Tsiviilasi nr. 2-09 -2522
Kohus
Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2009. a Tartu
Tsiviilasi
OÜ X pankrotiavaldus AS H. vastu
Menetlusosalised
Võlausaldaja: OÜ X Võlsausaldaja esindaja: juhatuse liige U.L. Võlgnik: AS H. , Võlgniku esindaja: vandeadvokaat Anto Kasak, Advokaadibüroo Kasak ja Missik, Soola 3, Tartu 51010 ja Siret Saks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Eelistung
2. veebruar 2009. a
Protokollija
Tiia Lepp
I Asjaolud Võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse 22. jaanuaril 2009. a. Kohus pidas eelistungit pankrotiavalduse menetlusse võtmise ja menetluse algatamise küsimuses 2. veebruaril 2009. a. Pankrotiavalduse aluseks on võlausaldaja põhivõla nõue 211 987 krooni, millele lisandub viivisena 6853.28 krooni. Kokku on nõue 218 840.28 krooni. Eelistungil selgus, et võlgnik on nõudest tasunud pärast pankrotiavalduse esitamist 29. jaanuaril 2009. a 25 000 krooni. Võlausaldaja esindaja esitas kohtule kirjaliku taotluse, mille kohaselt ei ole pankrotimenetluse algatamise taotlemine enam perspektiivikas. Kui kohus otsustab pankrotimenetlust mitte algatada, siis taotleb võlausaldaja menetluskulude panemist võlgniku kanda ja mõista võlausaldaja kasuks välja tasutud riigilõiv 6000 krooni, kuivõrd võlgnik on alles pärast pankrotiavalduse esitamist tasunud osa võlast ilmselge eesmärgiga vältida pankrotimenetluse algatamist. Kui võlgnik oleks seda teinud vastavalt pankrotihoiatusele, siis ei oleks võlausaldaja pankrotiavaldust esitanud. Võlgnik palub jätta pankrotimenetlus algatamata. II Kohtu seisukoht ja resolutsioon PankrS § 14 sätestab juhtumid, mil kohus keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. lg 1 p 3 kohaselt võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel. lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata ka siis, kui avaldusega ei ole võimalik avaldaja poolt taotletavat eesmärki saavutada. lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral enne menetlusse võtmise lahendamist pooled ära kuulata.
PankrS § 15 lg 2 p 3 kohaselt saab võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olla aktsiaseltsi puhul nõue, mis ületab 200 000 krooni. Käeoleval ajal ei ületa võlausaldaja nõue nimetatud miinimumi. Võlausaldaja on asunud seisukohale, et tema avaldus ei ole perspektiivikas. Kohus ei olnud kohtueelistungi toimumise ajaks otsustanud pankrotiavalduse menetlusse võtmise küsimust. Kohus leiab, et tuleb keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest PankrS § 14 lg 1 p 3 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Võlausaldaja on tasunud riigilõivuna avalduse esitamisel 6000 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kui kohus ei võta avaldust menetlusse, siis tasutud riigilõiv tagastatakse. Võlausaldajal on õigus esitada kohtule riigilõivu tagastamise avaldus. Kuna kohus ei võta avaldust menetlusse, siis jätab kohus võlausaldaja taotluse mõista tasutud riigilõiv välja võlgnikult, läbi vaatamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS § 14 lg 1 p 3 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 150 lg 1 p 2 kohus määras: Jätta menetlusse võtmata OÜ X pankrotiavaldus AS H. vastu. Selgitada, et OÜ-l X on õigus esitada kohtule riigilõivu tagastamiseks avaldus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.