Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2009.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-08-24877
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi A.K. vastu 100 697.33 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende hageja BIG Pank AS, rk 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu; esindajad hageja esindaja Marko Kutman; kostja A.K. , Menetlus
kirjalik
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:
resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 28 päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 15.02.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700275/15st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 25 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24.98% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest oli kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 62 496.98 krooni. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud 2 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 2 kinnitas kostja, et kokkuleppe nr 2 sõlmimise seisuga on kostjal täitmata rahalised kohustused hageja ees summas 179 452.04 krooni, sealhulgas krediidisumma 54 504.50 krooni ja intress 124 947.54 krooni, millest eelnimetatud intress annulleeriti. Kokkuleppe nr alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 20 000 krooni võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist jäi kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 74 504.50 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 12.12.2007 loeti uueks intressimääraks 24.52% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 182 960.53 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. 18.06.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 100 697.33 krooni, millest 74 423.63 krooni on tagastamata krediidisumma, 7106.09 sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 14 884.73 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 3282.88 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning lisaks mõista kostjalt alates 18.06.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24.52% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ka taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kostja on hagimaterjalid 11.12.2008 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 15.02.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700275/15st maksegraafiku ja üldtingimustega, 28.05.2007 kokkuleppega nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafikuga, 12.12.2007 kokkuleppega nr 2
krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta koos maksegraafikuga, kostjale 25.02.2008 ja 26.03.2008 saadetud meeletuletuskirjadega, 03.04.2008 kostjale saadetud krediidilepingu ülesütlemishoiatusega, 25.04.2008 kostjale saadetud krediidilepingu ülesütlemisavaldusega, hageja poolt kehtestatud hinnakirjaga, ning viivise arvestusega. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi väljamõistmist kostjalt summas 14 884.73 krooni. Riigikohus on oma 14.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08 märkinud järgmist: Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Seega ei ole hagejal antud juhul võimalik nõuda kostjalt leppetrahvi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 85 812.60 krooni, millest 74 423.63 krooni on tagastamata krediidisumma, 7106.09 sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 3282.88 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, ning lisaks alates 18.06.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 24.52% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi summas 14 884.73 krooni väljamõistmist kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb hageja ja kostja vahel jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 85 812.60 krooni ulatuses, mis moodustab ligikaudu 85% algsest nõudest (85 812.60x100/100 697.33= 85.2). Seega tuleb menetluskulud jätta 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.