Tsiviilasja number
2-07-17148
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal
Tsiviilasi
Aleksandr Litvintšuki hagi MTÜ Kallasmaa 3 vastu alusetult saadu tagasinõudmiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
17 074, 40 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.05.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ Kallasmaa 3 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
15.01.2009, avalik kohtuistung Hageja Aleksandr Litvintšuk (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x-xx, xxxxx xxxxxx), esindaja Irina Bušujeva Kostja MTÜ Kallasmaa 3 (registrikood xxxxxxxx, asukoht Xxxxxxxxx x xxxxx xxxxx), esindaja Aleksei Smelov
Harju Maakohtu 15.05.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja on xxxxxxx Xxxxxxxxx x-xx asuva korteriomandi omanik. Hageja sõlmis 05.03.2001 AS-ga Kovanda lepingu, millega AS Kovanda võttis endale kohustuse osutada hagejale teenuseid. 24.10.2002 moodustati hageja elukohas korteriühistu, kes esitas hagejale alates 2003.a arveid
kommunaalmaksete tasumiseks. Kostja arvete alusel olid kõik nõutud summad hageja poolt 2005.a lõpuni tasutud. Jaanuari 2006 arvele oli kostja märkinud hageja võlgnevuseks 6344, 91 krooni, millise summa tasus hageja 23.02.2006 ja 06.03.2006 maksekorraldustega. Harju Maakohtu 04.04.2007 määrusega tsiviilasjas 2-06-2477 kinnitati Aleksandr Litvintšuki ja AS Kovanda vaheline kompromiss, mille alusel hageja kohustus tasuma AS-le Kovanda põhivõla 11 208, 10 krooni, viivist 1953, 20 krooni ja õigusabikulud 4000 krooni, kokku 17 161, 30 krooni. Kõnealuses kohtumenetluses selgus, et elamus asutatud korteriühistul ei olnud alust hagejale arveid esitada, sest tegelikult osutas ja vahendas elamule Kallasmaa 3 teenuseid jätkuvalt AS Kovanda (ajavahemikus 2003 kuni september 2005). Kuna hagejal ei olnud kohustust kostja esitatud arveid tasuda, palus hageja 30.04.2007 esitatud hagis kostjalt välja mõista alusetult saadud 11 208, 10 krooni. AS-i Kovanda ees tekkis hagejal põhivõlgnevus 2003.a eest 8805, 50 krooni, 2004.a eest 2245, 10 krooni ja 2005.a eest 157, 50 krooni, s.o kokku 11 208, 10 krooni, mille ta nimetatud äriühingule ka tasus. Sellest nähtuvalt tasus hageja ühe ja sama teenuse eest nii kostjale kui AS-le Kovanda. Eeltoodu tõttu, s.o kostja süül, oli hagejal tekkinud võlgnevus AS Kovanda ees, mistõttu palus hageja mõista kostjalt välja ka viivise tasumisega ja menetluskulude kandmisega tekitatud kahju summas 9953, 20 krooni. Lisaks põhivõlale nõudis AS Kovanda viivise tasumist, millest 1953, 20 krooni hageja kokkuleppel ka tasus. Samuti hüvitas hageja AS Kovanda õigusabikulud summas 4000 krooni ning kandis ise õigusabikulusid summas 4000 krooni. Kostja andis Kallasmaa 3 majaelanikele ebaõiget teavet, mistõttu jättis hageja AS Kovanda arved tasumata. 21.12.2007 esitatud vastuses kostja vastusele täpsustas hageja oma nõude asjaolusid ning lisas tõendeid. Veevarustuse- ja heitvee ärajuhimise teenuste müügilepingu sõlmis kostja AS-ga Maardu Vesi alles 31.08.2005. Lõpliku nõude kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista alusetult saadud 11 121, 20 krooni ning tekitatud kahjuna viivised 1953, 20 krooni ja õigusabikulud 4000 krooni. Kostja vastus Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas arved alusetult või et kostjal ei oleks olnud õigust arveid esitada. Kostja esitatud arved olid seotud osutatud või vahendatud teenustega. Kostja esitas arveid peamiselt teenuste kohta, mida tegelikult osutati (hooldustasu ja elamu remont) või mida kostja vahendas (elekter, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, küte). Kostja nõustus sellega, et kuni 31.08.2005 sai hageja vett AS Kovanda vahendusel ja alates sellest ajast kostja vahendusel. Kütte korraldamisega tegeles AS Kovanda kuni märtsini 2004. Vee ja kütteteenuste osas on hagejale tehtud ümberarvestus. Hageja ei ole tasunud kostja esitatud arveid täies ulatuses, tal on ühistu ees võlg. Hageja ei ole põhjendanud, miks peab kostja tasuma talle summad, mille hageja on tasunud AS-ile Kovanda tsiviilasjas 2-06-2477 sõlmitud kompromissi alusel. Kompromissi sõlmimine tsiviilkohtumenetluses oli vabatahtlik. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ning kostja süüd kahju tekkimises. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ning mõistis MTÜ-lt Kallasmaa 3 Aleksandr Litvintšuki kasus välja alusetult saadud 11 121, 20 krooni ja kahjuhüvitise 5953, 20 krooni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus luges esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et kostja esitas hagejale alates 11.02.2003 kuni 11.02.2006 arveid. Esimene arve on esitatud 2003.a jaanuari eest. Viimasest,
2006.a arvest nähtub, et hageja oli kostjale võlgu 6344, 91 krooni. Kohus luges maksekorraldustega tõendatuks, et hageja tasus 23.02.2006 ja 06.03.2006 kostjale vastavalt 1000 ning 5344, 91 krooni. Seega on tõendatud, et 06.03.2006 seisuga polnud hagejal kostja ees võlgnevust ning alusetu on kostja väide, et hagejal oli ühistu ees võlg. Kostja ei ole osundanud ühelegi konkreetsele hagiavalduse täienduses märgitud summale ega väitnud, et hageja ei ole nimetatud summat kostjale tasunud. Kohus luges tõendatuks, et hageja oli tasunud hiljemalt 06.03.2006 kõik summad, mida hageja hagis tagasi nõuab. Seda seisukohta kinnitab ka kostja tõend, mille kohaselt seisuga 12.03.2006 ei omanud hageja kostja ees võlgnevust. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks olnud kohustus kostjale vaidlusaluseid summasid tasuda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja osutas hagejale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust 31.08.2005 sõlmitud lepingu alusel. Kuna kostja nõudis 2005 septembris osutatud teenuse eest tasumist 2005 oktoobris, ei olnud kostjal enne seda alust hagejalt veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumist nõuda. Kostja võttis omaks, et AS Kovanda osutas hagejale kuni 2004 märtsini kütte teenust ja seega ei olnud kostjal ka selle eest hagejalt õigus tasumist nõuda. Kostja ei ole näidanud, millisel õiguslikul alusel on hageja talle tasunud hoolduskulusid, remondifondi summasid ning prügiveo eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale nimetatud teenuseid osutanud või AS-ile Kovanda hageja asemel vaidlusaluste teenuste eest tasunud. Kuna kostja ei ole näidanud nõutud summade nõudeõiguse teket, ei olnud kostjal õigust nõuda hagejalt ka viivise tasumist. Seega ei ole tõendatud hagejal tasumiskohustuse olemasolu, kostja on vaidlusaluse 11 121, 20 krooni saanud alusetult ning nimetatud summa tuleb kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab hageja kahjuhüvitise väljamõistmiseks tõendama, et kostja on hagejale kahju tekitanud, kostja tegevus oli õigusvastane ning kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Lisaks sellele peab hageja tõendamatekitatud kahju suurust. Kostja peab hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Hageja väitel tekkis tal võlgnevus AS Kovanda ees kostja süül, kuna alles teise kohtumenetluse käigus selgus, et korteriühistul ei olnud alust arvete esitamiseks ning elamule oli teenuste osutamiseks sõlminud lepingud AS Kovanda. Hagejal tekkis võlg AS Kovanda ees, kuna ta ei teadnud, et teenuste eest tuleb tal tasuda kostja asemel AS-ile Kovanda. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et hagejal on kohustus tasuda AS-ile Kovanda viiviseid 1953, 20 krooni ning õigusabikulud 4000 krooni. Kohus luges hageja väite TsMS § 231 lg 1 alusel tõendatuks, et hagejale tekkis kahju kokku 5953, 20 krooni. Hageja nimetab kostja õigusvastaseks tegevusks ebaõige teabe andmist teenuste osutaja kohta. Kostja ei ole hageja väidet ebaõige teabe andmise kohta ümber lükanud. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. VÕS § 6 kohaselt peavad pooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus luges heade kommetega vastuolus olevaks olukorra, kus isik jätab teisele poolele mulje endast kui teenuse osutajast ning teisel poolel tekib seetõttu võlgnevus tegeliku teenuse osutaja ees. Sellises olukorras on kahju tekitamine õigusvastane. Kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi.
VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja ei oleks hagejale ebaõiget teavet jaganud, oleks hageja tasunud vajalikud summad AS-ile Kovanda ning AS-il Kovanda ei oleks olnud alust nõuda hagejalt teenuste eest tasumise viivitamise tõttu viivist. AS Kovanda õigus nõuda viivist tekkis asjaolust, et hageja tasus kostjalt saadud teabe tõttu vajalikud summad ebaõigele isikule. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale kahju, mis on tal tekkinud seoses viivise väljamõistmisega. Teenuste eest tasumisel ei oleks AS-il Kovanda olnud põhjust pöörduda hageja vastu võlanõudega kohtusse. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale ka kohtumenetlusest tekkinud kahju, s.t AS Kovanda menetluskulud. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Kuna AS Kovanda esitas hagi viivise 3906, 45 kroovi väljamõistmiseks, vähendas hageja kompromissi sõlmimisega tsiviiasjas 2-06-2477 võimalikke kahjusid. Hagi rahuldamisel oleks hagejal tulnud lisaks põhinõudele tasuda kompromissis kokkulepitust suuremat viivist. Teises tsiviilasjas välja mõistetud menetluskulud 4000 krooni kuuluvad hüvitamisele samuti VÕS § 128 lg 3 alusel. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja hindas kogutud tõendeid ebaõigest. Alusetult saadu väljamõistmisel hindas maakohus ebaõigesti kogutud tõendeid. Toimikus on olemas arved, mis on hagejale kostja poolt väljastatud perioodil jaanuarist 2003 kuni 11.02.2006. Igas arves on täpselt kirjeldatud, millise teenuse eest ja kui palju peab maksma. Kostja on elamu Kallasmaa 3 hooldajana sõlminud lepinguid elamu teenindamiseks: elektrivarustuse leping (elanikud, s.h hageja, saavad elektrit), prügiveoleping (elanikud, s.h hageja, kasutasid/kasutavad eraldiolevaid jäätmekonteinereid, AS-1 Kovanda oli/on oma jäätmekonteinerid), samuti peab kostja tasuma raamatupidamisteenuse eest, tasuma kojamehele, santehnikutele jne. Kõik need kulud on kandnud kostja elamu elanike (s.h hageja) huvides ja osutatud teenuste eest tuleb maksta. Järelikult ei saanud apellant kostjalt raha alusetult. Hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud ega vaidlustanud, seega võttis hageja ülaltoodu omaks, järelikult ei pidanud kostja esitama selle kohta täiendavaid tõendeid (TsMS § 231). Põhjendamatu on ka kahjuhüvitisena 5953, 20 krooni väljamõistmine. Kostja ei kanna vastutust selle eest, mis on toimunud teise tsiviilasja (nr 2-06-2477) menetluses. Kostja ei ole kahju tekitajaks ning kohtumenetluse käigus ei ole hageja tõendanud, et kostja on talle õigusvastaselt kahju tekitanud. Esiteks ei ole kostja ebaõiget teavet jaganud. Teiseks oli hageja KÜ Kallasmaa 3 liikmeks alates selle asutamise hetkest ning tasus vastavaid majandamiskulusid kostjale vabatahtlikult ja juhindudes KÜ Kallasmaa 3 põhikirjast. Elamus Kallasmaa 3 oli asutatud korteriühistu, kes hakkas hooldama elamut alates novembrist 2003, sõlmides selleks vastavaid lepinguid. See oli ja on hagejale teada. Kolmandaks on hageja teovõimeline täisealine isik, kellel on alati õigus ja võimalus otsustada, kellele ja mille eest tasuda. Seega ei ole kostja kahju tekitajaks võlaõigusseaduse mõistes ning järelikult ei pea ta ka nn kahju hüvitama, seda enam, et väidetav kahjusumma tuleneb kompromisslepingust, mis oli sõlmitud teises tsiviilvaidluses. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohus leidis õigesti, et arved iseenesest ei tõenda teenuste osutamist. Hageja ei nõudnud tasutud summasid tagasi nende teenuste eest, mida kostja talle osutas.
Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks ning kooskõlas TsMS § 657 lg-ga 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab kolleegium vajalikuks märkida, et ei nõustu apellandi väitega, nagu oleks maakohus mõistnud kostjalt välja summad, mille ulatuses oli kostja hagejale teenust osutanud või vahendanud. Maakohus ei hinnanud tõendeid ebaõigesti. See, et igal arvel oli eraldi kirjeldatud, millise teenuse eest ja kui palju tuleb maksta, ei tõenda teenuse tegelikku osutamist või vahendamist. Apellandi väited Kallasmaa 3 asuva elamu hooldamise kohta ei ole kooskõlas esitatud tõenditega ega tema enda väidetega. Kostja võttis omaks, et kuni märtsini 2004 ei vahendanud ta kütteteenust ning kuni augusti lõpuni 2004 ka vee- ja kanalisatsiooniteenust ning et prügikonteinerid olid elamu juurde paigutanud nii kostja kui AS Kovanda. Vaatamata sellele esitas kostja hagejale arveid ka eelnimetatud teenuste eest. Nii näiteks nõudis kostja hagejalt 2003.a vee- ja kanalisatsiooni, vee soojendamise ja keskkütte eest kokku 4391, 26 krooni. Seega on asjas tõendatud, et kostja tegeles perioodil 2003 – 2005 elamu hooldamisega vaid osaliselt, kuid esitas arveid täies mahus. Kostja vastuses sisalduv väide, et ta on teinud teatud summade osas tasaarvestuse, oli paljasõnaline, konkretiseerimata ja tõendamata. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja materjalist nähtuvalt esitas kostja hagejale ajavahemiku 01.01.2003 - 31.12.2005 eest arveid summas 33 142, 28 krooni (2003.a eest 10 960, 56 krooni, 2004.a eest 10 572, 34 krooni ja 2005.a eest 11 609, 38 krooni). Nimetatud summa oli hageja poolt seisuga 06.03.2006 täielikult tasutud (11.02.2006 arve, millest nähtub varasem võlgnevus, 23.02.2006 ja 06.03.2006 maksekorraldused – tl 120-122). Hageja rahaline nõue 11 121, 20 krooni tulenes valdavas osas 2003.a eest tasutust (8805, 50 krooni), 2245, 10 krooni hõlmas 2004.a ning vaid 157, 50 krooni 2005.a. Hageja ei nõudnud kostjalt tagasi summasid, mis ta oli tasunud AS-le Kovanda, vaid osaliselt kostjale tasutud summasid, s.o summasid, mis ta oli tasunud teenuse eest, mida talle ei olnud kostja osutanud ega vahendanud. Asjaolu, et hageja tuletas oma nõude suuruse summast, mille ta oli aastate 2003 - 2005 eest tasunud AS-le Kovanda, s.o sama aja eest, mille eest oli ta tasunud kostjale arvete alusel makseid kokku 33 142, 28 krooni, ei muuda selle nõude sisu. Apellandi väited selle kohta, et hagejal kui täisealisel teovõimelisel isikul oli endal võimalik otsustada, kellele ja mille eest tasuda, on asjakohatud. Arvete alusel tasumine muuhulgas teenuse eest, mida ei saadud, võimaldab nõuda tasutut VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi. Maakohtu otsus on õige ja põhjendatud ka kahju hüvitamise nõude osas. Kohus leidis õigesti, et kostja tegevuse tulemusel tekkis hagejale kahju nii viivise kui kohtuvaidluses AS-ga Kovanda tasutud menetluskulude näol. Asjaolu, et elamus asutati korteriühistu, ei tähenda, et korterimakseid tuli tasuda koheselt ühistule. Asjas on tõendatud, et AS Kovanda jätkas elamu majandamist ka pärast korteriühistu asutamist (ka apellant ise on kaebuses märkinud, et elamut hooldama asus ta alates novembrist 2003). Seega oli arvete esitamine kostja poolt hageja eksitamine ning kahju hüvitamise nõude rahuldamine igati põhjendatud. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Ü. Jänes
G. Kivinurm
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.