lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-17750/25

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 04.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-17750/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1293
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 2Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 146 lg 1, 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegAÕS § 26KOS § 13TsÜS § 113 lg 1Heakskiidu tagasiulatuv mõjuTsÜS § 149Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 151 lg 1Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-07-17750

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. veebruar 2009. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

AS Kohtla-Järve Soojus hagi S. Š. vastu võlgnevuse 17 001,34 krooni nõudes

Hagihind

17 001,34 krooni

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised

Resolutsioon

Hageja:

AS Kohtla-Järve Soojus (xxx)

Hageja esindaja:

P. P. (volikirja alusel)

Kostja:

S. Š. (IK xxx)

1.Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi S. Š. vastu 17 001,34 krooni nõudes rahuldamata.
2.Menetluskulud kannab AS Kohtla-Järve Soojus.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Hagiavaldus

1.Hagiavalduse (tl 1) kohaselt on kostja S. Š. jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest kostjale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja saatis kostjale igakuiselt arved, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus, teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja leiab, et kostja on 01.02.2007. a seisuga alusetult säästnud hageja arvelt 17 001,34 krooni. Hageja palub võlgnevuse kostjalt välja mõista.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 05.11.20262-25-21180/14
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus

Menetluse käik

2.08.08.2007. a rahuldas kohus AS Kohtla-Järve Soojus hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 17 001,34 krooni (tl 16).
3.17.09.2007. a esitas kostja kaja tagaseljaotsuse peale (tl 22).
4.02.04.2008. a määrusega rahuldas kohus S. Š. kaja ja taastas tsiviilasja menetluse (tl 37-39).

Kostja vastus

5.AS Kohtla-Järve Soojus hagi kostja S. Š. ei tunnista, leides et nõue on aegunud. Kostja palub kohaldada hagi aegumist (tl 23).

Hageja seisukoht

6.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega hagi aegumisest (tl 43). Hageja leiab, et TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕS § 103 lg 1 ja 2 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest välja arvatud juhul kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav kui kohustust rikuti vääramat jõu tõttu. Vääramatu jõu olemasolule kostja viidanud ei ole.
7.Hagejal tekkis kohustus kütta elamut xxx hageja ja elamu haldaja vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel leping puudus. Korteriomanikust kostja kohustus tasuda tarbitud soojusenergia eest tulenes AÕS § 26 ja KOS § 13. Hageja leiab, et kostja tasumiskohustus tulenes seadusest mitte lepingust. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja leiab, et nõue aegunud ei ole ning palub hagi rahuldada.

Kostja vastus hageja seisukohale

8.Kostja jääb seisukohale, et nõue on aegunud. Lisaks selgitab kostja, et tema ja teised korteriomanikud vabastasid elamu xxx 2003. aastal ja sellest teavitati ka hagejat. Kostja palub hagi jätta rahuldamata (tl 55).

Hageja seisukoht kostja vastusele

9.Hageja selgitab, et esitas arved korteriomandi asukoha järgi. Kostja hagejat elukoha muutusest teavitanud ei ole. Hageja väljastas kõik arved tarbimiskoha aadressil kuna muud kokkulepet polnud (tl 63).

Kohtuistungid 18.11.2008. a ja 22.01.2009. a

10.Kohtuistungitel selgitas kostja, et hagi esitamise ajal ei olnud kostja enam korteri omanik. Kostja omandas korteri 28.07.1999. a vastavalt ostu- müügilepingule. Mais 2000 lahkus kostja nimetatud elamispinnalt ja edaspidi teenust ei kasutanud. Korter oli kolmanda isiku kasutuses, sellest sai teavitatud ka hagejat. Kui kostja korterist lahkus, pöördus ta vee-, elektri- ja soojusfirmade poole. Kuidas korter müüdi ja kes ostis, seda kostja ei tea.
11.Hageja esindaja selgitas, et maikuuni 2003 küttis AS Kohtla-Järve Soojus elamut asukohaga xxx teistelt korteriomanikelt on hageja nõudnud võlgnevused sisse seisuga kuni mai 2003. xxx olid kostja registreeritud kuni 2005. aastani. Võlgnevuse periood lõpeb seega juuni 2003.
12.Kostja jäi oma seisukohtade juurde ja palus kohaldada hagi aegumist. Kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et hagi on esitatud neli aastat hiljem ajast, mil hageja lõpetas elamu xxx kütmise.
13.Hageja jäi hagiavalduses toodud nõude juurde. Võlg on soojusenergia eest, mida hageja on tarninud kostjale kuuluvasse korterisse. 2004. aastal on Kohtla-Järve Linnavalitsus algatanud peremehetu elamu hõivamise menetluse. Seega perioodil, mille eest on võlgnevus arvestatud, ei saanud korteri omanik olla keegi peale kostja enda.

Kohtuotsuse põhjendused

14.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
15.Kohus tuvastas, et kostja omandas korteriomandi asukohaga xxx, Kohtla-Järvel 28.07.1999. a (tl 6). Seisuga kuni 06.06.2003. a on hageja kostjale arvestanud soojusenergia eest tasumiseks 17 001,34 krooni.
16.Kostja palub asjas kohaldada aegumist (TsÜS § 146 lg 1), leides, et tema vastu esitatud nõude kolmeaastane aegumistähtaeg on möödunud (tl 23, 55, 77, 82, 83).
17.Hageja kostja seisukohaga hagi aegumise kohaldamisest ei nõustu. Hageja leiab, et hagejal tekkis kohustus kütta elamut asukohaga xxx, xxx hageja ja elamu haldaja vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel leping puudus. Korteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kulutatud kütte eest tulenes AÕS § 26 ja KOS § 13. Hageja leiab, et kostja kohustus hageja ees tuleneb seadusest mitte tehingust ja viitab TsÜS § 149, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest (tl 43).
18.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega.
19.Vastuseks kostjale TsÜS § 146 lg 1 kohaldamise osas, märgib kohus, et poolte vahel puudus ka tehing, millest oleks võinud võlgnevus tuleneda. Hageja ega kostja ei ole teinud vastastikuseid tahteavaldusi enda millegagi sidumiseks. Kostja tegusid nagu arvete tasumine (või tasumata jätmine) ei saa käsitleda tahteavaldusena, milleks sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingisuguste kohustustega tulevikus siduda. Seega ei ole antud tsiviilasjas tegu ka tehingust tuleneva nõudega.
20.Kohus leiab, et käesoleval juhul kuuluvad kohaldamisele alusetust rikastumisest tulenevad sätted.
21.Hageja esindaja selgituste kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud perioodil august1999-mai 2003. Seega on osaliselt võlgnevus tekkinud ajavahemikul enne 01.07.2002. a.
22.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juuli 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.juulist 2002.
23.Kuni 30.06.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.
24.Seega tuleb nõudele kohaldada TsÜS § 151 lg 1 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega. Hageja esindaja kinnitab, et hageja lõpetas elamu asukohaga xxx kütmise mais 2003, sega hilisemalt juunis 2003 teadis hageja, et tal on nõudeõigus kostja vastu. Kohus leiab, et hageja on põhjendamatult viivitanud oma nõudeõiguse teostamisega. Hagi on kohtule esitatud 04.05.2007. a, seega on mööda lastud kolmeaastane tähtaeg .
25.Riigikohus on väljendanud seisukohta, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolus tuvastamine ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-8-07, 3-2-1-101-07).
26.Aegumise instituut teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning lähtub põhjendusest, et mida rohkem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgniku jaoks kujuneda õigusliku olukorra selgitamine. Et sellist olukorra kujunemist vältida peab võlausaldaja oma nõude esitama õigeaegselt, vastasel korral riskib ta sellega, et ka õiguslikult põhjendatud nõue võib aegumisväite esitamisel jääda rahuldamata.
27.Kuna kohus kohaldab aegumist, jätab kohus AS Kohtla-Järve Soojus hagi S. Š. vastu rahuldmata.

Menetluskulude jaotus

28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kuna kohus jätab AS Kohtla-Järve Soojus hagi täies ulatuses rahuldamata, kannab menetluskulud hageja.
29.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja