Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuniku nimi
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2009.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-11262
Tsiviilasi
AS H hagi OÜ U ja V V vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes.
Hagihind
32 614,36 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AS H (registrikood xxx, asukoht xxx), esindaja S Saan (xxx); kostjad – OÜ U (registrikood xxx, asukoht xxx); V V (isikukood xxx, elukoht xxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
§ 142. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue AS H esitas 27.03.2008.a hagiavalduse OÜ U ja V V vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes. 23.04.2008.a esitas hageja parandatud hagiavalduse. Hageja ja kostja OÜ U (kostja 1) vahel sõlmiti 21.02.2006.a liisinguleping nr 0121114L, mille esemeks oli kaubik Xxx. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu p 2.1. 21.02.2006.a sõlmisid hageja ja kostja 1 seoses vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimisega ka vastava kindlustusleppe. Kindlustusleppe p 2.2.6 kohaselt kohustus kostja 1 kandma kindlustusmakse osamakse kindlustusleppes nimetatud tähtajal hageja lepingus nimetatud arvelduskontole. 21.02.2006.a sõlmisid pooled lisaks lepingu lisa nr 2, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale 1 lisateenuse näol Statoili kütuse krediitkaardi kasutamist kuumaksega 15 krooni. Kostja 1 rikkus lepingust ja lisast nr 2 ning kindlustusleppest tulenevaid kohustusi jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja lisa nr 2 ning kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad maksed. Kostja 1 poolt on hagejale tasumata kostjale 1 esitatud arved nr 8418679436 (osaliselt summas 1 051,33 krooni), 8422245665, 8426200415, 8435556503, 8435556516 ja 8436072031 kokku summas 16 077,79 krooni. Hageja saatis kostjale 1 17.10.2006.a teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat 1 võlgnevuse suurusest ja palus kostjal 1 võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostja 1 võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste p 7.1.3 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja 1 tulenevalt lepingu üldtingimuste p 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja 1 vara vabatahtlikult ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ R poole. Vara valdus taastati 16.01.2007.a. Peale vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle AS-ile S A , kes koostas hindamisakti ja asus vara realiseerima. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 75 423,73 krooni. OÜ R ja AS S A esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved nr A 07025, nr 272600807 ja nr 272601050 kokku summas 12 684,45 krooni, mis on hageja poolt tasutud. Kostjal 1 on kohustus hüvitada hagejale 32 614,36 krooni. 21.02.2006.a sõlmiti hageja ja V V (kostja 2) vahel käendusleping nr 0121114L, mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust tulenevate kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine. 31.05.2007.a saatis hageja kostjale 2 teatise, milles informeeris teda kostja 1 tekkinud võlgnevusest ning palus kostjal 2 kustutada võlgnevus. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja 2 võlgnevust kustutanud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Hageja palub OÜU ja V V solidaarselt välja mõista 32 614,36 krooni ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivis 0,25% päevas. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu summas 2 000 krooni. Kohtu põhjendused Kostjale OÜ U on menetlusdokumendid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 327 alusel, mille kohaselt oli kostja hagiavaldusele vastamistähtajaks 08.12.2008.a Kostjale V Vile on menetlusdokumendid kätte toimetatud TsMS § 327 alusel, mille kohaselt oli kostja hagiavalduse vastamistähtajaks 13.01.2008.a. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud
2 (4)
tagaseljaotsuse tegemist. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega, lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 32 614,36 krooni ja viivis 0,25% päevas alates 27.03.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 2 000 krooni.
3 (4)
Mai Grauberg Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.