Tsiviilasja number
2-07-31817
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal
Tsiviilasi
FIE Silvi Torri hagi Vigala Piimatööstus OÜ vastu 61 865 krooni põhivõla ja 61 865 krooni viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
123 730 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.05.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FIE Silvi Torri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
15.01.2009, avalik kohtuistung Hageja FIE Silvi Torri (IK xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Eve Jundas; kostja Vigala Piimatööstuse OÜ (reg.nr 10448380, KiviVigala Vigala vald, Raplamaa), esindaja vandeadvokaat Alar Eiche
Pärnu Maakohtu 26.05.2008 otsus tühistada. FIE Silvi Torri hagi põhivõla ja viivise saamiseks Vigala Piimatööstus OÜ vastu rahuldada. Välja mõista Vigala Piimatööstus OÜ-lt FIE Silvi Torri kasuks põhivõlga 61 865 krooni ja viivist 61 865 krooni, s.o kokku 123 730 (ükssada kakskümmend kolm tuhat seitsesada kolmkümmend) krooni. Apellatsioonkaebus rahuldada. Kahes kohtuastmes kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Pooled sõlmisid 26.02.2007 piima ostu-müügilepingu nr 01, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale piima lepingu lisas nr 1 näidatud hindadega ja kvaliteedis. Kostja kohustus määrama kindlaks vastuvõetava piima kvaliteedi Eesti Vabariigis kehtiva põllumajandusministri määruse nr 28 Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirjade kehtestamine järgi. Samuti kohustus kostja teostama kvaliteedi määramist hageja farmidest võetud piimaproovide alusel vähemalt üks kord nädalas Jõudluskontrolli Keskuse analüüside laboratooriumis Tartus. Kostja oli kohustatud esitama hagejale kirjalikult vastuvõetud piima koguse kvaliteediklasside järgi ja nimetatud andmete alusel pidi hageja kostjale esitama arve üks kord kuus. Kostjal lasus lepingujärgselt kohustus tasuda piima eest peale aruandekuu lõppu 60 päeva jooksul 15. kuupäevaks. Kostja poolt vastuvõetav piim hinnati lõplikult kostja laboratooriumis. Piima vastuvõttu, äravedu ja kvaliteedikontrolli teostasid lepingu kohaselt kostja esindajad A. H. ja V. P.. Hageja on oma lepingust tulenevad kohustused kostja ees täitnud nõuetekohaselt, müües kostjale märtsis ja aprillis 2007 piima kokku 52 428 krooni eest, millisele summale lisandus täiendavalt käibemaks 18%, s.o 9437, 04 krooni. Seega müüs hageja kostjale toorpiima kokku 61 865, 04 krooni eest. Eelmärgitud võlgnevus on kostjal hagejale vaatamata korduvatele pretensioonidele tasumata. Lisaks põhivõlgnevusele on kostjal kohustus tasuda viivist. Vastavalt lepingu p-le 4.4 oli kostja kohustatud tasuma hagejale vastuvõetud piima eest peale aruandekuu lõppu 60 päeva jooksul 15. kuupäevaks ja lepingu p 5.5 kohaselt juhul, kui tasumine ei toimu lepingu p 4.4 näidatud ajal, 0,5% tähtaegselt tasumata arvest iga tasumisega viivitatud päeva eest. Aruandekuu lõppes 15.05.2007, millisest ajast tekib hagejal õigus viivisele. Viivise päevasummaks on 309, 33 krooni. Vastavalt piima vastuvõtu arvestusele märtsis ja aprillis 2007 on kostja hagejalt piima vastu võtnud kokku 15,420 tonni, mille väärtus kõrgema klaasi hinnete kohaselt moodustab koos käibemaksuga 61 865, 04 krooni. Kostja ei keeldunud hageja poolt temale tarnitud piima vastu võtmast selle kvaliteedinõuetele mittevastavuse tõttu. A. H. kostja esindajana on hagejale kinnitanud, et vastuvõetud piim on ära kasutatud juustu valmistamisel. Kostja ei ole järginud põllumajandusministri 27.04.2005 määrusega nr 47 kinnitatud Toorpiima kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord ja toiduseaduse (ToiduS) nõudeid. Eelnäidatud õigusaktide kohaselt kehtib toorpiima kvaliteediklass toorpiimaproovi analüüsi tulemustest teadasaamise päevast kuni järgmise proovi analüüsi tulemsutest teadasaamise päevani. Analüüsid edastatakse toorpiima töötlejale proovi võtmisest arvates 60 tunni jooksul sidevahendite kaudu või muul viisil nendevahelise kokkuleppe kohaselt. Pärast laboratooriumist analüüsitulemuste saamist teavitab toorpiima töötleja viivitamata sidevahendite kaudu või muul viisil nendevahelise kokkuleppe kohaselt analüüsitulemsutest toorpiima tootjat, kelle toodetud toorpiima analüüsiti. Laboratoorium väljastab toorpiima tootja või töötleja taotlusel tema toodetud või töötlemiseks saadetud toorpiima proovide analüüside tulemused ToiduS § 49 lg 3 nimetatud katseprotokolli ärakirjana viie tööpäeva jooksul sidevahendite kaudu või muul viisil nendevahelise kokkuleppe kohaselt. Eelnäidatud seaduse sätteid on kostja rikkunud. Vastuvaidlematult on õige, et kuni 20.03.2007 kuulus kostja poolt hagejalt vastuvõetud piim kõrgemasse sorti. Alles 20.03.2007 on näidatud kvaliteedinõuetele mittevastavad analüüsitulemused. Kuni 20.03.2007 oli kostja hagejalt vastu võtnud piima 7,403 tonni ja selle eest tasumise osas ei saa olla vaidlust. Esmakordselt teavitati (telefoni teel teatas A. H.) hagejat piima kvaliteedinõuetele mittevastavusest paar päeva pärast 28.03.2007 analüüsitulemusi. Samaaegselt jätkas kostja hagejalt piima pretensioonideta vastuvõtmist. Kostja ei väljastanud ja andnud hageja kätte piimaproovide märgistamiseks vajalikku triipkoodi. Triipkood Heinpõllu nimel oli A. H.e käes. Hagejal puudus üldse isiklik triipkood ja puudus kokkulepe, et kostja võib hageja piimalt analüüse võtta triipkoodiga Heinpõllu nime all. Mais 2007, s.o peale lepingus ette nähtud 60 päeva möödumist
käis hageja Vigalas kostja juures soovides saada teada vastuvõetud piima koguseid, triipkoodi numbrit ja piima analüüsi vastuseid. Neid keeldus kostja väljastamast. Nädal hiljem tõi R. S. hagejale kostjalt eelnevalt hageja poolt nõutud andmed. Saades teada analüüside tulemused, nõustus hageja kostjaga piima madalama hinnaga müümiseks kokkulepet sõlmima, kuid ka madalamat hinda on kostja keeldunud maksma. Hageja kahtleb üldse, et Tartu Jõudluskontrolli laboratooriumisse Heinpõllu nimelt saadetud piimaproovid on hagejale kuulunud piimalt võetud piimaproovid. Hagejale on arusaamatu, mis takistas kostjat teavitamast Tartu Jõudluskontrolli laboratooriumi, et Heinpõllu nimel olev triipkood on tegelikult hagejale kuuluv triipkood ja selle triipkoodi all võetud analüüsid kajastavad temale kuulunud piimalt võetud analüüse. Triipkoodid olid laborandi käes ja analüüse ei märgistatud koheselt triipkoodiga hageja juuresolekul. Triipkoodid pidanuks olema piimatootja käes ja märgistamine pidanuks toimuma tema juuresolekul. Proove ei võetud jahutaja seest, vaid kraanist. Proovitopsikud ei olnud ühekordse kasutamisega. Hagejat ei teavitatud õigeaegselt analüüside tulemustest. 21.12.2007 hageja täpsustas hagi. Hageja oli heauskne piimatootja, keda peale esimest kõigile normidele vastavat piimaproovide analüüsitulemuste saamist ei teavitatud toorpiima kvaliteedi halvenemisest. Teavitamise korra ja nõuded selleks kehtestavad põllumajandusministri määruse nr 47/2005 ja EÜ otsekohalduvad määrused järgnevalt: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 853 29.04.2004 kehtestab valdavale osale loomset päritolu toidule käitlemise täpsed hügieeninõuded. III peatükis on toodud nõuded toorpiima kvaliteedile, selle kontrolli võimalike läbiviijate loetelu, kontrolli korraldus ja toidukäitlejate kohustus neid nõudeid täita läbiviijate loetelu, kontrolli korraldus ja toidukäitlejate kohustus neid nõudeid täita. III lisa, IX jagu, I peatüki, III osa p 3 ütleb, et lehma toorpiima bakterite koguarv ei tohi ületada 100 000 kolooniat milliliitris, kahe jooksva kuu geomeetrilise keskmise arvestuses ja somaatiliste rakkude arv 400 000 milliliitris, kolme jooksva kuu geomeetrilise keskmises arvestuses. Punkt 4 sätestab, et üksikute antibiootiliste jääkainete koguhulk ei tohi ületada lubatud maksimaalväärtusi. Punkt 5 kehtestab, et juhul kui toorpiim ei vasta määruse p 3 või 4 nõuetele, siis peab toidukäitleja teavitama pädevat asutust ja rakendama asjakohaseid meetmeid olukorra parandamiseks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 854 29.04.2004 kehtestab eeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. Need eeskirjad näevad ette ka määrusega nr 853 piimatootmisettevõtetele ja toorpiimale esitatud hügieeninõuete täitmise kontrolli. Määruse IV lisa II peatükk p 2 ütleb, et kui piimatootja ei ole kolme kuu jooksul alates pädeva asutuse esimesest teavitamisest suutnud viia toorpiima vastavusse määruse 853 II lisa, IX jao, I peatüki, III osa p 3 nõuetega, siis peatatakse toorpiima tarnimine ettevõttest. Peatamine jääb kehtima kuni piimatootja ei tõenda ise, et toorpiim vastab jälle kehtestatud kriteeriumitele. See tähendab, et piimatootja peab võtma ise või laskma kompetentsel isikul võtta kõiki protseduurireegleid järgides piimaproovi. Kui piimaproovi analüüside tulemused näitavad piima vastavust kehtestatud normidele, siis lubatakse jätkata selle farmi piima tarnimist. Eestis teostab järelevalvet määruste täitmise üle Veterinaar- ja Toiduamet, kes on nende määruste mõistes tunnustatud pädevaks asutuseks. Hageja lõpetas kostjale piima müümise põhjusel, et kostja rikkus oluliselt lepingu tingimusi, puudus koostöö kostjaga, mistõttu hageja kaotas kostja vastu usalduse. Enne hagiga kohtusse pöördumist, soovis hageja kostjaga asja rahumeelselt lahendada, kuid hageja esitatud pretensioonile kostja ei vastanud. Hageja saatis kostjale 05.07.2007 tähitud kirjaga pretensiooni, milles viitas kokkuleppe mittesaavutamise korral poolte vahel 26.02.2007 sõlmitud lepingu võimalikule lõpetamisele seoses lepingu tingimuste olulise rikkumisega kostja poolt. Kuna kostja hagejaga ühendust ei võtnud, oli hageja 03.08.2007 sunnitud lepingu erakorraliselt üles ütlema. Ajavahemikul 2005 kuni 22.02.2007, mil hageja müüs piima OÜ-le Estmilk Production, olid näitajad piima kohta Jõudluskontrolli Keskuse Analüüside laboratooriumi andmetel korras. Seda
bakterite kui somaatiliste rakkude osas. Ei ole teada, kas Rapla toimis proovide võtmisel seaduspäraselt. Eelnevalt oli Rapla rahalistes raskustes, ei suutnud regulaarselt piimaproove teha. Tartust saadud analüüsi tulemused näitavad, et hageja piimast ei teostatud proovi ajavahemikul detsembrist 2006 kuni jaanuarini 2007. Piima saatelehtedel olid eelmise aasta näidud. Eksitus võib olla ka 11., 15. ja 19.02.2007 piima saatelehtedel, kuna saatelehed sai hageja kätte alles 27.02.2007. Senini olid need olnud autojuhi käes. Detsembri 2006 ja jaanuari 2007 näidud Raplal puuduvad täielikult, näidud algavad veebruarist 2007. Rapla polnud seaduslikult õigustatud hagejale piima enne kolme kuu möödumist üles ütlema, aga autojuht teatas 22.02.2007, et hageja piimale järele ei tulda. Tegelikult kavatses piimaveo firma juba 2006.a sügisel veo ära lõpetada, kuna piimavedu polnud neile rentaabel. Raplasse veeti Vigalast piima iga 4 päeva tagant ja suvine piim ei oleks hageja jahutajasse ära mahtunud. Hageja pöördus pärast piima kostjale müümise lõpetamist uuesti Rapla poole ja Rapla nõustus koheselt hagejalt piima vastu võtma, kuna mitu aastat olid hageja piimaproovid olnud laitmatult korras. Hageja piimaproovid alates 09.04.2007 kuni käesoleva ajani, mil ta uuesti müüb piima Raplasse, on olnud laitmatult korras. Hageja oli kuni 30.03.2007 veendunud, et tema piimaproovid on korras. Piimaproovide korrasolekust teavitas hagejat isiklikult 27.03.2007 tehnoloog A. H.. Hageja oli 20., 21., 22., ja 23.02.2007 piima andnud kostjale tasuta ja kostja oli veendunud piima kvaliteetsuses. Seejärel oli korras ka veebruaris 2007 hagejale müüdud piima kvaliteet. 27.02.2007 kostjale müüdud piim kuulus vastavalt hagejale veebruari 2007 kohta kostja poolt hagejale väljastatud aruandele eliitklassi. Kostja ei esitanud vastavalt lepingu nõuetele, vaatamata hageja korduvatele nõudmistele, piima aruannet koguse ja kvaliteediklasside järgi märtsi ja aprilli 2007 kohta. Seega võttis ta hagejalt võiimaluse tasuda õigeaegselt käibemaksu ja esitada hiljem arve kostjale piima eest tasumiseks. Hageja raamatupidaja M. T. käis 09.04.2007 märtsi aruannet kostjalt küsimas, kuid kostjal korrektne aruanne puudus. Alles mais 2007 väljastas kostja hageja palvel eelnäidatud aruanded R. S.ale. Aruanne märtsist 2007 on algselt koostatud õigesti, hilisemate paranduste ja märkega loobus rahast. Koos aruandega väljastas kostja hagejale kollase lipiku viitega Heinpõllu triipkoodile 25001302, piimakogusele 15 420 kg hinnaga 1,80 krooni. Selle alusel koostas hageja raamatupidaja M. T. asja rahumeelse lahendamise kaalutlustel kostjale 21.05.2007 arve nr 2, kuid seda arvet pole kostja siiani tasunud. Kostja ei teavitanud hagejat märtsis ja aprillis 2007 toorpiima kvaliteedinõuetele mittevastavusest Veterinaaria ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskust, milline kohustus tal lasus. Hagejale teadaolevalt on kostjal olnud raskusi piima ja piimatoodete hügieeni- ja kvaliteedinõuete täitmisega. Puudus sisemine sellealase kontrolli korraldus. Veterinaarkeskuse poolt on kostjale eelnäidatud rikkumiste suhtes tehtud ettekirjutus. Kostja on rikkunud ka piimaproovide võtmise korda sellega, et piimaproove ei ole võetud vähemalt kord nädalas. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 61 865, 04 krooni ja viivise 61 865, 04 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisas nr 1 on pooled kokku leppinud, millistele nõuetele peab toorpiim vastama ja milline on iga kvaliteediklassi hind. Pooled on kokku leppinud, et kvaliteediklassi määramisel võetakse toorpiimas sisalduvate bakterite üldarvu ml kohta ja somaatiliste rakkude üldarvu ml kohta arvestuse aluseks kahe kuu geomeetriline keskmine. Hageja pidi müüma kostjale toorpiima kahe kuu jooksul, et saaks arvutada välja kahe kuu geomeetriline keskmise toorpiimas sisalduvate bakterite üldarvu ml kohta ja somaatiliste rakkude üldarvu ml kohta. Hageja lõpetas etteteatamata piima müügi 2007.a aprilli alguses. Mingeid pretensioone ega arveid hageja aprillis 2007, kui hageja lõpetas toorpiima müügi, kostjale ei esitanud. Jõudluskontrolli Keskuse andmetest nähtub, et hageja on isikuks, kellel on suured probleemid hügieeninõuete järgimisel, millest tulenevalt on bakterite analüüside näitajad väga
kõikuvad. Selleks, et saavutada kahe kuu lõikes geomeetriline keskmine, pidanuks hageja müüma kostjale piima aprilli lõpuni, millest hageja etteteatamata keeldus, mis on lepingu rikkumine. Lepingu täitmise ühepoolse lõpetamise ajal oli hageja toorpiima bakterite geomeetriline keskmine 220 000, mille alusel puudub õigus nõuda tasu. Kostjale jääb mõistetamatuks, millisel õiguslikul alusel tugineb hageja põhi- ja viivisenõue. Hageja on püüdnud 21.05.2007 arve olematuks teha. Hageja nõue ei tugine poolte vahel sõlmitud lepingul. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 26.02.2007 ostu-müügilepingust nähtub, et hageja kohustus kostjale müüma piima alates 01.03.2007 kuni 01.03.2008. Lepingul puudub hageja allkiri. Kuid hageja ise on hagi esitamisel lähtunud lepingus toodud tingimustest. Seega on hageja omaks võtnud, et pooled olid kokku leppinud piima ostu-müügilepingus ja selle lisas toodud tingimustes. Lepingu lisas toodud ajaperioodi 26.02.2007 kuni 26.02.2007 all on pooled mõelnud tegelikult ajaperioodi 26.02.2007 kuni 26.02.2008 (lisas on ilmselgelt ekslik trükiviga). Lepingu lisa kohaselt järgmine periood pidi algama 27.02.2008. Seega pooled leppisid tegelikult kokku, et piima eest tasutakse alates 26.02.2007 kuni 26.02.2008 allpool toodud tabelis ettenähtud piima kvaliteedi näitajate alusel. Kvaliteediklass Kirjeldus
Mikroorganismide ml-s
arv Somaatiliste rakkude arv ml-s
Eliit
Väga hea kvaliteet ≤50 000
≤300 000
Kõrgem
Hea kvaliteet
≤100 000
≤400 000
I
Rahuldav kvaliteet ≤200 000
≤600 000
II
Mitterahuldav kvaliteet >200 000
>600 000
Pooled leppisid lepingu lisas 1 kokku järgmistes kvaliteediklasside hindades: Kvaliteedi-klass
Bakterite ml-s
Somaatiliste arv arv ml-s
rakkude Võõrvesi Pidurdus-ained
Eliit
Kuni 0 000 Kuni 300 000
Ei sisalda
Ei sisalda
3.60
Kõrgem
51 000 - 100 301 000 000 - 400 000
Ei sisalda
Ei sisalda
3.40
I
101 000 – 401 200 000 - 600 000
Ei sisalda
Ei sisalda
3.00
II
201 000 – 601 300 000 – 1 000000 Ei sisalda
Ei sisalda
Hind kr/kg
>301 000
>1001 000
Mittekvaliteetne Arvestustest nähtub, et märtsis 2007 müüs hageja kostjale piima 11 986 kg ja aprillis 3440 kg ning alates 09.04.2007 hageja kostjale piima enam ei müünud. Hageja esitas kostjale 21.05.2007 arvesaatelehe nr 2 summas 32 752, 08 krooni. Kostja arvet ei aktsepteerinud ega tasunud selle järgi hagejale. Teatest lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks nähtub, et hageja ütles erakorraliselt 26.02.2007 piima ostu-müügilepingu üles alates 06.08.2007, kuna kostja ei tasunud 03.07.2007 ettepanekus toodud summat 61 865, 04 krooni. Lepingupooled on kokku leppinud lepingu lisas, et kvaliteediklassi määramisel võetakse toorpiimas sisalduvate bakterite/mikroorganismide üldarvu ml kohta ja somaatiliste rakkude üldarvu ml kohta arvestuse aluseks kahe kuu geomeetriline keskmine. Lepingu kohaselt tulnuks hagejal müüa kostjale piima kaks kuud ning kahe kuu, s.o 2007.a märtsi ja aprilli, andmete alusel saanuks hageja esitada kostjale arve. Piimaproovide analüüside tulemustest nähtub, et 28.03.2007 analüüsitud piim oli ebakvaliteetne, s.o bakterite arv 679 000/ml kohta, 29.03.2007 analüüsitud piim oli ebakvaliteetne, bakterite arv 310 000/ml kohta. 09.04.2007 seisuga oli bakterite arvu geomeetriline keskmine 220 000/ml kohta. Tunnistaja M. T. ütlustega on tuvastatud, et kostja teatas 28. või 29.03.2007, et piimapartii oli mittekvaliteetne ning 09.04.2007 sai ta kostja kontorist teada, et 09.04.2007 analüüsitud piimapartii oli kvaliteetne, kuid bakterite geomeetriline keskmine oli 220 000/ml kohta. Määruse nr 47 § 5 lg 2 sätestab, et pärast laboratooriumist analüüsitulemuste saamist teavitab toorpiima töötleja viivitamata sidevahendite kaudu või muul viisil nendevahelise kokkuleppe kohaselt analüüsitulemustest toorpiima tootjat, kelle toodetud toorpiima analüüsiti. Tunnistaja M. T. ütlustega leidis tõendamist, et hageja sai viivitamata teada, et 28.03.2007 piimapartii oli ebakvaliteetne ning hagejal oli võimalik midagi ette võtta, et piima kvaliteeti tõsta. 09.04.2007 analüüsitud piimapartii oligi kvaliteetne ning hageja sai sellest teada samal päeval kostja kontorist. Seega ei ole kostja oluliselt rikkunud määruse nr 47 § 5 lg 2 sätet, kuna 29.03.2007 piima jätkuvast ebakvaliteetsusest mitteteadaandmine ei oma nii olulist tähtsust, sest just eelmine päev teatati, et piim on ebakvaliteetne. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks piimaproovide võtmisel rikkunud ettenähtud korda. Tunnistaja M. T. tõendas kohtuistungil, et tema ei viibinud ühegi proovi võtmise juures. Seega hageja seletus selle kohta, et kostja on rikkunud piimaproovide võtmise korda, s.o proove võeti kraanist, ei kasutatud ühekordse kasutamisega proovitopsikuid, on paljasõnaline ning ei ole millegagi tõendamist leidnud. Määruse nr 47 § 3 lg 2 sätestab, et toorpiima töötleja võtab toorpiima kvaliteediklassi määramiseks vähemalt kord nädalas toorpiimaproove igast piimatootmisfarmist, mille toorpiima ta töötleb. Seega ei ole kostja rikkunud eelpoolnimetatud määrust 27. ja 28.03.2007, võttes proove kahel päeval järjest, kuna seda määrus nr 47 ei keela. Samuti ei leidnud tõendamist, et kostja oleks rikkunud määruse nr 47 § 5 lg-te 1, 4 sätteid, kuna nimetatud sätted reguleerivad laboratooriumi tegevust. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et veebruaris 2007 müüs hageja kostjale piima ja kostja tasus esitatud arve alusel. Ka veebruaris ei olnud hagejal enda nimelist triipkoodi. Samuti ei vaidlusta hageja 05.03.2007 ja 20.03.2007 analüüsitud piimaproovide kvaliteeti, mis olid samuti Heinpõllu nimelise triipkoodiga. Seega puudus poolte vahel kokkulepe, et hageja saab oma nimelise triipkoodi. Kostja on küll rikkunud piimaproovide võtmise korda sellega, et piimaproove ei ole võetud vähemalt kord nädalas, kuid 03.07.2007 ettepanekus hageja nimetatud nõude rikkumist ette ei heida ning leping sellel põhjusel üles öeldud ei ole. Tunnistaja M. T. ütlustega leidis tõendamist, et saades teada, et 09.04.2007 seisuga oli bakterite geomeetriline keskmine 220 000/ml kohta ning isegi kui nad edaspidi müüvad ainult kvaliteetset piima, ei teki neil tasu saamise õigust veel paari kuu jooksul ning hageja otsustas kostjale piima enam mitte müüa. Seega katkestas hageja kostjale piima müümise alates 09.04.2007 selle tõttu, et hagejal puudus õigus
saada tasu müüdud piima eest veel mitme kuu jooksul, kuna kostjal puudus kohustus hagejale II sordi piima eest maksta. Hageja ei saa hakata vaidlustama OÜ Estmilk Production poolt piimaproovi võtmise korda ning võetud piimaproovide analüüsimise tulemusi. Asjas ei oma tähtsust, et hageja poolt OÜ-le Estmilk Production müüdud piima proovide tulemused on olnud head enne ja pärast kostjale piima müümist. Enamasti on piimaproovide tulemused olnud head ka kostjale piima müües. Kuid nii OÜ Estmilk Production kui ka kostja poolt võetud piimaproovide analüüsi tulemuste tabelitest nähtub, et nii kui piimaproovi analüüs näitas, et piim on ebakvaliteetne, asus hageja koheselt piima müüma teisele ettevõttele, arvestamata sõlmitud lepinguid. Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskuse vastusest nähtub, et kostja ei teatanud järelevalveasutusele hageja poolt tarnitud toorpiima nõuetele mittevastavatest analüüsitulemustest, kuigi oli selleks kohustatud. Selle nõude mittejärgimise eest vastutab kostja seaduses ettenähtud korras. 26.02.2007 lepingu p 6.2 sätestab, et osapooltel ei ole õigust lepingut ennetähtaegselt lõpetada. Hageja rikkus lepingut, kuna katkestas lepingu täitmise ühepoolselt. Kostja ei ole kohustatud hagejale märtsis-aprillis 2007 müüdud piima eest tasuma 61 865,04 krooni ning sellest tulenevalt ka viivist. Hageja ei ole vaidlustanud lepingu täitmise ajal ega mõistliku aja jooksul pärast lepingu katkestamist proovide võtmise metoodikat ega korda, ta teatas nendest 03.07.2007 ettepanekus, s.o ca 3 kuud hiljem hageja poolt lepingu mittetäitmisest. Hageja tegi ettepaneku tasuda müüdud piima eest eliitpiima hinna alusel. Kostjal puudus kohustus seda ettepanekut täita. Hageja poolt lepingu täitmise lõpetamise 09.04.2007 seisuga oli piimas sisalduvate bakterite geomeetriline keskmine 220 000/ml kohta ning 09.04.2007 ei olnud veel saabunud maksetähtaeg. Põllumajandusministri 27.04.2005 määrusega nr 47 Toorpiima kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord kehtestatud standardite järgi oli see piim ebakvaliteetne. Euroopa parlamendi ja nõukogu (EÜ) 29.04.2004 määrusega nr 853/2004 on kehtestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. Määruse IX jao (reguleerib toorpiima ja piimatooteid) punkti 3 kohasel peab toorpiim vastama järgmistele kriteeriumitele: toor-lehmapiima puhul bakterite arv temperatuuril 30°C (ml kohta) ei tohi ületada 100 000 ml kohta ja somaatiliste rakkude arv (ml kohta) ei tohi ületada 400 000 ml kohta. Seega ei vastanud 09.04.2007 seisuga toorpiima bakterite geomeetriline keskmine ka Euroopa parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 määrusega nr 853 kehtestatud nõuetele. 09.04.2007 seisuga kuulus piim II sorti, mille eest kostja ei olnud kohustatud hagejale maksma. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks oluliselt rikkunud lepingut. Kostja ei ole jätnud oma lepingujärgseid kohustusi täitmata ning hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tekitatud olulist kahju. Seega puudus hagejal seaduslik alus leping erakorraliselt üles öelda. Hageja, saades teada, et piimas sisalduvate bakterite arvu geomeetriline keskmine ei vasta nõuetele, keeldus parandamast piima kvaliteeti mõistliku aja jooksul. Seega on hageja ise oluliselt lepingut rikkunud. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 223 lg l, põllumajandusministri 27.04.2005 määruse nr 47 "Toorpiima kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohase määramise meetodid ja kord" § 3 lg-d 2, 5 ja § 5 lg-d l, 2, 4, EÜ 29.04.2004 määrusi nr 853 ja 854. Põhjendamatult on jäetud kohaldamata VÕS § 196 ja § 116 lg-d 1, 2. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu järeldus, et kostja ei ole lepingulisi kohustusi hageja ees oluliselt rikkunud ja hageja ei olnud õigustatud lepingut erakorraliselt üles ütlema. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja ise on lepingut oluliselt rikkunud.
Maakohtu otsusega nõustub hageja osas, milles on leitud, et kostja on rikkunud määruse nr 47 § 3 lg 2 nõudeid sellega, et piimaproove ei ole võetud vähemalt kord nädalas. Samuti osas, milles loeti tõendatuks, et kostja teavitas hagejat piima mittekvaliteetsusest 28. või 29.03.2007. Samas on aga ebaõiged maakohtu järeldused nende asjaoludega arvestamata jätmise osas. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja poolt määruse nr 47 § 5 lg 2 nõuete rikkumine on ainult formaalne rikkumine ja VÕS § 116 lg 2 p-de 1-4 kohaselt ei ole kostja lepingut oluliselt rikkunud. Määruse § 5 lg-te 1 ja 4 sätted reguleerivad kohtuotsuse motiivide kohaselt laboratooriumi tegevust. Kohus ei arvestanud, et kostja jättis analüüsitulemustest hageja teavitamise korra kindlaks määramata. Puuduvad motiivid selle kohta, miks pole arvestatud kostja poolt toorpiima kvaliteedi kontrolli korraldamata jätmisega kooskõlas HACCP põhimõttel koostatud enesekontrolli plaaniga. Võimalikud on mitmesugused toorpiima kvaliteedist teavitamise viisid: andmete esitamine kirjalikult piima koguse, kvaliteedi ja hinna kohta, teavitamine interneti või telefoni vahendusel jt. Ühegi eelnäidatud teavitamise viisi osas puudus hagejal ja kostjal omavaheline kinnitatud kokkulepe. 26.02.2007 lepingu p 4.3 kohaselt kohustus kostja hagejale esitama kirjalikult vastuvõetud piima koguse kvaliteediklasside järgi, kusjuures oli täpsustamata, kui tihti kostja eelnäidatud andmeid hagejale esitama pidi. Asjaolu, et kostja ei määranud kindlaks hageja toorpiima kvaliteedist teavitamise korda, soodustas kostja poolt hageja nõuetekohaselt ja tähtaegselt piima ebakvaliteetsusest mitteteavitamist, millega otseselt rikuti määruse nr 47 § 5 lg 2 nõudeid. Hageja piimast võeti piimaproovid ja neid analüüsiti märtsis 2007 kokku neljal korral, s.o 06., 20.,
Maakohus on õigesti leidnud, et kostja on rikkunud piimaproovide võtmise korda sellega, et piimaproove ei ole võetud vähemalt kord nädalas (määruse § 3 lg 2 ja lepingu p 3.4). Ekslik on aga järeldus, et hageja pole sel põhjusel lepingut üles öelnud. Hageja esitas kostjale 03.07.2007 ettepaneku piimaraha vabatahtlikuks tasumiseks ja lepingu seaduslikuks lõpetamiseks. Õige ei ole maakohtu järeldus, et selles ettepanekus ei heida hageja kostjale ette määruse nr 47 § 3 lg 2 nõuete rikkumist. Hageja on viidanud kostja kohustusele määrata kindlaks vastuvõetava piima kvaliteet põllumajandusministri määrusele nr 28 "Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirjade kehtestamine" näidatud korras: teostada kvaliteedi määramist müüja farmidest võetud piimaproovide alusel vähemalt üks kord nädalas Jõudluskontrolli Keskuse analüüside laboratooriumis Tartus (tl 11-12). Samal alusel öeldi hageja poolt muuhulgas üles ka leping (tl 51). Maakohtu otsuses puuduvad sisulised motiivid, miks määruse nr 47 § 3 lg 2 ja lepingu p 3.4 nõuete rikkumisega ei ole arvestatud, kuigi kostja rikkumine maakohtu otsuse motiivide kohaselt on tõendatud. Kostja on võtnud toorpiimaproove hageja farmist suvaliselt, järgimata nädalast intervalli. Ajavahemikul 06.03. kuni 20.03.2007, s.o kahe nädala jooksul ei võetud ega analüüsitud ühtegi hageja piimaproovi. Samal ajal võeti 27.03.2007 ühelt piimasaadetiselt kaks piimaproovi, mida analüüsiti 28. ja 29.03.2007. Selline ebaregulaarne piimaproovide võtmine võttis hagejalt võimaluse piima kvaliteedinõuetega vastavusse viimiseks tagasisideme puudumise tõttu. Kui kostja järginuks seaduse ja lepingu nõudeid, olnuks seisuga 09.04.2007 bakterite arvu geomeetriline keskmine tunduvalt madalam kui 220 000 ml kohta. Seega mõjutas eeltoodud rikkumine otseselt hagejale makstavat piima hinna kujunemist ja maakohus pidanuks rikkumise lugema oluliseks lepingu rikkumiseks, mille tagajärjel hageja kaotas huvi lepingu täitmise vastu. Maakohus ei arvestanud, et nõue võtta piimaproove vähemalt kord nädalas teenib piimatootja huvi toota kvaliteetset piima ja saada selle eest väärilist tasu. Maakohus ei arvestanud, et kostja rikkus hageja piimalt analüüsiproovide võtmise korda sellega, et ei esitanud hagejale õigeaegselt piima koguse ja kvaliteediklasside aruannet 2007.a märtsi kohta. Ebaõige on kohtu järeldus selles, et hagejal puudus kokkulepe kostjaga nimelise triipkoodi saamise osas. Alles Tartu Jõudluskontrolli laboratooriumisse helistamisel ja analüüsivastuste küsimisel sai hageja teada, et tema nimel triipkoodi ei ole. Maakohus ei ole motiveerinud, miks pole arvestatud asjaoluga, et triipkood oleks pidanud olema hageja käes ja igakordsel piimaproovi võtmisel pidanuks kostja saama hagejalt piimaproovi märgistamiseks triipkoodi. Tunnistaja M. T. tõendas, et hageja käes igakordse piimaproovi märgistamiseks triipkoodi ei olnud. Eelmärgitud nõude mittejärgimine annab hagejale aluse vaidlustada asjaolu, et Heinpõllu nimel olnud triipkoodiga oli märgistatud hageja piim. Kuni maini 2007 ei väljastanud kostja hagejale nõuetekohaseid dokumente vastuvõetud piima koguse, triipkoodi numbri ja analüüside vastuste kohta, kuigi hageja käis neid isiklikult kostja kontorist küsimas. Ka tunnistaja M. T. oli 09.04.2007 isiklikult ülalnimetatud dokumente küsinud. Mais 2007 õnnestus hagejal saada eelnimetatud dokumendid kostjalt R. S.a vahendusel. Kostja väljastas R. S.ale ka kollase lipiku viitega Heinpõllu triipkoodile, piimakogusele 15 420 kg hinnaga l,80 kr/kg. Selle alusel koostas hageja raamatupidaja tunnistaja M. T. asja rahumeelse lahendamise kaalutlusel kostjale 21.05.2007 arve-saatelehe nr 2, kuid ka seda arvet kostja ei tasunud. Hageja saatis kostjale eelnäidatud arve kahepoolselt, millest ühe eksemplari pidi kostja allkirjastatult hagejale tagastama. Allkiri oleks tähendanud, et kostja arvet aktsepteerib. Maakohtu otsuses puuduvad motiivid, miks ei arvestatud kostja hea usu põhimõtte vastase käitumisega ja soovi puudumisega asja rahumeelselt lahendada. Kostja ei reageerinud hageja 03.07.2007 ettepanekule ega lepingu ülesütlemise 03.08.2007 avaldusele. Kostja käitumine süvendas hageja usaldamatust kostja suhtes, kuna hagejalt võeti võimalus esitada õigeaegsed aruanded maksuametile.
Maakohus, juhindudes hagi rahuldamata jätmisel VÕS § 223 lg l sätetest, jättis alusetult kohaldamata VÕS § 196 lg l ja § 116 lg-d 1, 2. Hagejal oli seaduslik õigus 09.04.2007 katkestada ühepoolselt lepingu täitmine kostja poolt lepinguliste kohustuste olulise rikkumise tõttu. Hageja oli taganenud lepingust 09.04.2007 ühepoolse suulise tahteavaldusega, milline oli suunatud kostjale ja kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et lepingust taganemine tehti talle teatavaks. Hageja poolt lepingust taganemist tõlgendas maakohus ekslikult kui olulist lepingu rikkumist hageja poolt. Kohus ei arvestanud, et hagejal puudus põhjendatult huvi jätkata kostjale piima müümist, kuna ta kostjat enam ei usaldanud. Siit tuleneb maakohtu ebaõige VÕS § 223 lg l tõlgendus. Kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisi tuleb pidada olulisteks rikkumisteks, kuna hageja jäi ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, s.o piimarahast. Kostja rikkus jämedalt piima hinna kujunemise aluseks olevate näitajate täpse ja seadusliku määramise korda. Eelnäidatud korra järgimata jätmise tõttu kadus hagejal huvi edasise lepingu täitmise vastu. Kostja on lepingut rikkunud tahtlikult ja hageja kaotas kostja suhtes usalduse. Hagejas süvendab usalduskaotust kostja suhtes asjaolu, et kostja jättis Veterinaar- ja Toiduameti hageja mittekvaliteetsetest piimaproovidest pikema aja vältel teavitamata, võttes võimaluse kontrolliks järelevalveametniku poolt. Kostja kasutas kontrollimatult ja tasuta pooleteise kuu vältel hagejalt saadud piima toodete valmistamiseks ja realiseerimiseks. Ekslik on maakohtu hinnang kostja lepingu täitmise nõuetekohaseks lugemiseks ja järelduse osas, et hageja ise rikkus oluliselt lepingut, lõpetades ennetähtaegselt lepingu. On õige, et alates 09.04.2007 hageja kostjale enam piima ei müünud ja teavitas kostjat suuliselt lepingust taganemisest. Kuid selle tingis otseselt kostja käitumine. 09.03.2007 oli hagejale ja tunnistajale M. T.le selge piimaproovide võtmise ebaregulaarsus ja analüüsitulemustest õigeaegne mitteteavitamine. Hagejale sai selgeks, et ta oli peaaegu kuu aega müünud kostjale piima teadmises, et piim on kvaliteetne. Õige ei ole maakohtu järeldus, et Veterinaar- ja Toiduameti hageja mittekvaliteetsest piimast teavitamata jätmine ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ja selle eest vastutab kostja seaduses ettenähtud korras. Tegelikult soodustas see asjaolu hageja piima kvaliteedi mittenõuetekohast kindlakstegemist. Maakohus leidis õigesti, et antud asjas ei oma tähtsust hageja piimaproovide võtmise kord OÜ-s Estmilk Production. Tähtsust ei tohtinuks omada ka asjaolu, miks hageja OÜ-le Estmilk Production piima müügi lõpetas, kuna ka see asjaolu ei olnud antud vaidluse esemeks. Tegelikult ei müünud hageja piima OÜ-le Estmilk Production edasi, kuna piimaveo firma lõpetas piima veo Vigalast Raplasse ebarentaabluse tõttu. 22.02.2007 teatas autojuht hagejale, et tema piimale selle viimiseks Raplasse enam järgi ei tulda. Maakohus ei arvestanud, et kostja rikkus EÜ määrusi nr 853 ja 854 ning ei arvestanud nende vastuolulisusega Eesti Vabariigi seadustega, määrusega nr 47. EÜ otsekohalduvaid määrusi arvestades on hageja vastuvaidlematult õigustatud saama lepingujärgset toorpiima hinda kuni tema piima mittekvaliteetsusest nõuetekohase teavitamiseni, s.o kuni 30.03.2007. Määruse nr 854 p 5 kehtestab, et juhul kui toorpiim ei vasta määruse p 3 või p 4 nõuetele, peab toidukäitleja (piimatööstus) teavitama pädevat asutust ja rakendama asjakohased meetmed olukorra parandamiseks. Seda nõuet kostja ei täitnud. EÜ otsekohalduvad määrused on ülimuslikud Eesti Vabariigi seaduste ja Eestis sõlmitud lepingute ees. Võlaõiguslike lepingute puhul, millised on vastuolus otsekohalduvate määrustega nr 253 ja 254, kuuluvad kohaldamisele määrused. Määruse nr 47 rakendamise kord käesoleval ajal puudub. Määruses nr 47 räägitakse kvaliteediklassidest, mitte geomeetrilisest keskmisest. Senini ei ole Eestis ühtset korda piima kvaliteediklasside ja maksesüsteemi ühtsuse kohta, need on oluliselt vastuolus. Eelnäidatud lünka seadusandluses ei saa tõlgendada hageja kui nõrgema lepingupoole kahjuks. EÜ määruste nr 853 ja 854 kohaselt loetakse piimatootjat, keda peale esimest kõigile normidele vastavat piimaproovide analüüsitulemuse saamist ei teavitatud toorpiima kvaliteedi halvenemisest, heauskseks piimatootjaks, kellel on õigus saada lepingujärgset toorpiima hinda kuni nõuetekohase teavitamiseni.
Vastus apellatsioonkaebusele Kostja ei esitanud tähtajaks kirjalikku vastust. 14.01.2009 esitas kostja kohtule vastusena kaebusele teesid. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha uue otsuse ning hagi rahuldada. Maakohus hindas ebaõigesti kogutud tõendeid ning tuvastas seetõttu vääralt asjas tähtsust omavad asjaolud. Poolte vahel 26.02.2007 sõlmitud piima ostu-müügi lepingu kohaselt hageja müüb ja kostja ostab lepinguga määratud tingimustel naturaalpiima, mis vastab ostja poolt kehtestatud kvaliteedi nõuetele ja mis on kooskõlas Eesti Vabariigis kehtestatud naturaalpiima kvaliteedi nõuetega (p 1). Pooled leppisid kokku, et ostja on kohustatud teostama piima kvaliteedi määramist müüja farmidest võetud piimaproovide alusel vähemalt üks kord nädalas Jõudluskontrolli Keskuse analüüside laboratooriumis Tartus (p 3.4). Lepingu lisa nr 1 kohaselt määrati kvaliteediklass sõltuvalt analüüsitulemustest, arvestuse aluseks oli kahekuulise perioodi kestel arvutatud bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu geomeetriline keskmine, kusjuures II kvaliteediklassi puhul ei olnud tasu ette nähtud. Asjas on tuvastatud, et kostja võttis hagejalt 2007.a märtsis-aprillis vastu 15,420 tonni piima (kõrgema kvaliteediklassi hinna järgse maksumusega (koos käibemaksuga) 61 865 krooni), kuid keeldus piima eest tasumast põhjendusel, et see ei vasta kvaliteedinõuetele. Hageja on esitanud nõude kostja vastu piima maksumuse saamiseks, sest leidis, et kostja on rikkunud lepingut ja õigusnormidega kehtestatud toorpiima kvaliteedi kontrollimise korda. Hageja väitel rikkus kostja põllumajandusministri 27.04.2005 määrusega nr 47 kinnitatud korda „Toorpiima kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord“ ja toiduseaduse nõudeid. Kostja vaidles hagile vastu ning väitis, et juhindus toorpiima vastuvõtmisel nimetatud määrusega kehtestatud meetoditest ja korrast: kuna lepingu ühepoolse lõpetamise ajal oli hageja toorpiima bakterite/mikroorganismide geomeetriline keskmine 220000, puudub hagejal õigus nõuda piima eest tasu. Maakohus leidis, et kostja ei ole oluliselt rikkunud põllumajandusministri 27.04.2005 määrusega nr 47 kinnitatud korda kvaliteedi nõuetekohasuse määramise osas. Kohtu arvates ei rikkunud kostja nimetatud korra § 5 lg-st 2 tulenevat teavitamiskohustust, mille kohaselt pärast laboratooriumist analüüsitulemuste saamist teavitab toorpiima töötleja viivitamata sidevahendite kaudu või muul viisil nendevahelise kokkuleppe kohaselt analüüsitulemustest toorpiima tootjat, kelle toodetud toorpiima analüüsiti. Kohus luges tõendatuks, et hageja sai 28.03.2007 piimapartii ebakvaliteetsusest teada viivitamatult (ning tal oli võimalik rakendada abinõusid piima kvaliteedi tõstmiseks). Seetõttu ei omistanud kohus 29.03.2007 analüüsi tulemustest mitteteatamisele olulist tähtsust, sest just eelmisel päeval oli ebakvaliteetsest piimast teatatud. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Eelnimetatud määrusega kinnitatud dokumendist tulenevad nõuded toorpiima kvaliteedile ning juhend, milliste meetoditega ja kuidas toorpiima kvaliteeti määratakse, ei ole formaalne, vaid kohustuslik toorpiima tootmises osalejatele, tagamaks piima kvaliteeti. Seda enam, et pooled olid sidunud kvaliteedinõuete järgimise tingimusega, et teatud juhtudel ei ole piima töötleja kohustatud vastu võetud piima eest tootjale tasu maksma. Ka on maakohus jätnud siinkohal tähelepanuta, et 20.03.2007 analüüsi tulemustest ei teavitanud kostja hagejat ettenähtud ajal, vaid kaheksa või enam päeva pärast analüüsi tulemuste saamist (kohus pidas tõendatuks, et tarnitud piima mittekvaliteetsusest sai hageja teada kas 28.03.2007 või 29.03.2007). Kaevatav otsus ei sisalda põhjendust, miks ei ole selle analüüsi tulemustest õigeaegne teavitamata jätmine kostja poolne rikkumine. Nimetatud analüüsi osas ei teavitatud hagejat toorpiima kvaliteedi halvenemisest õigeaegselt ning kuni 28.03.2007 võis ta olla teadmisel, et tema tarnitud piim on
kvaliteetne. Sellest tulenevalt oli hagejal põhjendatult alus kahelda võetud piimaproovide õigsuses. Kuigi hageja ei tõendanud, et piimaproovide võtmisel oleks nende võtmise korda rikutud (tunnistaja M. T. ei olnud proovide võtmise juures), on tunnistaja ütlustega tõendatud, et proovide märgistamiseks ettenähtud triipkoodid olid kostja käes. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et piimaproovidele ei paigaldatud triipkoode tema juuresolekul (triipkoodid ei olnud hageja käes ning piimaproovi võtmisel ei saanud kostja neid proovi märgistamiseks hagejalt). Maakohus ei pidanud kostja poolseks rikkumiseks ka seda, et hageja tarnitud piimalt võetud proovid saadeti laborisse teise isiku nimel oleva triipkoodi all (kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et see asjaolu välistas hagejal võimaluse saada Jõudluskontrolli Keskuse laborist analüüsitulemuste kohta infot telefoni teel). Kui kostja väitis, et tal oli hagejaga kokkulepe teise isiku nimel väljastatud triipkoodi kasutamiseks, oleks pidanud seda tõendama kostja. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei pidanud tõendama, et tal oli kostjaga kokkulepe nimelise triipkoodi saamiseks. „Toorpiima kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord“ § 3 lg 2 sätestab, et toorpiima töötleja võtab toorpiima kvaliteediklassi määramiseks vähemalt kord nädalas toorpiimaproove igast piimatootmisfarmist, mille toorpiima ta töötleb. Sama tuleneb ka 26.02.2007 lepingust. Pooltevahelise lepingu p 3.4 kohaselt lasus kostjal kohustus teostada piima kvaliteedi määramist piimaproovide alusel vähemalt üks kord nädalas. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja määranud vaidlusalusel perioodil piima kvaliteeti viiel korral: 06.03.2007, 20.03.2007, 28.03.2007, 29.03.2007 ja 09.04.2007. Seega kontrolliti piima kvaliteeti märtsis neljal korral: esimesest teise analüüsini oli kahenädalane vahe, teisest kolmandani oli vahe kaheksa päeva ning neljas analüüs tehti juba järgmisel päeval. Antud juhul on kostja rikkunud oluliselt nii lepingut kui vastavat normatiivset dokumenti, mistõttu ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kostja toimis õigesti, kui võttis proovid kahel järjestikusel päeval (27.03.2007 ja 28.03.2007, tulemused saadi vastavalt 28.03.2007 ja 29.03.2007), sest määrus nr 47 seda ei keela. Siinjuures ei ole kohus pööranud tähelepanu hageja väitele, et mõlemad viimatinimetatud proovid saadi võtta ühest ja samast piimapartiist, sest ajavahemikus 27.03.2007 kuni 31.03.2007 hageja kostjale piima üle ei andnud. Viimast asjaolu kostja ei vaidlustanud. Eelnevast nähtuvalt on õige apellandi väide, et kostja on võtnud toorpiimaproove hageja farmist suvaliselt, järgimata nädalast intervalli, mistõttu võis see mõjutada ka kvaliteedinõuete järgimist. Igal juhul ei ole sel viisil saadud näitajad usaldusväärsed ega võimalda järeldada, et hageja tarnitud piima kvaliteedi kohta saadud tulemused andsid kostjale õiguse jätta vastuvõetud toorpiima eest tasu maksmata. Asjaolu, et piimaproovide analüüse teostas sõltumatu labor, kust saadud tulemuste alusel määrati piima kvaliteediklass, ei kõrvalda neid rikkumisi, mis leidsid aset piimaproovide võtmisel (s.h analüüsitulemustest tootja teavitamisel). Kuna kohustus vastuvõetud piima kvaliteeti kontrollida (ja teha selleks ettenähtud ajal kindlaksmääratud toimingud) lasus kostjal kui piima ostjal, siis lasus eelkõige temal kohustus tõendada, et selleks läbiviidud protseduurid vastasid lepingule. Pooled ei vaielnud asjaolu üle, et hageja lõpetas piima tarnimise ja pooltevaheline leping on lõppenud ning et periood, mille kestel hageja kostjale piima üle andis, jäi lühemaks kui kaks kuud (mille keskmise kvaliteedi põhjal hind määratakse). Samas ei eitanud kostja tasumise kohustust juhul, kui toorpiima kvaliteedi näitajad oleksid vastanud kokkulepitud kvaliteediklassi tasemele. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolu, mis põhjusel hageja piima müümise lõpetas (kas hageja, saades teada, et 09.04.2007 seisuga oli bakterite geomeetriline keskmine 220 000/ml kohta ning isegi kui ta edaspidi müüb vaid kvaliteetset piima, ei teki tal tasu saamise õigust veel mitme kuu jooksul, otsustas sel põhjusel piima müümise lõpetada) ning millised olid põhjendused, mis hageja tõi esile lepingu ülesütlemise avalduses. Asjas on tõendatud, et vaidlusaluse koguse, s.o 15, 420 tonni, toorpiima on kostja vastu võtnud. 06.03.2007 analüüsitud toorpiim vastas oma
näitajatelt eliitklassi piimale, mille hinnaks oli kokku lepitud 3,60 krooni kilogrammi kohta. Kuni märtsi lõpuni 2007 (28.03.2007 või 29.03.2007) ei olnud hagejat teavitatud kvaliteedi halvenemisest. Põllumajandusministri 27.04.2005 määrusega nr 47 kinnitatud korra § 3 lg 5 kohaselt kehtib toorpiima kvaliteediklass toorpiimaproovi analüüsi tulemusest teadasaamise päevast kuni järgmise proovi analüüsi tulemustest teadasaamise päevani, § 5 lg 1 järgi edastatakse analüüsid toorpiima töötlejale proovi võtmisest arvates 60 tunni jooksul sidevahendite kaudu või muul viisil nendevahelise kokkuleppe kohaselt, pärast laboratooriumist analüüsitulemuste saamist teavitab toorpiima töötleja viivitamata sidevahendite kaudu või muul viisil nendevahelise kokkuleppe kohaselt analüüsitulemustest toorpiima tootjat, kelle toodetud toorpiima analüüsiti (§ 5 lg 2). Seetõttu ka juhul, kui analüüsiks võetud piimaproovide põhjal võiks väita kvaliteedi alanemist tasemeni, mis ei võimaldaks tootjal tasu nõuda, saaks eelnimetatud ajani pidada piima kvaliteeti kõrgeimaks. Kuna aga objektiivseid andmeid toorpiima kvaliteedi kohta ei ole, siis ei ole alust järeldada, et hiljem tarnitud piim oli madalama kvaliteediga. Seetõttu on kostja kohustatud hagejale märtsis-aprillis 2007 müüdud piima eest tasuma 61 865 krooni (52 428 krooni + käibemaks 18%, s.o 9437, 04 krooni). VÕS § 76 lg-st 1 tulenevalt peab kostja oma lepingujärgse kohustuse täima. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 26.02.2007 piima ostu-müügi lepingu alusel vastuvõetud toorpiima maksumus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu p-le 4.4 oli kostja kohustatud tasuma hagejale vastuvõetud piima eest peale aruandekuu lõppu 60 päeva jooksul 15-ndaks kuupäevaks. Lepingu p-s 5.5 leppisid pooled kokku viivise 0,5% tähtaegselt tasumata arvest iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise päevamääraks oli seega 309, 33 krooni, hageja piiras oma vastava nõude põhivõlgnevuse summaga, s.o 61 865 krooniga (200 päevaga). Hageja nõue tervikuna muutus sissenõutavaks 16.07.2007. Hagetav viivis tuleb kostjalt välja mõista. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse ja rahuldab hagi, siis kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
Ü. Jänes
G. Kivinurm
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.