Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi K. L. ja V. Š. vastu 9 506,36 krooni ning lisanduva viivise solidaarses nõudes Hagi hind 4 305,54 krooni
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
22. jaanuar 2009. a Hageja:
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK xxx)
Hageja esindaja:
J.P. (volikirja alusel)
Kostja 1:
K. L. (IK xxx)
Kostja 2:
V. Š. (IK xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjatelt K. L.`lt ja V. Š.`lt solidaarselt hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks 3 331 (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend üks) krooni 89 senti, millest 1 609,55 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulud, 212,56 krooni leppetrahv ja 1 509,78 krooni viivis.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannavad kostjad K. L. ja V. Š. solidaarselt.
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi K. L. ja V. Š. vastu 9 506,36 krooni ja sellele lisanduva viivise solidaarses nõudes.
2.Balti Investeeringute Grupi Pank AS esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnike K. L. ja V. Š. vastu. V. Š. esitas vastuväite ning nõue anti üle lahendamiseks hagimenetluses.
3.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue - hageja ja kostja K. L. vahel 29.08.2006. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 14 132,92 krooni, intressiga 27,3% aastas - hageja ja kostja V. Š. vahel 26.07.2005. a sõlmitud käenduslepingust.
4.Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt välja mõista 9 506,36 krooni, millest - 4 305,54 krooni on tagastamata krediidisumma; - 931,28 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; - 1 369,60 krooni leppetrahv; - 1 609,55 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud; - 1 290,39 krooni sissenõutavaks muutunud viivis Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis alates 05.09.2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 27,3 % tagastamata krediidisummalt aastas ja hageja kantud menetluskulud.
5.Kostja 1 kirjaliku vastust hagile ei esitanud. Kostja 2 teatas oma kirjalikus vastuses hagile, et ei tunnista hagi. Vastuväites makseettepanekule teatas kostja 2, et kostjal 1 on paremad materiaalsed võimalused hageja nõude rahuldamiseks.
KOHTUISTUNG
6.Hageja esindaja esitas nõude täpsustuse, milles vähendas hagi hinda. Peale hagi esitamist on kostja 1 tasunud kokku 6 482 krooni, millest tulenevalt on hageja viivise nõue 22.01.2009. a seisuga 1 509,78 krooni. Hageja esindaja taotleb, et kohus mõistaks
kostjatelt solidaarselt välja: 1 609,55 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 212,56 krooni leppetrahvi, 1 509,78 krooni viivist, kokku 3 331,89 krooni ning hageja menetluskulud. Esindaja selgitas, et kostjaga 1 sõlmiti laenuleping 2005. aastal, kostjal 1 tekkisid laenu tagasimaksmisega raskused ning 29.08.2006. a sõlmiti tarbijakrediidileping summale 14 132,92 krooni, millega tasaarvestati krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenesid krediidilepingust nr 0500137/75kt.
7.Kostja 1 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse oli kostjale 1 isiklikult kätte toimetatud 28.09.2008. a.
8.Kostja 2 selgitas, et on kostja 1 käendaja. Esimene laenuleping sõlmiti kostja 1 ja hageja vahel 2005. aastal. Kostja 2 hagi ei tunnista, kuna pole raha hagejalt saanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja 2 seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud.
10.Nõue kostja 1 vastu.
10.1.Kohus tuvastas, et 29.08.2006. a sõlmisid hageja ja kostja 1 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille järgi hageja laenas kostjale 1 krediidisumma 14 132,92 krooni, mis tasaarvestatakse krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, mis tulenevad krediidilepingust nr xxx. Lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt tuli laen tagastada igakuiste maksetena, viimane maksepäev oli 15.08.2008. a. Hageja ütles krediidilepingu 04.02.2008. a ülesütlemisavaldusega üles.
10.2.Menetluse kestel tasus kostja 1 hagejale 6 482 krooni, mistõttu hageja vähendas nõuet.
10.3.Hageja nõue kostja 1 vastu on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; § 100, mille kohaselt kohustuse rikkumine võlasuhtes on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine; § 101 lg 1, mille kohaselt võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; samuti Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimuste punktidega 2.1, 5.3, 6.3 ja
11.Nõue kostja 2 vastu, solidaarvastutus.
11.1.Kohus tuvastas, et 26.07.2005. a sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu, millega käendaja võttis krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja K. L. vahelisest krediidilepingust nr xxx ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete täitmise eest, käendaja
vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 43 432 krooni. Käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.09.2010. a.
11.2.07.01.2008. a teavitas hageja kostjat 2, et kostjal 1 on hageja ees krediidilepingust tulenev võlgnevus kokku 1 277,39 krooni ning 04.02.2008. a krediidilepingu ülesütlemisest ja võlasumma 10 140,56 krooni kohesest tasumisest. Käenduslepingu punkti 2 järgi kohustus käendaja täitma krediidisaaja kohustused krediidiandjale ühe nädala jooksul nõudekirja saamisest, juhul, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt.
11.3.VÕS § 142 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingus on kokku lepitud käendatava kohustuse piirmäär (43 432 krooni). VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada; käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, samuti tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja siis, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
11.4.VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
11.5.Kostja 2 vastuväide, et ta ei ole käendajana raha saanud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks solidaarselt. Käendus on kõrvalkohustus, mille eesmärk on tagada põhivõlgniku poolt võlausaldaja ees võetud kohustuse täitmist ning üldteadaolevalt krediidiandja annab krediiti krediidisaajale (põhivõlgnikule), mitte aga käendajale.
MENETLUSKULUD
12.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannavad kostjad solidaarselt (TsMS § 165 lg 1 ja lg 3). Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.