2-08-51489/6 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hageja esitas 29.07.2008 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning varakasutuslepingu alusel saadu tagastamiseks. 18.11.2008 kohtumäärusega kohustas kohus kostjat tagama oma seadusliku esindaja osavõtt kohtuistungist ning määras asjas kohtuistungi toimumise ajaks 03.02.2009. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku või ametiasutuse puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtumäärus ja kohtukutse on kostja seaduslikule esindajale 28.11.2008 isiklikult allkirja vastu üle antud. 03.02.2009 toimunud kohtuistungile kostja seaduslik esindaja ei ilmunud, kohtule mitteilmumise põhjusest ei teatatud. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohtuistung lõppes kell 10.10. Kell 10.19 kostja seadusjärgne esindaja helistas istungisekretärile ja teatas, et on kohtusaali ukse taga, väites hilinemise põhjuseks Virumaalt Tallinnasse kohtuistungile jõudmiseks kasutatud liinibussi hilinemise. Kohus leiab, et kostja esindaja ei ole põhistanud, et tal oli mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks ja ta ei saanud sellest kohtule õigeaegselt teatada seadusliku takistust tõttu. Ühistranspordi hilinemine on menetlusosalise risk, mida tuleb arvestada teele asumisel. Kohtukutse oli kostja seadusjärgsele esindajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, mistõttu saab tagaseljaotsuse peale kaja esitada, kui kostja esindajal oli mõjuv põhjus istungile ilmumata jäämiseks. Kohus leiab, et paljasõnaline väide, et istungile hilinemise põhjustas bussi hilinemine, ei ole mõjuv põhjus; samuti ei ole kostja esindaja põhistanud, et tal ei olnud võimalik hilinemisest kohtule enne istungit teatada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal tõenäoliselt alust kaja esitamiseks ning TsMS § 437 lg –s 2 sätestatud põhjus asjaarutamise uuendamiseks puudub. Seejuures kohus võtab samuti arvesse, et 18.11.2008 kohus lükkas kohtuistungi edasi kostja esindaja haigestumise tõttu, kuid Tervishoiuameti 05.12.2008 vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et kostja tervislik seisund ei takistanud tal osalemast 18.11.2008 kohtuistungil.

Vastavalt TsMS §-le 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Tulenevalt TsMS §-st 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kostja ei ilmunud 03.02.2009 toimunud istungile. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 02.04.2008 ostumüügilepingu nr 1502, mille alusel võimaldati kostjal hageja sortimenti kuuluvaid sügavkülmutatud toidukaupu krediiti osta. 04.02.2008 kostja võttis endale kirjaliku kohustuse likvideerida ka S OÜ võlgnevus summas 15 518,90 krooni hageja ees hiljemalt 15.05.2008.a, hagi esitamise seisuga on sellest tasumata 11 747 krooni.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 20 091,20 krooni ning viivis 6 828,75 krooni. Samuti ei tagastanud kostja tähtajaks hagejale viite sügavkülmikut, mis olid antud kostja kasutusse tasuta varakasutuslepingu alusel. Varakasutuse leping lõpetati 17.07.2008 teatega alates 28.07.2008. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmise selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 393 lg 1 kohaselt kasutaja peab kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 3000 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõivu näol. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.