Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
6. veebruar 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-06-17090
Tsiviilasi
ASHhagi SE’i vastu 87 261,33 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende
hageja ASH(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja E Lainela kostja SE (isikukood XXX, aadress XXX) kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat A Lusmägi 87 261,33 krooni
Hagi hind Istungi toimumise aeg
19.01.2009.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja E Lainela, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat A
Lusmägi. Istungit protokollis
sekretär Mariann Sesmin
menetluskulud 60 % ulatuses SE’i kanda, välja arvatud riigi õigusabi
tasu. Jätta menetluskulud 40 % ulatuses ASH kanda, sealhulgas 40 % riigi
õigusabi tasust, mis kuulub hüvitamisele Eesti Vabariigile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ASH esitas 05.10.2006.a Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SEi vastu 87 261,33 krooni väljamõistmiseks. Viru Maakohus tegi 11.07.2006.a võlgnikule maksettepaneku. Võlgnik esitas 23.08.2006.a maksettepanekule vastuväite, milles tunnistas nõuet osaliselt. 29.09.2006.a määrusega andis kohtunikuabi asja Harju Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.04.2007.a esitas hageja oma nõude ja põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.03.2004.a liisinglepingu, mille esemeks oli tarbesõiduk Peugeot. Lepingu kohaselt kohustus hageja andma sõiduki kostja kasutusse ning kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. 16.11.2004.a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise ning luges lepingu ennetähtaegselt üles öelduks alates 12.12.2004.a. Kuna kostja vara ei tagastanud, siis tellis hageja vara tagastamisteenuse OÜ-lt R . Sõiduki müüki teostas AS S. AS S teostas ka sõiduki tehnilise ülevaatuse ning remondi. Sõiduk õnnestus võõrandada hinnaga 66 949,15 krooni (käibemaksuta). Kostja võlgnevus hageja ees on järgnev: tasumata osamaksed summas 8 525,41 krooni, tasumata kindlustusmaksed summas 2 031 krooni, vara jääkmaksumuse (125 729,60 krooni (käibemaksuta)) ja vara realiseerimisest saadud summa (66 949,15 krooni (käibemaksuta)) vahe 58 780,45 krooni; hageja poolt kantud sõiduki müügiga seotud kulutused summas 17 924,47 krooni (käibemaksuta). Kokku võlgneb kostja hagejale 87 261,33 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 87 261,33 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei vaielnud vastu tasumata osamaksetele, kindlustusmaksetele ja sõiduki remondikuludele. Auto väärtus hagejale tagastamise hetkel oli 125 729 krooni (ilma käibemaksuta). Auto müüdi turuväärtusest allpool oleva hinnaga, mistõttu kostja 58 780,45 krooni suurust osa nõudest ei tunnista. OÜ R tagastamisteenuse maksumus summas 2500 krooni on ebamõistlikult suur. Kostja nõustub tagastamisteenuse maksumusega summas 2000 krooni.
Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 31.03.2004.a liisinglepingu, millega hageja andis kostja kasutusse tarbesõiduki Peugeot Partner Combi ning kostja kohustus selle eest tasuma osamakseid vastavalt maksegraafikule. Vaidlust ei ole sellest, et kostja rikkus oma
kohustust tasuda osamakseid vastavalt maksegraafikule. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles alates 12.12.2004.a ning et sõiduki jääkmaksumus oli 125 729,60 krooni (käibemaksuta). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 sätestab, et liisinglepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et tema võlgnevus tasumata osamaksete osas on 8 525,41 krooni. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kostja ei vaielnud vastu tasumata kindlustusmaksete nõudele summas 2 031 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud kulutusi sõiduki remondile 11 407,52 krooni (käibemaksuta), sõiduki tagastusteenusele 2500 krooni (käibemaksuta) ja sõiduki müügiteenusele 4 016,95 krooni (käibemaksuta). Kostja ei vaielnud vastu sõiduki remondiga seotud kuludele. Kohus leiab, et ka müügiteenuse ja tagastusteenuse kulusid ei saa pidada kõrgeteks ning ka selles osas tuleb hageja nõuet pidada põhjendatuks. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. ASH vara müügiaktist nähtub, et hinnakomitee 06.01.2005.a otsuse alusel otsustati, et vara maksumus realiseerimiseks on 125 000 krooni (käibemaksuga). Samuti nähtub vara müügiaktist, et sõiduk müüdi 26.07.2005.a 79 000 krooni eest (sisaldab käibemaksu). Hageja esindaja selgituse kohaselt ei ole vara müügiaktist märgitud 125 000 krooni vara väärtus, vaid hind, millega alustati sõiduki müüki. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohtu arvates on põhjendatud eeldada, et 125 000 krooni, millega alustati sõiduki müüki, oligi sõiduki turuhind sellel ajal. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus arvata, et sõidukit hakati müüma oluliselt kallimalt selle turuhinnast. Seega ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et sõiduki turuhinnaks sõiduki tagastamise hetkel tuleb pidada 66 949,15 krooni (käibemaksuta), mis oli vara müügihinnaks rohkem kui pool aastat peale sõiduki hagejale tagastamist. Kohtu hinnangul ei tõenda sõiduki müügihind rohkem kui pool aastat peale sõiduki tagastamist sõiduki turuväärtust tagastamise ajal. Eeltoodust tulenevalt moodustub hageja nõue kostja vastu tasumata osamaksetest 8 525,41 krooni, tasumata kindlustusmaksetest 2 031 krooni, sõiduki tagastamise, remondi ja müügiga seotud kuludest 17 924,47 krooni (käibemaksuta) ja vara jääkmaksumusest 125 729,60 krooni (käibemaksuta), millest tuleb maha arvata sõiduki väärtus sõiduki hagejale tagastamise ajal summas 102 500 krooni (käibemaksuta). Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 51 710,48 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus
ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 40 % ulatuses hageja kanda ja 60 % ulatuses kostja kanda. Harju Maakohtu 17.09.2008.a määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 5 teine lause sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb 40 % riigi õigusabi tasust hagejal riigile hüvitada. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.