Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(kostja õigeksvõtul põhinev)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.veebruar 2009.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-61109
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Ion Bunazoi vastu 125 589.66 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
88 796.36 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu Hageja esindajad: Anastassia Rjabova ja Triin Marran volikirja alusel Kostja: Ion Bunazoi, isikukood xxxxxx, elukoht xxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
05.veebruaril 2009.a. kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Ion Bunazoi vastu täies ulatuses. 2.Välja mõista Ion Bunazoi’lt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks 125 589.66 (ükssada kakskümmend viis tuhat viissada kaheksakümmend üheksa krooni ja 66 senti) krooni, millest 88 796.36 (kaheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada üheksakümmend kuus krooni ja 36 senti) krooni on tagastamata krediidisumma, 8371.39 (kaheksa tuhat kolmsada seitsekümmend üks krooni ja 39 senti) krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 17 779.27 (seitseteist tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa krooni ja 27 senti) krooni leppetrahv ja 10 642.64 (kümme tuhat kuussada nelikümmend kaks krooni ja 64 senti) krooni sissenõutavaks muutunud viivis. 3.Välja mõista Ion Bunazoi’lt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks alates 17.septembrist 2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,05% tagastamata krediidisummalt aastas. 4.Välja mõista Ion Bunazoi’lt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks menetluskuluna riigilõiv 4779.00 (neli tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa) krooni. Selgitada, et TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni käesoleva määruse täitmiseni.
krooni. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade edastatud posti teel. Kostja on eelmenetlusteatele vastanud ja hagiavalduse nõuded õigeks tunnistanud ja selgitanud lepingu rikkumise põhjusi, kuid loodab asja lahendada kompromissiga (tl 41-42). Vastuväiteid hagile ei ole. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagejat on teavitatud kostja seisukohtadest. Hageja oma vastuses teatas, et on püüdnud kostjaga ühendust saada, et saavutada kostjaga kokkulepet, kuid ebaõnnestunult (tl 47-48). Kuna eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 alusel juhul, kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Kohtu seisukoht ja põhjendused 1.Hageja nõue tuleneb poolte vahel 13.mail 2006.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust (tl 7-8) nr xxxxxx (edaspidi Leping) ja lepingu raames sõlmitud kahest kokkuleppest, milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Hageja hoiatas kostjat kirjalike teadetega (tl 28-30) Lepingu ülesütlemisest, kui kostja 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid rahalisi kohustusi ei täida. Kostja oma täitmata lepingulisi rahalisi kohustusi hageja antud tähtajaks ei täitnud ega nende tasumiseks kokkulepet ei sõlminud. 25.aprillil 2008.a ütles hageja Lepingu üles ning nõudis kostjalt tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intresside, leppetrahvi, viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumist. 2.Hagi asjaolude kohaselt leppisid pooled Lepingu sõlmimisel kokku, et Lepingule kohaldatakse hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Nimetatud üldtingimuste p-i 6.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale lepingu ülesütlemise korral leppetrahvi, samuti hüvitama hagejale võla sissenõudmisega seotud kulud. Vastavalt Lepingus kokkulepitule, peab kostja maksma hagejale 17 779.27 krooni leppetrahvi. Kuna kostja leppetrahvi nõuet vaidlustanud ei ole, kuulub hageja nõue leppetrahvi osas rahuldamisele. 3.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4.Asjaolu, et kostjad jätsid täitmata endale lepingutega võetud rahalised kohustused tähendab, et kostja rikkus pooltevahelistest võlasuhetest tulenevaid kohustusi. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt lepingulist tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Hageja nõuded kostja vastu on hagiavalduse asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.
Menetluskulud
Menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Ainult juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole ka oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kannab hageja menetluskulud ise (TsMS § 168). Hagiavalduse kohaselt on hageja teavitanud kostjat korduvalt lepinguliste kohustuste mittenõuetekohasest täitmisest, kuid sellest hoolimata ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi täitma asunud. Samuti on hageja pidanud kostjaga võla tasumise osas läbirääkimisi, kuid tulemusteta. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 4750.00 krooni ja elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud 29.00 kroonist riigilõivust. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.