Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-15378
Tsiviilasi
ThermiSol OÜ hagi Goldmaster Trade OÜ ja Ott Pruusapuu vastu 48 073 krooni ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende hageja ThermiSol OÜ, rk 10886826, asukoht Tööstuse 29, Kadrina, 45201 Lääne-Virumaa; esindajad hageja esindaja v.adv Kenno Vilippus, Advokaadibüroo Vilippus ja Partnerid, Sakala 18, 10141 Tallinn; kostja 1 Goldmaster Trade OÜ, rk 11045543, asukoht Anne 7162, 50704 Tartu; kostja 2 Ott Pruusapuu kirjalik Menetlus
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vast üleandmisega. Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 28 päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja 1 sõlmisid 01.10.2007 müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale 1 isolatsioonimaterjale. Tarnitud kaupade eest esitatud arveid kostja 1 nõuetekohaselt ei tasunud. Pooled leppisid korduvalt kokku maksetähtaegade pikendamises ja maksete ajatamises, kuid kostja 1 eiras kõiki pooltevahelisi kokkuleppeid. 29.01.2008 sõlmis hageja kostjaga 1 uue kirjaliku võlakokkuleppe tarnitud kauba eest maksmata summa tasumiseks ajatatud maksegraafiku alusel. Vastavalt võlakokkuleppele pidi kostja 1 tasuma esimese makse summas 8073 krooni hageja pangakontole hiljemalt 08.02.2008. Kostja 1 kokkulepitud kohustust ei täitnud, ega ole ka hiljem sõlmitud võlakokkuleppe alusel hagejale midagi tasunud. Vastavalt 29.01.2008 võlakokkuleppe punktile 7 vastutab kostja 2 kostjaga 1 solidaarselt võlakokkuleppest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Eelnevast tulenevalt esitab hageja haginõude nii kostja 1 kui ka kostja 2 vastu. 29.01.2008 võlakokkuleppe punkti 4 kohaselt loevad pooled kogu võlgnevuse jäägi koheselt sissenõutavaks, kui kostjad satuvad ükskõik missuguse kokkuleppes sätestatud maksega viivitusse. Kuivõrd kostjad ei tasunud juba esimest kokkulepitud makset, loeb hageja kogu võlgnevuse jäägi summas 48 073 krooni sissenõutavaks alates 09.02.2008 ning nõuab vastava summa viivitamatut tasumist kostjatelt. Võlakokkuleppe punkti 5 kohaselt kohustuvad kostjad tähtaegselt tasumata rahaliselt kohustuselt maksma viivitusintressi 0.15% päevas. Kuivõrd kokkuleppe rikkumisega muutus kogu võlasumma alates 09.02.2008 sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda samalt summalt viivitusintressi arvates samast kuupäevast. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivitusintress 70 kalendripäeva eest, kogusummaga 5046.70 krooni. Hageja nõuab kostjatelt viivitusintressi tasumist ka hagiavalduse esitamise päeva järgselt 0.15% tasumata võlasummalt päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, arvestades sealjuures võlakokkuleppe punktis 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda. Hageja on seisukohal, et on kostjatele andnud piisavalt aega ja võimalusi kohustuste täitmiseks ilma kohtumenetluseta. Vaatamata korduvalt sõlmitud uutele kokkulepetele ei ole kostjad oma kohustust täitma asunud, mistõttu ei jää hagejal muud võimalust kui pöörduda oma nõudega kohtu poole. 21.04.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses palub kostjatelt solidaarselt enda kasuks põhivõlgnevus ning sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 53 120.70 krooni ning alates 19.04.2008 viivis 0.15% põhivõlgnevuselt päevas kuni võlakohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 02.02.2009 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks käesolevas tsiviilasjas. Kostja 2 on menetlusdokumendid oma elukohas 28.11.2008 isiklikult kätte saanud. TsMS § 318 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kuna kostja 2 on ühtlasi ka kostja 1 juhatuse liige ning seega seaduslik esindaja, loeb kohus menetlusdokumendid mõlemale kostjale kättetoimetatuks. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostjad ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 29.01.2008 võlakokkuleppega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ning sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 53 120.70 krooni ning alates 19.04.2008 viivise 0.15% põhivõlgnevuselt päevas kuni võlakohustuse täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel
tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hageja on kohtule esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja, määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja hageja menetluskulud (arved õigusabi eest ning riigilõiv) kokku summas 11 000 krooni. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja esitanud vastava taotluse, seega märgib kohus, et nimetatud menetluskuludelt summas 11 000 krooni tuleb kostjatel alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni vastava summa tasumiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.