Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Mõista kostjalt S V hageja B AS kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7750 (seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõiv 22 (kakskümmend kaks) krooni. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 8500 (kaheksa tuhat viissada) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

21.11.2008.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub kostjalt välja mõista 169 203,14 krooni, millest 117 833,19 krooni on tagastamata krediidisumma, 18 011,15 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 566,64 krooni leppetrahv, 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ning 8592,16 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja alates 14.11.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,30% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.01.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 0701244/96st (edaspidi leping), millega hageja andis kostjale 77 249,59 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,15% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 43 000 krooni võrra (täiendav krediidisumma). Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 119 152,27 krooni (uus krediidisumma). Kokkuleppe nr 1 alusel loeti alates 25.07.2007.a uueks intressimääraks 24,30% tagastamata krediidisummalt, s.o 119 152,27 kroonilt, aastas. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel BAS krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kuna kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata, ütles hageja 29.07.2008.a lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) tagastamata krediidisumma 117 833,19 krooni üldtingimuste p-d 2.1. ja 5.3.; 2) sissenõutavaks muutunud tasumata intress määras 24,30% krediidisummast ühe aasta kohta üldtingimuste p-de 2.1. ja 5.3. alusel summas 18 011,15 krooni; 3) leppetrahv summas 23 566,64 krooni vastavalt üldtingimuste p-dele 5.3. ja 6.3. Leppetrahvi suuruseks on 20% lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt; 4) võla sissenõudmisega seotud kulud kokku 1200 krooni üldtingimuste p-de 5.3. ja 9.3. alusel 18.04.2008.a, 22.05.2008.a ja 20.06.2008.a saadetud võla sissenõudmiskirjade,

2-08-78320 02.07.2008.a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 29.07.2008.a saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest; 5) sissenõutavaks muutunud viivis 24,30% võlgnetavalt summalt aastas vastavalt üldtingimuste p-dele 6.1. ja 6.2. summas 8592,16 krooni (periood 29.07.2008.a – 14.11.2008.a) ning lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele alates 14.11.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,30% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile Muhu 5-16, Tallinn ning kohustas kostjat kooskõlas TsMS § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 08.12.2008.a. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 30.01.2009.a edastas hageja esindaja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avaldusest nähtuvalt kandis hageja antud tsiviilasjas menetluskulusid summas 7772 krooni, millest 22 krooni moodustab riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest ning 7750 krooni menetluse alustamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud summas 7772 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda

tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Käesolevas asjas on hageja palunud kohtul mõista kostjalt välja menetluskulud summas 7772 krooni. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, millest nähtuvalt kandis hageja antud tsiviilasjas menetluskulusid kokku summas 7772 krooni. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 7750 krooni ja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõivu 22 krooni.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.