Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

krooni. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade edastatud posti teel. Kostja on eelmenetlusteatele vastanud ja hagiavalduse nõuded õigeks tunnistanud ja selgitanud lepingu rikkumise põhjusi, kuid loodab asja lahendada kompromissiga (tl 41-42). Vastuväiteid hagile ei ole. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagejat on teavitatud kostja seisukohtadest. Hageja oma vastuses teatas, et on püüdnud kostjaga ühendust saada, et saavutada kostjaga kokkulepet, kuid ebaõnnestunult (tl 47-48). Kuna eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 alusel juhul, kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Kohtu seisukoht ja põhjendused 1.Hageja nõue tuleneb poolte vahel 13.mail 2006.a sõlmitud tarbijakrediidilepingust (tl 7-8) nr xxxxxx (edaspidi Leping) ja lepingu raames sõlmitud kahest kokkuleppest, milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Hageja hoiatas kostjat kirjalike teadetega (tl 28-30) Lepingu ülesütlemisest, kui kostja 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid rahalisi kohustusi ei täida. Kostja oma täitmata lepingulisi rahalisi kohustusi hageja antud tähtajaks ei täitnud ega nende tasumiseks kokkulepet ei sõlminud. 25.aprillil 2008.a ütles hageja Lepingu üles ning nõudis kostjalt tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intresside, leppetrahvi, viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumist. 2.Hagi asjaolude kohaselt leppisid pooled Lepingu sõlmimisel kokku, et Lepingule kohaldatakse hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Nimetatud üldtingimuste p-i 6.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale lepingu ülesütlemise korral leppetrahvi, samuti hüvitama hagejale võla sissenõudmisega seotud kulud. Vastavalt Lepingus kokkulepitule, peab kostja maksma hagejale 17 779.27 krooni leppetrahvi. Kuna kostja leppetrahvi nõuet vaidlustanud ei ole, kuulub hageja nõue leppetrahvi osas rahuldamisele. 3.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4.Asjaolu, et kostjad jätsid täitmata endale lepingutega võetud rahalised kohustused tähendab, et kostja rikkus pooltevahelistest võlasuhetest tulenevaid kohustusi. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt lepingulist tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Hageja nõuded kostja vastu on hagiavalduse asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada.

Menetluskulud

Menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Ainult juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole ka oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kannab hageja menetluskulud ise (TsMS § 168). Hagiavalduse kohaselt on hageja teavitanud kostjat korduvalt lepinguliste kohustuste mittenõuetekohasest täitmisest, kuid sellest hoolimata ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi täitma asunud. Samuti on hageja pidanud kostjaga võla tasumise osas läbirääkimisi, kuid tulemusteta. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 4750.00 krooni ja elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud 29.00 kroonist riigilõivust. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.