Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 02.02.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700054/49st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 70 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25.01% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest oli kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 175 837.90 krooni. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe nr 1 lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega suurendati krediidisummat, muudeti intressimäära ning lepiti kokku uues tagasimakse graafikus. Kokkuleppega nr 1 kinnitas põhivõlgnik, et kokkuleppe sõlmimise seisuga on põhivõlgnikul täitmata rahalised kohustused hageja ees summas 240 913 krooni, sealhulgas krediidisumma 69 851.46 krooni ja intress 171 061.80 krooni, millest eelnimetatud intress 171 061.80 krooni ulatuses annulleeriti. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 50 148.54 krooni võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist on põhivõlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 120 000 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 30.04.2007 loeti uueks intressimääraks 24.52% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 294 226.49 krooni. Kokkuleppe nr 1 kohaselt kohustus krediidisaaja tasuma lepingu muutmise tasu 300 krooni vastavalt kokkuleppe maksegraafikule. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. 28.07.2007 sõlmisid pooled kokkuleppe nr 2 lepingutingimuste muutmise kohta, milles asendati tasumisele kuuluva makse tähtaeg 27.07.2007 tähtajaga 15.08.2007. Kokkuleppe nr 2 kohaselt kohustus krediidisaaja tasuma lepingu muutmise tasu 150 krooni. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. 22.04.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 171 725.60 krooni, millest 119 457.82 krooni on tagastamata krediidisumma, 13 623.59 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 891.56 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 150 krooni tasumata lepingu muutmise tasu ja 13 602.63 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning lisaks mõista kostjalt alates 23.04.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24.52% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ka taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid on 04.12.2008 kätte

toimetatud kostja elukohas viibinud kostja emale. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 02.02.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700054/49st maksegraafiku ja üldtingimustega, 30.04.2007 kokkuleppega nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafiku ja üldtingimustega, 28.07.2007 kokkuleppega nr 2 maksepäeva muutmise kohta, kostjale 24.08.2007, 05.09.2007, 05.10.2007 ja 06.11.2007saadetud meeletuletuskirjadega, 13.11.2007 kostjale saadetud krediidilepingu ülesütlemishoiatusega, 04.12.2007 kostjale saadetud krediidilepingu ülesütlemisavaldusega, hageja poolt kehtestatud hinnakirjaga, ning viivise arvestusega. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi väljamõistmist kostjalt summas 23 891.56 krooni. Riigikohus on oma 14.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08 märkinud järgmist: Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Seega ei ole hagejal antud juhul võimalik nõuda kostjalt leppetrahvi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 147 834.04 krooni, millest 119 457.82 krooni on tagastamata krediidisumma, 13 623.59 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1000 krooni võla sissenõudmisega

seotud kulu, 150 krooni tasumata lepingu muutmise tasu ja 13 602.63 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning lisaks mõistab kostjalt alates 23.04.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 24.52% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi summas 23 891.56 krooni väljamõistmist kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hageja ja kostja vahel jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 147 834.04 krooni ulatuses, mis moodustab ligikaudu 86% algsest nõudest (147 834.04x100/171725.60= 86.02). Seega tuleb menetluskulud jätta 86% ulatuses kostja ja 14% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.