2-08-84012/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Jätta rahuldamata AS H taotlus HJ esindaja kulude väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Asjaolud ja hageja nõue 10.12.2008.a. esitas AS H kohtule hagi HJ vastu võlgnevuse 39 120,37 krooni ja viivise nõudes. Nõue tuleneb poolte vahel 12.01.2007.a. sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust , mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 25 000 krooni. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga 05.12.2008.a. kokku 21 264,55 krooni, millest põhiosa on 17 488,71 krooni, intress 1 566,93 krooni, viivis 1 959,06 krooni, leppetrahv 226,40 krooni ja viivis leppetrahvilt 23,45 krooni. Samuti tuleneb nõue poolte vahel 02.07.2007.a. sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr xxx krediidilimiidiga 15 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxx. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga 05.12.2008.a. kokku 17 855,82 krooni, millest põhiosa on 15 968,26 krooni, intress 14,20 krooni, viivis 1 199,27 krooni, leppetrahv 325,97 krooni, viivis leppetrahvilt 24,70 krooni ja menetlustasu 50,00 krooni ning kaardikasko summas 273,42 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt EKP Intress + 7% aastas summalt 17 715,11 krooni alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja viivis protsendina põhinõudelt EKP Intress + 7% aastas summalt 16 344,23 krooni alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 361,87 krooni ja esindaja kulud. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale isiklikult 31.12.2008.a. kooskõlas TsMS § 307 lg 1 ja 313 lg 1 kätte toimetatud. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused

2-08-84012 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja tähtaegselt hagiavaldusele ei vasta. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult osaliselt põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista väikelaenulepingust tulenevalt leppetrahvi 226,40 krooni ja viivis leppetrahvilt 23,45 krooni. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt leppetrahvi 325,97 krooni ja viivis leppetrahvilt 24,70 krooni. Käenduseta väikelaenulepingu punkti 13.3 kohaselt kohustus kostja lepingu hageja poolsel ülesütlemisel maksma ühekordset trahvi kuni 1% varaliste kohustuste kogusummast ning kostja kohustus püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingult tasuma lepingu punkti 8.4.3 kohaselt trahvi 2% tasumisele kuuluvalt summalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Kohus leiab, et väikelaenulepingu ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu ülesütlemise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepped on tühised. Riigikohus oma 14.01.2009 lahendis nr 3-2-1120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg 1 on ammendavalt reguleeritud. Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja leppetrahvid 226,40 krooni ja 325,97 krooni, kokku 552,37 krooni. Tulenevalt sellest, et kohus jättis leppetrahvid välja mõistmata, tuleb jätta välja mõistmata ka leppetrahvidelt viivis 23,45 krooni ja 24,70 krooni, kokku 48,15 krooni.