lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte (tl 12 – 15) järgi on kostja põhivõlgnevus 08.05.2006 seisuga 9880 krooni. Hageja on oma konto väljavõttes esile toonud 17.04.2006 arvelduskontole kantud summa 10 357,02 krooni. See summa vastab kostja arvelduskrediidi põhivõlgnevuse jäägile seisuga 06.04.2006.a. Nimetatud summa kajastub aga kostja kontol sissemaksena, st selle summa ulatuses oli kostja kontol vabasid vahendeid. Kostja kontolt on pärast nimetatud summa kontole laekumist 05.05.2006 maha arvatud 177 krooni ja 08.05.2006 maha arvatud 300 krooni, mille võrra on lepingu operatsioonide väljavõtte järgi vähendatud kostja arvelduskrediidi võlgnevuse jääki. Eelnev tõendab hageja väidet, et kostja on küll teinud arvelduskrediidi võlgnevuse kustutamiseks makseid, kuid mitte piisavalt kogu võlgnevuse kustutamiseks. Kostja pangakonto väljavõte ei lükka ümber hageja väiteid, vaid on hageja esitatud tõendiga kooskõlas. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid, millest nähtuks, et kostja on võlgnevuse tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostjal on hageja ees 09.06.2006 seisuga põhiosa võlgnevus 9880,02 krooni, lisaks intressi võlgnevus 830,56 krooni ja viivisevõlgnevus 623,43 krooni.
6.Krediidileping on tasuline leping, st krediidisaaja maksab krediidiandjale krediidi kasutamise korral intressi. Intressi maksmise kohustus on ette nähtud ka pooltevahelistes lepingutes. Kostja ei ole hageja intressinõude suurust vaidlustanud. Kostja väide, et ta on võlgnevuse hageja ees täitnud, ei leidnud kohtumenetluses kinnitust. Eeltoodu alusel on hageja intressinõue kokku summas 1047,86 krooni põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Hageja taotleb kostjalt lisaks välja mõista viivised põhinõudelt alates 10.06.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhivõlast seaduses sätestatud määras. TsMS § 367 (hagi esitamise ajal 31.07.2006 kehtinud redaktsiooni) kohaselt viivisnõuded võis koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt summaliselt välja mõista 09.06.2006 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised. Seega taotleb hageja kostjalt välja mõista protsendina põhivõlast ka viivised, mis hagi esitamise ajaks olid sissenõutavaks muutunud. Hagi on koostatud 28.07.2006 ja kohtule esitatud 31.07.2006.a. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei taotleta viiviste väljamõistmist summaliselt hagiavalduse esitamise seisuga. Kuna kohus asja arutamise käigus ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et viivisenõue ei ole esitatud nõuetekohaselt ning hagiavalduses ja selle lisades on olemas viivise arvestamiseks vajalikud andmed, peab kohus võimalikuks hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summa ise välja arvestada. Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutatud krediidilimiidi tagasimaksmise kokkuleppe punkti 4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale võlgnetavalt summalt viivist hageja hinnakirja kohaselt kuni tasumisele kuuluvate summade täieliku tasumiseni. Samuti nägi arvelduskrediidi lepingu punkt 8.1. ette hageja õiguse arvestada võlgnetavalt summalt viivist vastavalt hageja hinnakirjale iga viivitatud päeva eest kuni tasumisele kuuluva summa täieliku tasumiseni. Hagiavalduses on hageja märkinud, et hagi esitamise ajal oli viivisemäär 0,027 % päevas. Kostja ei ole hageja viivisenõuet vaidlustanud. Kahe lepingu järgi on kostjal hageja ees põhiosa võlgnevus kokku 14 856,06 krooni. Viivis 0,027 % päevas sellest summast moodustab 4,01 krooni. Perioodil 10.06.2006 – 31.07.2006 oli kostja viivituses 52 päeva, seega viivise summa sellel perioodil 52 x

4,01 = 208,52 krooni. Koos hageja nimetatud viivisesummaga 887,67 krooni on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1096,19 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kuna kostja ei ole võlgnevust siiani tasunud, kohtumenetlus on kostja tõttu veninud üle kahe aasta, on põhjendatud viiviste väljamõistmine protsendina põhivõlast alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

8.Kostja vastuväide, et tema tekkinud võlgnevuse eest ei vastuta, kuna krediidilimiiti kasutas tema nõusolekuta tema endine elukaaslane, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Esmalt on kostja vastuväide paljasõnaline. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et krediidilimiiti on kasutanud keegi teine peale kostja. Krediidilimiit on seotud kostja pangakontoga ning pangakontol olevaid vahendeid on võimalik kasutada üksnes deebetkaardi või Internetipanga vahendusel. Selleks peab kasutaja valduses olema kostjale väljastatud deebetkaart koos PIN-koodiga või hanza.net’i püsiparool ja koodikaart. Pangakaardi, PIN-koodi ja Internetipanga koodide kasutamise reeglid on üldteada: kaardi ja koodide valdaja on kohustatud hoidma kaarti ja koode hoolikalt ning välistama nende sattumise kolmandate isikute valdusesse. Juhul, kui pangakaart või koodid on sattunud kolmandate isikute kätte kostja tahte vastaselt, tulnuks kostjal viivitamatult sellest pangale teatada ning pangakaardi ja Internetipanga kasutamine nende koodide alusel tõkestada. Pangakonto omanik vastutab mistahes kahju eest, mis on tekkinud õigustamatu kasutamisega hetkeni, mil panka on sellest informeeritud. Kostja ei ole esile toonud, et informeeris panka deebetkaardi või Internetipanga kaudu kostja konto õigustamata kasutamisest endise elukaaslase poolt.
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja